Arumäe: hinnatõusul on toss väljas

07. veebruar 2014, 18:25

Inflatsioon Eestis on alanenud taas uuele rekordmadalale tasemele, olles jaanuaris vaid 1,1 protsenti aasta baasilt, teatas SEB panga majandusanalüütik Ruta Arumäe.

Ta kirjeldas, et hinnatõusu aeglustumine on olnud laialdane ja kõige enam on mõju avaldanud elektrihinna tõusu mõju välja lülitumine inflatsioonist. Pärast seda ei ole tema sõnul kuigi palju inflatsiooni järele jäänud.

Järgneb Ruta Arumäe nädalakommentaar:

Eluasemekulude tõus jaanuaris oli vaid 0,4% võrreldes aastataguse ajaga. Nii madalat eluasemekulude tõusu on Eestis nähtud väga harva, ajalooliselt on need olnud alati üks peamisi inflatsioonivedureid. Ka ilma eluasemekuludeta on hinnatõus väikeseks vajunud. Kõigis suuremates kulugruppides on hinnatõus märgatavalt aeglustunud, võrreldes eelmise aasta esimese poolega, sh näiteks toidu ja riietuse osas.

Kuna toit moodustab suure osakaalu tarbija ostukorvis ning on eelmise aasta keskmisest suurema hinnatõusu tagajärjel veelgi oma osakaalu suurendanud – 23,8 protsendile tarbimiskorvist –, siis oli jaanuaris toiduhinna tõusul inflatsioonile kõige suurem mõju: 0,6 protsendipunkti kogu 1,1 protsendisest inflatsioonist.

Ühena vähestest on jaanuaris toidu hinnatõus veidi kiirenenud. Laialdast inflatsiooni aeglustumist on soodustanud jätkuvalt alanenud kütusehind, mis ka eraldi võttes annab suure panuse inflatsiooni alanemisse. Niikaua kuni kütusehind samal tasemel püsib, jääb inflatsioon ka edasi väga madalaks.

Kõige enam kallinenud kulutuste osas on jaanuariks järele jäänud üsna ebatraditsioonilised valdkonnad, mis kogukulutustest moodustavad üsna väikese osa – alkohoolsed joogid, tervishoid ja söömine väljaspool kodu.

Meie inflatsiooniprognoos 2014. aastaks jääb alla 2 protsendi.

Inflatsiooniline keskkond tundub olevat jäänud 2013. aastasse ning 2014. aastal on selgelt disinflatsiooniline keskkond, mida soodustavad jätkuvalt kahanevad impordihinnad. See peaks majanduskasvu kosumisele olema igati tervitatav ja parandab muuhulgas Eesti tarbijate reaalset ostujõudu, kuna palkade tõus jätkub. Palkade tõus on ka peamine põhjus, mis inflatsiooni Eestis üldse üleval hoiab ning veidi kõrgemal kui euroalal.

Üldises plaanis on Eesti inflatsioon alanenud koos Euroala inflatsiooni aeglustumisega, mis jaanuaris oli 0,7%. Euroopas ollakse isegi kasvavate deflatsioonihirmude küüsis, kuigi paistab, et mitte nii väga Euroopa Keskpangas, mis eile väga madalale inflatsioonile vaatamata intressimäärasid ei alandanud ega mingeid muid uusi meetmeid välja ei kuulutanud. Vahest ehk muuhulgas ka seepärast, et eurotsooni majandus on ilmutanud endast viimastel andmetel elumärke, mis hakkavad deflatsiooniohule vastu töötama.

Positiivseid uudiseid on tulnud eurotsooni tööstussektorist, kus tööstuse ostujuhtide indeksi PMI näit oli jaanuaris kõrgeim alates 2011. aasta maist ja see kasvas kõigis neljas suuremas eurotsooni riigis, välja arvatud Prantsusmaal. Positiivsed uudised tulevad ka kriisiriikide majandustest, nagu Kreeka, mille tööstussektori indeks näitas esmakordselt kasvu pärast 2009. aastat. Kiirenev majanduskasv on eelmise aasta viimases kvartalis olnud muuhulgas Hispaanias, aga meile lähemalt ka Leedus.

Ostujuhtide indeksi koostajad on väitnud, et julgustav aasta algus eurotsooni ostujuhtide indeksis viitab 0,5 protsendilisele majanduskasvule eurotsoonis esimeses kvartalis. Hea uudis Eestile on sama tööstussektori ostujuhtide indeksi tõus ka Rootsis.

Et kõik liiga roosiline ei paistaks, annab endast aeg-ajalt märku nurga taga hiiliv finantskriisi oht. Siiani on turbulents piirdunud haavatavamate riikidega arenevatel turgudel. Samas võib arenevatel turgudel toimuv valuutade järsk odavnemine mõju avaldada ka arenenud riikide majandustele. Järsk valuutade langus on tabanud arenevaid riike Türgist Brasiiliani, kes oma maksebilansside seisude poolest olid kõige haavatavamad, kui globaalse rahatrüki koomaletõmbamise tõttu hakkas raha neist välja voolama.

Raha väljavool arenevatest turgudest kiirenes veelgi, kui teatavaks said Hiina tööstustoodangu kehvad jaanuari näitajad, mis indikeerisid esmakordselt langust. Pihta on saanud ka Vene rubla. Valuuta devalveerumine tähendab nende riikide jaoks seda, et vastupidiselt muule maailmale tuleb neil silmitsi seista inflatsioonihüppega.

Mida see turbulents Eesti jaoks tähendada võiks? Otseselt see Eestit ei puuduta. Maksebilansiga on Eestis viimasel ajal asjad korras olnud, jooksevkonto defitsiit on väike, kuuma raha siia voolanud ei ole (ega muud sorti välisraha, mis märkimist vääriks), mis siit kiirelt põgeneda võiks.

Kaudseid mõjusid võib veidi olla, kuna asetseme Venemaale suhteliselt lähedal. Vene rubla odavnedes on Eesti eksportööridel Vene turule kallim eksportida, kui midagi peaks veel olema eksportida lisaks Venemaa kehtestatud ekspordipiirangutele. Venemaal tekkiv inflatsioon tekitab nende majandusele veel täiendavaid raskusi lisaks juba olemasolevatele struktuursetele probleemidele ja Vene turistidel on kallim tulla Eestisse turismireisile. Veel kaugema ringi mõjud võivad tulla läbi arenenud riikide, kui turbulents ka sinna kanduma peaks. Esialgu paistab mõju neile siiski olevat tagasihoidlik või suisa positiivne.

Pole halba ilma heata. Soodus hetk on tekkinud Eesti inimestele turismi- või ka ärireisiks juba mainitud odavnevate valuutadega riikidesse. So, why not go for it.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. February 2014, 18:52
Otsi:

Ava täpsem otsing