Puhkepäev. Merelaulude kuldvara

Nimelt viivad kontserdid purjelaevanduse hiilgeaega, 16.–20. sajandisse, kui täispurjedega kaubalaevad ristlesid kõigil maailma meredel. Muusikalises mõttes sai toona alguse ka merelaulude traditsioon: loodi shanty ehk laevaliste töölaul, millest aegamisi arenes rahvalik merelaul.

Reis mereajalukku. Purjelaevade ajastu lõppes aurumasina täiustamise ja sisepõlemismootori kasutuselevõtuga. Armastatuimad ja lõbusaimad merelaulud valmisid aga enne uue ajastu algust, 19. sajandil. Paljud merelaulikud toetuvad oma repertuaaris ja loomingus jätkuvalt toonasele helikeelele ning mere­romantikud tunnevad selle aja suhtes suurt nostalgiat. Marko Matvere sõnutsi olid toona laevad puust ja mehed rauast.

Matvere hakkas merelauludega aktiivsemalt esinema pärast aastail 2010–2012 peetud ümbermaailmareisi, ent ta on mereteemalisi laule viljelenud ka oluliselt varem. Näiteks salvestas ta aastal 2005  Tallinna Kammerorkestriga Tõnu Kaljuste dirigeerimisel plaadi “Kümme merelaulu” ning käis 2010. aastal ühis­tuuril Kihnu Virvega, esitades koos mereteemalisi laule.

Mereromanss talvel ja suvel. Marko Matvere kui näitleja, laulja ja merehuviline on laialt armastatud, ent tema ansamblikaaslasest Peep Raunist ei pruugi kõik kuulnud olla. Raun on konservatooriumi haridusega muusikapedagoog ja koorijuht, kes on aastakümneid tegutsenud rahvamuusiku ja peojuhina. Merelaulude kavaga esinevad nad koos juba 2012. aastast.

Kuigi kontserdi teemaks on merelaulud, toimub talvistest kontsertidest mereäärses linnas vaid üks. Juunis-juulis antakse kontserdid aga Lohusalus, Mustjalas, Haapsalus ja Tallinnas.

 

“Merelaulud ehk Mulle meeldib maa”

13.02 kl 19 Jõgeva kultuurikeskus15.02 kl 18 Nõo kultuurimaja16.02 kl 17 Pärnu Endla küünPiletid: eelmüügis 13–17 eurot. Sülelapsed (kuni 7aastased) tasuta.www.kontsert.ee