Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas aser eesti mehi tüssas

07. veebruar 2014, 00:00

Laitmatu renomeega Aserbaidžaani pereisa pettis Eesti investoritelt välja 2,8 miljonit eurot ning  šoppas selle eest perele autosid, kinnisvara ja kodumasinaid.

On 2008. aasta märts. Eestis kärbitakse riigieelarvet, kuigi peaminister Andrus Ansip ei tunnista veel majanduskriisi saabuvat. Kaugel lõunas Kaspia mere äärses Aserbaidžaanis kavandavad buumiga hellitatud eestlased uhket kinnisvaraarendust – rikaste villarajooni. Aserbaidžaan on sel ajal Eesti ettevõtjatele võõras ja eksootiline maa, aastane ekspordimaht sinna on vaid mõnisada tuhat eurot.
Lootuses, et julge hundi rind on rasvane, panustavad Aserbaidžaani pealinna Bakuu lähedusse maa ostmiseks kahe ettevõtte kaudu suusakuninganna Kristina Šmigun-Vähi abikaasa Kristjan-Thor Vähi, tema partner kinnisvaraäris Marek Pärtel, MicroLinki asutaja Hanno Haamer ja väliseestlasest ettevõtja Erich Rannu (Rannu suri eelmisel aastal). Kas peale nende on veel teisi investoreid või kas kelleltki investeeringuks ka raha laenati, pole teada. Samuti pole teada, milline osalus investeeringus kellelgi oli.
Igatahes saab siit alguse eestlaste valus õppetund.  Tegemist on küll viis aastat vana juhtumiga, kuid võitlus raha tagasisaamise nimel käib siiani. Mullu aprillis mõisteti aser Kochari Hasanov eestlaste vara omastamise eest kaheksaks aastaks vangi. Järgnev lugu põhinebki aprillis Aserbaidžaanis Bakuu raskete kriminaalkuritegude ehk teise astme kohtus tehtud otsusel.
Kuigi otsus pole lõplik, toob see välja hulga pettuse üksikasju. “Kuritarvitades teiste isikute usaldust ja omastades võõrast vara eriti suures ulatuses, pani ta toime kelmuse,” ütleb mullu aprillikuine kohtuotsus Hasanovi kohta.

Asjaosalised ei kommenteeri. Vähi ei taha Aserbaidžaanis juhtunut kommenteerida. Vaikib ka ­Erki Piirsalu, kes Aserbaidžaanis Vähit ja tema partnereid esindas. Teatavasti on Piirsalu praegu investeerimiskelmuses süüdistatuna Eestis kohtu all ühe teise Bakuu afääri tõttu – hulk meie ärihaisid jäi ilma rahast, mille Piirsalu juhitud ettevõte võlakirjaemissiooniga kogus. Tõenäoliselt oli aga just see 2007. aasta emissioon üks põhjusi, miks ka Vähi ja tema äripartnerid just Piirsalut sedavõrd usaldasid, et lasid temal aseritega asju ajada ja kõige riskantsemal võimalikul moel suuri summasid laiali jagada. Äpardusid mõlemad projektid, nagu nüüdseks teame.

Leiti pealtnäha usaldatav partner. Nagu ikka, tuleb kinnisvara arendamiseks osta esmalt “magus” maatükk. 5. märtsil 2008 sõlmibki Vähi ja teiste Eesti investorite värvatud vahemees Erki Piirsalu aserbaidžaanlase Kochari Hasanoviga lepingu, millega viimane võtab kohustuse osta eestlastele 16,7 hektarit ehk umbes 25 jalgpalliväljaku jagu maad Aserbaidžaani pealinna Bakuu mereäärses Pirshagi asulas. Pirshagi on tuntud oma kuldsete liivarandade poolest – kinnisvara arendamiseks seega enam kui ahvatlev paik.
Hasanov on 2008. aastal 50aastane kõrgharidusega ning kohtulikult karistamata abielumees, ühe kohaliku infokeskuse juht ja analüütik. Tema taust seega häirekelli lööma ei pane.
Lepingus paika pandud maa ostmiseks kannavad Vähile ja Pärtelile kuuluv OÜ Pirshagi ning Haamrile ja Rannule kuuluv AS Astro Holding kokku 3,775 miljonit USA dollarit (2,8 miljonit eurot) OÜ-le Golden Sand Beach. Sealt liigub raha Aserbaidžaani ettevõtte Pirshagi Land kontole, kust Piirsalu märtsist maini selle summa sularahas edasi Hasanovile annab.

