Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hulk ettevõtjaid saab teenetemärgi

    President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele, millega Eesti tunnustab iseseisvuspäeva eel riigi teenetemärkidega 99 inimest, kelle hulgas on tänavu silmatorkavalt palju ettevõtjaid.

    Tunnustuseks ettevõtluse edendamise eest saavad Valgetähe teenetemärgiErkki Raasuke, kes oli osaline Eesti kaasaegse panganduse loomisel ja selle rahvusvaheliseks muutmisel, ent andnud oma panuse ka riigisektorisse; turismifirmade liidu juhatuse kauaaegne liige Anne Samlik Estravelist; meditsiinivaldkonna toodete arendaja Ruth Oltjer Chemi-Pharm AS-ist; Balti Spoon OÜ asutaja Edmund Smolarek, kes on ka Kuusalu valla suurim tööandja; Molycorp Silmet AS tegevjuht David James O’Brock-Kaljuvee, kes on panustanud oluliselt Sillamäe linna ja laiemalt Kirde-Eesti arengusse; teraviljakasvataja, maaelu ja ühistegevuse edendaja Jaak Läänemets Lääne-Virumaalt, kes juhib Eesti suurimat – 127 teraviljatootjat koondavat – teraviljakasvatajate ühistut; Saarema Piimatööstuse juhatuse esimees Andi Saagpakk; TransferWise leiutaja ja arendaja Taavet Hinrikus.
    Eesti kui e-riik tänab ja tunnustab oma sünnipäeva eel mitmeid infotehnoloogiavaldkonna edendajaid. Valgetähe teenetemärgi saavad küberturbespetsialist, e-valimiste usaldusväärsusele kaasa aitaja Renee Trisberg; elektroonilise side võrgu ja teenuste arendaja, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Jüri Jõema; Raul Parusk, kes algatas projekti „Vaata Maailma“; IT-hariduse toetaja ja valdkonna edendaja Valdo Kalm EMT AS-ist; küberjulgeoleku valdkonna arendaja, Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektor Jaan Priisalu; Ahto Kalja, kes on olnud 12 aastat X-tee projektijuht ja selle arendaja, mis on viinud X-tee tunnustamiseni ka Soomes; tarkvaraarendusfirma ZeroTurnaround asutaja, informaatikadoktor Jevgeni Kabanov; E-Riigi Akadeemia Sihtasuse (eGA) tegevdirektor, X-tee loomise üks eestvedajaid Arvo Ott.
    Valgetähe teenetemärgiga tunnustab Eesti meie andekaid teadlasi. Nende seas on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor, teaduskeskuse Ahhaa idee üks algatajaid ja asutajaid, professor Jaak Kikas; Tartu Observatooriumi direktor, teaduse populariseerija ja tudengisatelliidi ESTCube projekti üks eestvedaja Anu Reinart; Tartu Ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo, MTÜ Robootika tegevuse algata ja koordineerija, kes on edendanud Eesti osalust Euroopa Tuumauuringute Keskuses; Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor, põllumajandusteadlane ja sordiaretaja Mati Koppel; Tallinna Tehnikaülikooli Geenitehnoloogia Instituudi genoomika ja proteoomika professor Peep Palumaa, kelle uurimisvaldkondadeks on biokeemia, biotehnoloogia ning struktuurne ja meditsiiniline metalloproteoomika ja kes valiti esimese Eestis töötava teadlasena 1500 tipploodusteadlast koondava organisatsiooni EMBO (The European Molecular Biology Org) eluaegseks liikmeks;  mereteadlane ja matemaatik, Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi lainetuse dünaamika laboratooriumi juhataja, akadeemik Tarmo Soomere, kelle labor on tõusnud rannikutehnika uuringutes maailma tippu; ajaloolane ja etnoloog, maa-arhitektuuri uurija, mitmete raamatute autor, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi; folklorist, Eesti pärimuse, pühapaikade ja rahvameditsiini uurija Marju Kõivupuu; keeleteadlane, Tallinna Ülikooli rakenduslingvistika professor Krista Kerge; filoloogiadoktor Silvi Vare, kes on koostanud kaheköitelise sõnaraamatu „Eesti keele sõnapered“;  botaanik, meie üks paremaid taimetundjaid, Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni liige ja ajakirja „Eesti Loodus“ peatoimetaja Toomas Kukk; psühholoog, juhtimiskonsultant, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mare Pork.
