Ettevõtte edu palgatõusu ei too

07. veebruar 2014, 00:00

Ettevõtjate sõnul määrab palga ennekõike töötajate panus tulemustesse, palgalisa sõltub ettevõtte motivatsioonisüsteemist.

Eilses Äripäevas kirjutas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, et oskustega töötajad ihkavad äraelamisest enamat ning et muu hulgas võivad töötajate palgasoovi kergitada ettevõtte hea kasuminumber ja väljamakstud dividendide teated.

Kasum palgalisa ei tingi. Bigbank ASi ühe omaniku Parvel Pruunsilla sõnul ei saa töötajate palk olla seotud ettevõtte kasumiga. Tema ütlust mööda määravad töötaja palga ennekõike tema oskused, töö raskusaste ja panus ettevõttesse. “Ma pole kunagi kuulnud, et keegi vähendaks töötajate palka kahjumi korral,” ütles ta.

Pruunsild lisas, et kasumi kajastus on ettevõtete kaupa erinev. “Kindlasti on olemas mingeid väiksemaid firmasid, kus igal töölisel on kanda oluline roll. Üks on aga selge – mida suurem on ettevõte, seda vähem saab palk kasumiga seoses olla,” märkis Pruunsild.

Peale selle on tema sõnul tööturg vägagi hästi isereguleeriv. Kui töötaja avaldab ettevõtte kasumile viidates palgatõusu soovi, siis on tööandja enda vaba valik, kas ta tahab töölist enda juures hoida või hindab küsija oma positsiooni üle. “Vaba maa. Kui sa ei maksa õiglast palka, siis lähevad töötajad lihtsalt minema. Väga lihtne,” ütles ta.

Töötaja ei võta riski. Starmani juhi Peeter Kerni ütlust mööda peab töötajat eristama aktsionärist, mistõttu ei saa ettevõtte edukusest kohe ka palgatõusu eeldada. Tema sõnul ei võta töötaja erinevalt aktsionärist riski, mistõttu saab ta tasustatud nii, nagu ettevõttes on ette nähtud. “Ettevõtte kasumi ja töötaja palga side pole nii otsene,” ütles Kern. Seetõttu leiab ta, et ettevõtte kasumist osa tahtev tööline peaks kaaluma ise aktsionäriks hakkamist. “Siis saab tööline koos tööandjaga ühiselt ettevõtte riske kanda,” arvas ta.

Kerni arvates määrab töötaja palga siiski tema tublidus ja turusituatsioon. “Kahtlen, et kui ettevõte oleks kahjumis, siis töötajad paneksid omalt poolt ise raha juurde, nagu palka polekski vaja,” märkis Kern.

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul on kasumi korral töötajate palgatõusu soov arusaadav, kuid ettevõtted vaatavad siiski oma äriplaane tervikuna, mistõttu kasumit otseselt kõrgema palgaga siduda ei saa. Tema ütlust mööda lähtuvad ettevõtjad palkade maksmisel äriplaanist, mis on jaotatud mitme aasta peale. “Kui äritegevuse jaoks on pangast laenu võetud, vaadatakse äriplaani keskmiselt vähemalt kümne aasta kontekstis. Iga aasta on erinev, mõnikord läheb paremini, mõnikord halvemini,” märkis Saarniit. “Tööandjad peavad enda seisukohalt vaatama ka ettevõtte riski.”

Saarniidu ütlust mööda määrab palga suuresti motivatsioonipakett. “Näiteks on Riigi Kinnisvaras võimalik olukorrast sõltuvalt saada aastas kuni kolme palgaühiku jagu lisa,” ütles ta. “Kuid palgasüsteemis on erinevad komponendid ja töötajate panust ja tulemusi peab vaatama eraldi. Kõigile ei saa ühe ämbriga tasu jagada,” märkis Saarniit.

Saarniit lisas, et iga ettevõte on täiesti unikaalne ja motivatsioonisüsteemid on valdkonniti erinevad. “Ma ei tea ühtegi ettevõtet, kus ollakse tardunud olekus, samal ajal kui teenitakse kasumit, ollakse edukas ja võetakse dividende välja,” ütles Saarniit. “Palgafondis vaadatakse siiski peamiselt ikka seda, mis positsioonil turul ollakse.”

Ettevõtjad jagagu edu. Vastupidiselt teiste arvamusele leiab Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp, et selline lähenemine on õige, sest ühelgi ettevõttel ei tohiks olla kahju oma edukust töölistega jagada.

“Palga määravad ettevõtte tootlikkus ja tööjõuturg. Kui ettevõttel läheb hästi ja tootlikkus suureneb, siis miks nad ei peaks oma kasumit töötajatega jagama,” leidis Puusepp. “Küsimus on muidugi selles, kui palju ja kellele palgalisa jagada.”

 

Taust

  • Palgauuring

Palgainfo Agentuuri uuringu järgi soovib enamik töövõtjaid kuupalgana kätte saada üle 550 euro. Mullu ligi 13 000 küsitletu seast jäi vaid kümne protsendi töövõtja netopalgasoov alla 550 euro. Suurima palgasooviga (1450–4500 eurot kätte) ametialade seas on peamiselt juhtivad positsioonid, näiteks suurettevõtte tegevdirektor või juhataja ja tarkvara arenduse projektijuht. Väiksema palgasooviga (400–650 ­eurot kätte) ametialade seas on näiteks kioski- või turumüüja ja köögiabiline.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. February 2014, 19:23
Otsi:

Ava täpsem otsing