Aser võltsis dokumente. Kohtuotsuses on kirjas, et Hasanov saab oma raha kätte, kuid lepingus määratud maatükki ei osta. Selle asemel hakkab ta punuma lihtlabast petuskeemi. Esmalt sunnib Hasanov oma kaasmaalase, Bakuu vajaliku piirkonna Kjurdahany administratsioonijuhi Balahusein Babajevi koostama kaht võltsitud dokumenti. Esimene neist kannab pealkirja “Kjurdahany administratsiooni halduses oleva maa üleminek omandusse” ning teine “Maatükkide ost-müük”. Dokumendid näitavad, justkui oleks administratsioon andnud eestlastele õiguse kokkulepitud maa ostmiseks. Paberid esitab Hasanov Piirsalule.
Järgmisena hangib Hasanov sobiva asukohaga maatükile koostatud ostu-müügi lepingu ning akti blanketid, millel on nii pitsati jäljend kui ka administratsioonijuhi Babajevi allkiri. Ta säilitab neis paberites osa sobivaid kirjeid, mis on tehtud administratsiooni nõuniku poolt. Koopiamasina ja blankettide abil võltsib Hasanov maikuus dokumente, mille järgi oleks kohalik administratsioon justkui andnud ühe maatüki ettevõtte Pirshagi Land omandusse. Muu hulgas võltsib Hasanov dokumentides maatüki skeemi. Need robustsel viisil koopiamasinaga võltsitud paberid esitab Hasanov taas Piirsalule.

Fiktiivsed lepingud maaomanikega. Selleks, et jälgi veelgi segada, sõidab Hasanov ka ise Pirshagi asulasse, kuhu ta Piirsaluga sõlmitud lepingu järgi pidanuks 16,7 hektarit maad ostma. Ta väidab kohapeal potentsiaalsetele müüjatele, et kavatseb osta sel territooriumil maad ning koostab paari sobiva maarentnikuga rendiõiguse ostu-müügi eellepingud – 8 hektari ja 14,7 hektari suurustele maatükkidele.
Lepingutest teeb ta eestlastele taas koopia­masinaga koopiad. Ilmselt selleks, et jätta tehingutest tõsiseltvõetavamat muljet, võltsib ta lepingute mahtu, suurendades seda poole võtta. Dokumendid esitab Hasanov taas Piirsalule ja Teimur Tagijevile, teisele Eesti investorite esindajale Aserbaidžaanis.
Samal ajal, kui Eesti investorid pettuse osas alles pimeduses kobavad, hakkab Hasanov usinalt neilt väljapetetud raha kulutama. Ta ostab endale ja oma pojale sõiduauto, neljatoalise korteri ja mitu maatükki Bakuus enda või oma abikaasa nimele, lisaks mitmesugust kodutehnikat. Ühele maatükile jõuab ta lasta püsti panna isegi kolmekorruselise maja ja muud hooned. Ta jõuab kulutada viiendiku eestlastelt väljapetetud rahast.
Eestlased pole Hasanovi ainsad ohvrid, selgub kohtuotsusest. Nimelt enne seda, kui Hasanov eestlasi lollitama asub, tõmbab ta mütsi pähe ka ühele oma kohalikule tuttavale. Vahemikus 2007. aasta juunist kuni 2008. aasta maini jätab Hasanov oma lähedasele tuttavale Rizvan Gulijevile mulje, nagu ehitaks tema koos ühe kohaliku ettevõttega Bakuus 12korruselist maja. Ta võtab Gulijevi mitteametlikult enda juurde tööle ning paigutab mehe elama maja esimesele korrusele. Seejärel veenab Hasanov meest, et müüb talle selles majas kolmetoalise korteri, kuigi see ei kuulu tegelikult talle. Gulijev maksab heausksena Hasanovile ligi 90 000 manati (ligi 80 000 eurot). Eestlastelt väljapetetud summa kõrval on tegu siiski väikeste numbritega.
Kas ja kui palju aga eestlased oma raha tagasi saavad ja milline on aseri lõplik karistus, pole veel selge, sest kohtuvaidlus jätkub Äripäevale teadaolevalt kohtu kõrgemas astmes. Igal juhul on Hasanov nüüdseks kahes astmes süüdi mõistetud.