    Iseseisvuspäeva eel saavad Valgetähe teenetemärgi mitmed kultuuritegelased: Eesti sisearhitektuuri ja tootedisaini elav klassik, kunstiakadeemia emeriitprofessor Mait Summatavet; isikupärase käekirjaga filmioperaator Rein Kotov, kes viimati filmis „Mandariinid“; kaasaja üks huvitavamaid Eesti heliloojaid Galina Grigorjeva; meie trompetikoolkonna eestvedajaid, muusika- ja teatriakadeemia õppejõud Aavo Ots, kes on juhatanud puhkpilliorkestreid nii Eesti laulupidudel kui ka Balti üliõpilaslaulupidudel Gaudeamus; koorijuht ja pedagoog, Raadio Laste Laulustuudio ja Püha Miikaeli Poistekoori juhendaja Kadri Hunt; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktor, folklorist Anzori Barkalaja; tuntud ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuste looja Neeme Kuningas; Pärnu teatri Endla ja Eesti Draamateatri näitleja Jaan Rekkor; teatri- ja filminäitleja, stepptantsija ja koreograaf Aleksandr Ivaškevitš Vene Teatrist; maalikunstnik Kaido Ole; helilooja ja koorijuht, muusika- ja teatriakadeemia õppejõud Margo Kõlar; dirigent ja trompetimängija, 40 aastat puhkpilliorkestrit „Popsid“ vedanud Enno Tubli; maalikunstnik Kristiina Kaasik; muusikakultuuri edendaja, raadiosaate „Vibratsioon“ kauaaegne juht  Raul Saaremets ning ansambli J.M.K.E. solist ja kitarrist, iseseisvuse taastamise eelse Eesti protestimuusik Villu Tamme.
    Kotkaristi teenetemärgiga tunnustab Eesti seitsmel välismissioonil teeninud kaitseväelasi – nooremveebel Tiit Roodenit ja nooremveebel Eiko Õimu; Kotkaristi saavad ka kolonel Aivar Kokka, kel on suured teened nii Eesti esmase riigikaitse arendamisel, maaväe väljaõppe tõstmisel kui ka meie üksuste ettevalmistamisel ohtlikeks missioonideks Afganistanis NATO juhitud operatsioonil, ja Kaitseliidu Küberkaitseüksuse Tartu allüksuse juht, kaitseliitlane aastast 1990 Kuido Külm.
    Eesti tänab üht tunnistajakaitse loojat ja arendajat, politseikapten Toomas Lõhmus’t keskkriminaalpolitseist ning politsei- ja piirivalveameti analüüsibüroo juhti, politseimajor Marilis Sepp’a, samuti Henno Kuurmann’i ja Olari Valtin’it Kaitsepolitseiametist.
    Kodanikuühiskonna ja demokraatia arendamise eest saavad Valgetähe teenetemärgid kuus aastat vabaühenduste liitu EMSL juhtinud Urmo Kübar; vabakonna edendaja, Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi ekspert Hille Hinsberg; Eestist alguse saanud ja nüüd üleilmseks kasvanud koristustalgute „Teeme ära!“ algataja Rainer Nõlvak; Heateo Sihtasutuse ja Noored Kooli üks asutajatest Artur Taevere.
    Teenetemärgi saavad ka side- ja teenindustöötajate ametiühingute pikaajaline esimees Õie Väljas; eestlaste lühifilmifestivali Estdocs algataja ja kauane eestvedaja Kanadas Ellen Valter; represseeritute ühenduse „Murtud Rukkilille Ühing“ kauaaegne juht Enno Uibo; Alatskivi lossi taastamisetööde eestvedaja Külli Must; Kullamaal kohaliku elu edendaja, õpetaja Mai Jõevee Läänemaalt.
    Punase Risti teenetemärgi saavad neeruasenduse ja -siirdamise arendaja, kirurg Aleksander Lõhmus Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonnast; arstiteaduse edendaja, Tartu Ülikooli kauaaegne anatoomiaprofessor, eestikeelse õpiku „Inimese anatoomia“ koostaja, emeriitprofessor Arne Lepp; androloog ja arstiteadlane Margus Punab Tartu Ülikooli Kliinikumist; staažikas lastekirurg Mari Majass Tallinna Lastehaiglast; alkoholi- ja narkosõltlaste rehabilitatsiooniks loodud MTÜ Lootuse Küla asutaja ja eestvedaja Märt Vähi; vanemliku hoolitsuseta laste abistaja Maie Salum; sotsiaalelu edendaja, Hiiumaa Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Kasuperede Liidu pikaaegne juht Malle Kobin.
