Ühemehe-show Räniorus

Olete olnud Räniorus üle kuue aasta. On see aeg kiiresti läinud? Tegelikult küll. Esimese hooga oli mul leping neljaks aastaks ja see läks väga kiiresti. Siis oli väga palju sõitmist Ränioru ja Eesti vahet. Kui sa oled nii-öelda ühemehe-show, siis peab mõlemal pool üksinda olema ja kontakte korjama.

Võrreldes 2007. aastaga, kas Eesti on Räniorus tuntumaks saanud? Eestit tuntakse tehnoloogia­maailmas ja idufirmade seas juba päris hästi. Senimaani on Skype meid päris palju aidanud. Lisaks aitab meie tuntusele kaasa koostöö Stanfordi ülikooliga, kus on enamik meie idufirmade mõtteliidritest seminaridel oma tegemisi tutvustanud. Suur osa edukamatest on praeguseks Räniorus oma kontoriga ka kohal.

Kui palju Räniorg selle ajaga muutunud on? Praegused suured tegijad, nagu Facebook ja Twitter, olid tookord veel täiesti algusjärgus – 2007 ja 2008 oli just tume periood algamas, kuid siin see kuidagi silma ei paistnud. Võib-olla paar kuud oli liiklus veidi lahjem, aga siis see normaliseerus ja nüüd on hullem kui kunagi varem. Facebooki, Twitteri ja teiste firmade tähelennuga on kaasnenud see häda, et elamiskulud on pilvedesse tõusnud. Miljonäre on niivõrd palju ja need inimesed on valmis rahakotti kergendama, eriti elamistingimuste parandamise nimel.

Kuidas täpsemalt Te siin Eesti asja ajate? Mul on kolm peamist suunda. Esimene on Eesti tutvustamine idufirmade kaudu ja idufirmade aitamine ja toetamine kontaktide leidmisel. Olgu nendeks siis advokaadid, maksukonsultandid, riskikapitalistid või äriinglid. Teine suund on ülikoolide ühendamine. On ju siin Stanford ja Berkeley, mis on USA tasemel tippülikoolid, ning lisaks veel San Jose State’i ülikool. Praegu on hea meel öelda, et Tallinna Tehnikaülikool  (TTÜ) on väga palju suhelnud kõigi kolmega.

Kolmas suund on leida USAst ettevõtteid, kes oleks huvitatud Eestis äri tegemisest. Sel suunal on mõningaid positiivseid arenguid, kuid eriti siin, Räniorus, on see üpris raske. Enamik suuri firmasid vaatab pigem Aasia kui Euroopa poole. Seni on kõige edukam näide Symantec, kel on nüüd üle 150 inimesega arenduskeskus Eestis. Alguses oli see kõigest 10 inimest.

Mis takistab Ränioru firmadel laieneda Eestisse? Miks välisinvestor tuleb? Ta tuleb turu, strateegiliste teadmiste, infrastruktuuri või maa­varade pärast. Eesti on kõigis neis valdkondades piiratud. Isegi meie tööjõuturg jääb väikseks, et luua Eestisse näiteks IT-hooldekeskusi.

Viimasel ajal ongi pigem suund meelitada meile kapitalinõudlikke ärisid, nagu serveripargid ja andmekeskused. Eesti oli ka Google’i nimekirjas, kui nad otsisid serveri­parki, aga nad otsustasid Soome kasuks.

Näete midagi sellist teostumas Eesti jaoks? Jah. Meie pakkumised on kogu aeg paranenud ja me oleme juba päris konkurentsivõimelised. Meil on maailmaga head ühendused.

Raskem teema on elektri hind, aga seda probleemi on võimalik lahendada näiteks ülekandetasudega.

Nõuaks see riiklikku sekkumist? Võib-olla, kuid saaks ka ilma. Siin on ka teisi faktoreid mängus. Google, Facebook ja teised suurfirmad eelistavad rohelist ehk taastuvenergiat. Eesti põlevkivienergia ei kuulu sinna kategooriasse. Eestis pole peale tuuleenergia ja biomassi midagi pakkuda, samas kui Põhjamaad on oma hüdroenergiaga väga tugevad konkurendid.

Kuidas EAS ja Enterprise Estonia toetavad firmade püüdlusi Räniorus? Kõik õppereisid on osaliselt EASi rahastatud ja mitu ettevõtet on saanud lisa­toetusi ekspordisuuna arendamisel või arendustöötaja palkamisel. Näiteks viimast võimalust kasutas just Fortumo.

Otsene abi Räniorus tähendab seda, et ette­võte saab kasutada meie infrastruktuuri ehk kontoripinda koos internetiga ja ruume kohtumiste korraldamiseks. See on nii-öelda pehme toetus. Kui räägime rahast, siis peab Tallinnaga rääkima, kahjuks või õnneks mina sellega ei tegele.

On Teil praegu keegi neid võimalusi kasutamas? Hetkel mitte. Meie ruume kasutas pikka aega ­Import2, kes kolis just ära oma kontorisse. Nemad on ka meie üks edulugusid. Nad on kaasanud siit raha, laienevad agressiivselt ja on positiivse raha­vooga ettevõte.

Kui raske on Teil Räniorus üksi tegutseda ja kas EAS võiks USAs laieneda? Nii ja naa. Kui võrrelda teiste Põhjamaade tegemistega siin, siis neil on umbes 10 inimesega meeskonnad. Lisaks on veel inimesed eraldi spetsialiseerunud – kes aitab ettevõtteid USA turule, kes tegeleb teadusasutustega ja kes tegeleb välisinvesteeringutega. Mina teen seda kõike üksi, aga eks me oleme väiksemad ka. TTÜ-l oli siin vahepeal inimene, keda nad kasutasid, mis oli positiivne.

Eesti poolel on EASis toimunud hiljuti omajagu muutusi. Kas sellest on kasu tulnud? Ma olen nii ajaliselt kui ka füüsiliselt nii kaugel Eestist, et need muutused ei ole mind raputanud.

 

Tuntumad Eesti idufirmad Räniorus

Fortumo – tegeleb mobiilimaksetegaPipedrive – pakub müügitarkvaraMarinexplore – pakub põhjalikke andmeid ookeani kohtaImport2 – aitab firmadel andmeid ühelt platvormilt teisele kolidaClick&Grow – pakub nutikat lillepotti