  • Riskimise asemel maanda riske

Küsi täies ulatuses ettemaksu, kindlusta krediiti, vali rahvusvahelise haardega nõustaja ja kontrolli hoolega äripartneri tausta, soovitavad Aserbaidžaani ärikeskkonnaga kursis olijad.
Aserbaidžaanis omal käel tegutsevaid Eesti ettevõtjaid pole kuigi palju, üks kõige värskematest turule sisenejatest on alkoholitootja Liviko, mis pani mõni päev tagasi sinna teele oma esimese kaubapartii. Livikol õnnestus kohaliku partneriga leppida kokku täies ulatuses ettemaksus. Ettevõtte ekspordidirektori Neeme Naarise sõnul ongi see kõige lihtsam ja kindlam lahendus, kuidas riske minimeerida.
Liviko on mõnele teisele turule sisenedes andnud kaupa ka krediidiga, aga Naaris ütleb, et see tekitab kõige suurema pettuste riski. “Kui läbirääkimiste tulemusel oleksime pidanud  (Aserbaidžaanis – toim) andma 30, 60 või 90 päeva krediiti, siis me seda ilmselt oleksime ka andnud, aga selle riski oleksime siis kindlasti maandanud kindlustusfirma kaudu,” ütles ta.

Krediidikindlustus ja ekspordilaen. Eestis pakub krediidikindlustuse tooteid ainsana riigifirma AS KredEx Krediidikindlustus. Rahvusvahelisel turul tegutseb ka konkureerivaid erasektori teenusepakkujaid, kuid Eesti pisike turg pole praegu kedagi neist oma kontoriga siia meelitanud.
KredExi Krediidikindlustuse juhatuse esimehe Meelis Tambla sõnul kasutab nende pakutavat krediidikindlustust praegu umbes 70 Eesti eksportijat, kellele on kindlustatud umbes paari tuhande ostja makseriskid 60 riigis. Samas nentis Tambla, et sellest võimalusest on arvatavasti teadlikud isegi vähem kui pooled kõigist eksportijatest.
“Väga raske on saada Aserbaidžaanist, Hiinast või mujalt usaldusväärset informatsiooni. Kulu äripartnerite tausta uurimiseks ei pruugi pealegi anda suurt ja pikaajalist efekti, sest see ei välista makseriskide tekkimist,” sõnas Tambla. Seetõttu ongi alternatiiv kasutada kindlustamist, millega kaasneb küll omavastutus ja kindlustamise kulu, kuid suures plaanis saab risk kaetud.
KredExi Krediidikindlustus on oma nelja tegutsemisaasta jooksul kindlustanud ka mõne mahuka ekspordilaenu. See tähendab, et pika tähtajaga piiritagused projektid, mida pangad ei julge suure riskantsuse tõttu finantseerida, ­aitab ellu viia riik, kindlustades pika, aastatesse ulatuva maksetähtajaga projektid.
Näiteks võib selline teenus mängu tulla väga kallite seadmete tarnimisel, mille maksetähtaeg võib olla mitu aastat, samuti suurte ehitusprojektide puhul.
“Kõik riigid tegelevad sellega, et oma eksportijaid julgustada,” rääkis Tambla. OECD riigid on seejuures kokku leppinud, millistel tingimustel ollakse valmis teatud riske kindlustama. Alates eelmise aasta lõpust pakub KredEx ka ise ettevõtetele ekspordilaenu keeruliste ja pika maksetähtajaga tehingute finantseerimiseks.

Partneri portfell ei tohi ajada üle ääre. Tehingute kindlustamine ettemaksu või mõne kindlustustootega on aga vaid üks osa edukast ekspordist. Liviko ekspordidirektori Neeme Naarise sõnul alustasid nad eelmisel kevadel Aserbaidžaani jaeturule pürgimist nullist. “Alustasime klassikaliselt taustauuringust ja selgitasime välja, milline on turg, meie toodete võimalik turumaht ja turuosalised.”
Liviko põhimõtteks on kujunenud, et turule sisenetakse kohaliku partneri kaudu. Eelistatakse neid, kes sarnase valdkonnaga samal turul juba tegelevad. “Kui keegi müüb kummikuid ja ütleb, et tahab hakata ka alkoholi müüma, siis meie jaoks on see ohu märk,” sõnas Naaris.
Lõpuks jäi Livikol Aserbaidžaanis sõelale paar-kolm ettevõtet, kelle hulgast valiti partner muu hulgas selle järgi, kuidas Liviko tooted partneri olemasoleva kaubavalikuga sobitusid. “Teinekord on nii, et firma võib olla suurepärane, aga kui tal on portfell üleküllastunud, võivad meie tooted jääda teise või kolmandasse kümnesse prioriteetsuselt,” selgitas Naaris. Aserbaidžaanis kohapeal käidi uurimas ka seda, kuidas väljavalitud partneri vahendatavad tooted on jaekauplustes esindatud ja välja pandud.