    Hariduselu edendajatest saavad Valgetähe teenetemärgi kauaaegne Tartu koolijuht Helve Raik; keelekümbluse toetaja, Tallinna Läänemere Gümnaasiumi endine direktor Valeri Novikov; folklorist ja pedagoog Ene Lukka-Jegikjan, kes asutas rohkem kui 20 aasta eest rahvamuusikaeriala Viljandi Kultuurikolledžis, milleta poleks sündinud ka Viljandi Pärimusmuusika Festivali; eripedagoog ja autismipedagoogika üks teerajajaid Mai Suuder Tartust; rahvatantsuõpetaja, tantsuansambli „Sõleke“ looja ja juht Ene Jakobson; Eesti esimese äriharidust andva erakõrgkooli – Eesti Kõrgema Kommertskooli (EBS) – asutaja Madis Habakuk.
    Valgetähe teenetemärgi saavad venekeelse Postimehe ülesehitaja Viktoria Korpan; Eesti trükiajakirjanduse toimetamiskultuuri hoidja ja edendaja Tiina Reinart Maalehest; Rahvusringhäälingu kauaaegne väliskorrespondent Ameerika Ühendriikides Neeme Raud; kultuuriajakirjanik Jüri Aarma.
    Riigi teenetemärgi saavad Pärnu Muuseumi direktor, ajaloolane Aldur Vunk; Eesti Ringhäälingumuuseumi ekspositsiooni üks loojatest, insener Mati Tähemaa, kes on ringhäälingu vallas töötanud üle 50 aasta; EAS-i kosmoseüksuse looja ja Eesti tudengisatelliidi projekti toetaja Madis Võõras; meremeeste väljaõppe ja meresõiduohutuse korraldaja Ants Ärsis.
    Punase Risti teenetemärgi saavad üle saja korra verd loovutanud doonorid Kulle Leetla Jõgevamaalt, Tiiu Parts Pärnumaalt ja Kalev Palm Põlvamaalt.
    Maarjamaa Risti teenetemärgi saab ersa rahvusliikumise üks liidreid ja ersade õiguste eest seisja Grigori Mussaljov Venemaalt. Valgetähe teenetemärgi saavad Eesti ukrainlaste kogukonna edendaja Vira Konõk ning siinse vene kogukonna ajaloo uurija ja talletaja, bibliofiil Aleksandr Dormidontov.
    Sportlastest saavad riigi teenetemärgi vehkleja Julia Beljajeva, epee individuaalne maailmameister 2013. aastal; korvpallur ja korvpallitreener, Tallinna Tehnikaülikooli spordikeskuse juhataja Heino Lill; pimedate ja vaegnägijate ujumise kauaaegne eestvedaja Rein Põldme; ligi 40 aastat Järvamaal noorte jalgpallitreenerina töötanud  Viktor Mets.
    Kotkaristi teenetemärgi saab USA Marylandi osariigi rahvuskaardi ülem, kindralmajor James Adkins, meie kaitseväega koostöö arendaja ja Eesti õhuväe kopteripilootide koolitusprojekti eestvedaja. Maarjamaa Risti teenetemärgid saavad Eesti julgeolekualase koostöö edendaja Ameerika Ühendriikidega, USA juhtiva Euroopa-eksperdina NATO laienemist toetanud Robert Nurick; endine USA alaline esindaja NATO-s, kollektiivkaitse põhimõtte toetaja ja kindlustaja Ivo Daalder; arvutiteadlane, TCP/IP tehnoloogia väljatöötaja Vinton Gray Cerf, kelle  teadustööd on kasutatud Eesti e-riigi ülesehitamisel; aastate jooksul Rõuge vallas mitmeid kohalikku elu edendavaid projekte toetanud Alexander von Samson-Himmelstjerna Hamburgist, Saksamaalt; Eesti hariduselu toetaja infotehnoloogia vallas, Tallinna Tehnikaülikooli kaasajastamisele kaasaaitaja, Saksamaa Darmstadi Ülikooli  mikroelektroonika professor Manfred Glesner; Eesti ja Läti kultuurisidemete arendaja, Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingu tutvustaja Maris Ošlejs, akadeemilise koori „Latvija“ direktor; EAS-i välisinvesteeringute ja turismisuuna esindaja Jaapanis Kosaku Yamaguchi.
    President Ilves annab riigi teenetmärgid üle 23. veebruaril Pärnu teatris Endla.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.