Tähtis on ka isiklik kontakt. Aserbaidžaanis ja paljudes teistes riikides tuleb usalduse võitmiseks rohkem vaeva näha kui e-kirjade vahetamine. “Kui on ametlik jutt, siis on ametlik jutt. Aga sellele järgneb kindlasti nelja-viie käiguga õhtusöök, mis võib kesta ka kella kolmeni öösel,” rääkis Naaris äri ajamisest Aserbaidžaanis.
“Sa ei tõuse sealt laua tagant püsti vabandusega, et oled väsinud ja lähed magama. Sa tõused lauast siis, kui võõrustaja tõuseb,” ütles ta.
Aserid on Naarise sõnul väga sõbralikud ja ka väga uhked oma maa, toidu ja kultuuri üle. Kui mingit teemat vältida, siis aserite naabermaast Armeeniast ei maksa ajaloolistel põhjustel lobisema kukkuda.

Rahvusvaheline nõustaja. Lepingute sõlmimisel on oluline kohalik õigusruum, toonitas KredExi Krediidikindlustuse juht Tambla. Mõistlik on tema sõnul kaasata kohapealne nõustaja, kõige parem, kui tegemist on rahvusvahelise õigusbürooga. Kindlasti ka Eesti õigusnõuandjad oskavad soovitada, kes on usaldusväärne, märkis Tambla. “Alati võib ka vastaspoolt lihtsalt usaldada, aga siis pole mõtet pärast riiki süüdistada, kui tekivad vaidlused. See on elementaarne,” ütles ta.
Eesti suursaadik Türgis ja Aserbaidžaanis ­Miko Haljas nentis, et praeguseks ei ole Eesti ettevõtted iseseisvalt Aserbaidžaanis tegutsedes kuigi suurt edu saavutanud. Võimalik, et seda trendi muudab viimane turule siseneja Liviko, arvas ta. Samas on Eesti ettevõtted olnud edukad rahvus­vahelise koostöö raames kübervaldkonnas. Näiteks TeliaSonera, EMT ja Cybernetica lahendustel põhinev mobiili-ID lahendus võeti Aserbaidžaanis kasutusele eelmisel aastal. Selle sammu tegi võimalikuks eelnev Eesti X-tee lahenduse juurutamine Aserbaidžaanis.

Asutamise lihtsuse poolest esikümnes. Haljase sõnul tuleb arvestada, et Aserbaidžaanis äritegevuse alustamine ei ole üldjuhul väga kerge, kuigi Maailmapanga äritegemise lihtsuse edetabelis on Aserbaidžaan enam-vähem keskel,  70. kohal, ja ettevõtte asutamise lihtsuse poolest lausa 10. kohal. Samas on seal tegelikult toimiva äri loomine ilma õiget kohalikku partnerit kaasamata väga vaevaline. “Kohalike partneritega suhtlemisele ja usalduse ehitamisele tuleb pühendada aega ja sellesse investeerida,” märkis Haljas.
Arvestades, et Aserbaidžaan on Transparency Internationali korruptsioonitajumise tabelis 127. kohal 187 riigist, on korruptsiooniga kokkupuutumine realistlik väljavaade, märkis Haljas. Aserbaidžaani ühiskondlikku ülesehitust arvestades võib aga otsesest korruptsioonist suurem takistus olla hoopis eksimus äripartneri valikul. “Poliitiline ja ärieliit on Aserbaidžaanis läbi põimunud ja küllalt kitsas ning õige äripartneri valik seetõttu äärmiselt oluline,” toonitas Haljas.

 

Kes on kes

  • Kochari Hasanov

Pealtnäha usaldusväärne partner. Ajal, mil eestlased oma kinnisvaraprojekti partneriks Kohcari Hasanovi valisid, töötas viimane Aserbaidžaani Bizim Vatani nimelises infokeskuses majandusanalüütikuna ning oli ühtlasi keskuse juht. Eelmisest aastast pärit kohtuotsus paljastas, et Hasanov suutis raha välja petta nii eestlastelt kui ka ühele kaasmaalasele talle mitte kuulunud korteri “müüa”. Kahes astmes on ta süüdi mõistetud.

 

Mis on mis

  • Plaan oli rajada villarajoon otse rannale

Pirshagi on väike asula Aserbaidžaani pealinna Bakuu lähistel Sabunchi-nimelises piirkonnas, 34 km kaugusel Bakuu raudteejaamast.
Tegemist on Kaspia mere äärse suvituspiirkonnaga, mis on tuntud hea ja tervistava kliima ning kuldsete liivarandade poolest. Pirshagit teatakse Aserbaidžaanis ka maitsvate viinamarjade ja viigimarjade kasvatamise kohana.
Pirshagis elab umbes 5000 inimest.
Eesti investorid lootsid Pirshagisse otse rannale ehitada rikaste villad.
Aserbaidžaan asub Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal. Naaberriigid on Venemaa, Iraan, Gruusia, Armeenia ja Türgi.
Oluline sissetulekuallikas on nafta- ja gaasieksport ning -transiit.
Alates 2003. aastast on Aserbaidžaani president Ilham Aliyev. Riigis on nii poliitiline kui ka äriline võim kitsa seltskonna käes.
Rahvaarv 2011. aasta seisuga oli 9,2 miljonit.
SKP oli eelmisel aastal 53,7 miljardit eurot (võrdluseks, Eesti SKP 2012. aastal oli 17,4 miljardit eurot).

Allikas: välisministeerium ja Vikipeedia

 

Taust

  • Eesti ettevõtjate tegevus Aserbaidžaanis alles lapsekingades

Eesti ja Aserbaidžaani välisministrid on sõlminud kokkuleppe infotehnoloogia koostöö vallas, mis jõustus 2009. aastal. 2012. aastal käivitas Aserbaidžaan riikliku e-valitsuse süsteemi, mille arendasid Eesti ettevõtted Cybernetica AS ja OÜ Aktors. Aserbaidžaanis võeti kasutusele ka  eestlaste loodud piiriülese digitaalse allkirjastamise teenus Signwise.
Aserbaidžaan on hüppeliselt areneva telekommunikatsioonituruga maa. Näiteks mobiilileviga on Aserbaidžaanis kaetud kogu riik pealinnast mägiküladeni. Ahvatlev on ka kinnisvaraturg.
Aserbaidžaani-Gruusia raudteevedusid korraldab Eesti ettevõte AS Skinest.
Aserbaidžaan on suutnud viimastel aastatel tagada makromajandusliku stabiilsuse ja mitmekesistada majandust. Naftasektoriga mitteseotud majandusharude kasv on olnud 9–10%, kuid samas põhines see paljuski naftatuludest sõltuvatel avalikel kulutustel, mida tehti riikliku naftafondi vahenditest. Märgatav on olnud põllumajandussektori kasv.
Erasektori arenguks on vaja jõulisi struktuurireforme. Tuleb parandada konkurentsitingimusi, justiitssüsteemi ja investeerimiskliimat ning lihtsustada maksusüsteemi.
Ametlik töötuse määr on 1%, kuid erinevatel hinnangutel võib tegelik määr olla 5%.
Euroopa Liidu assotsiatsiooniläbirääkimised Aserbaidžaaniga on liidu idapartneritest edenenud kõige aeglasemas tempos. Aserite suhtumine ka vabakaubanduslepingu ja WTOga liitumisse on leige.

Allikad: Välisministeerium, Äripäev

 

Statistika

  • Ekspordil Aasia riikidesse kõvasti kasvuruumi   

Eesti TOP 20 ekspordiriigid Aasias. Eksport eurodes, osatähtsus koguekspordis protsentides

eksport; osatähtsus 

Venemaa 1 297 905 421;  11,4
Türgi 136 432 112;  1,2
Hiina 85 241 547;  0,75
Korea Vabariik 65 299 235;  0,57
Jaapan 59 488 028;  0,52
Küpros 52 411 982;  0,46
Kasahstan 46 554 193;  0,41
Saudi Araabia 44 344 517;  0,39
India 35 016 433;  0,31
Hongkong 18 179 808;  0,16
Iraak 16 137 029  0,14
Vietnam 13 808 135;  0,12
Egiptus (Aafrika/Aasia) 11 817 350;  0,1
Iisrael 9 880 507;  0,09
Singapur 8 788 078;  0,08
Usbekistan 8 659 520;  0,08
Araabia Ühendemiraadid 8 204 479;  0,07
Kõrgõstan 7 848 715;  0,07
Aserbaidžaan 6 714 893;  0,06
Malaisia 4 549 588;  0,04

Allikas: Statistikaamet

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. February 2014, 19:13
Otsi:

Ava täpsem otsing