Kuidas tudengid ettevõtjaks pöörata?

Kuusik kirjeldab, milliste võtetega õppeasutus tudengeis peituvad ettevõtjad äratavad.

Tudeng ei pea loengus istuma. Võtsime kasutusele videoloengute formaadi. Ettevõtlusõpet läbivad tudengid ei käi enam auditooriumis loenguid kuulamas, vaid oma praktilisi kodu- ja grupitöid arutamas – loengu saab juba kodus ära kuulata, seepärast on ka rõhk tagasisidel ja ideede arendamisel.

Võistlemine motiveerib. Tudengitele on lisamotivatsiooniks see, kui nad saavad teha koostööd praktikutega ja arendada õppetöö raames ettevõtlusprojekte, analüüsida kaasuseid elust enesest. Lõpetasime majandusteaduskonna sügissemestri tudengite äriplaanide ja -kontseptsioonide võistlusega „Tudengite äriideede kaleidoskoop“.

Kaleidoskoobil esitlesid üliõpilased kursuste raames tehtud projekte, mis käsitlesid ettevõtluse etappe äriideedest olemasolevate kasvusooviga firmadeni. Enam kui 250 tudengit, sh 64 Viljandi kultuuriakadeemia tudengit, kirjutasid valmis üle 50 äriplaani ja ligi 30 ärikontseptsiooni, millest valiti 15 parimat, kes esitlesid oma töid nii avaliku kui ka ettevõtlussektori esindajatele.

Viieteistkümne parima hulgas oli mitmeid huvitavaid tudengiprojekte, alustades tervislikumate kodujuustukookide tootmisest alternatiivina toorjuustukookidele ja lõpetades söögikohtade online-broneeringukeskkonna väljatöötamisega. Kõik need ideed asusid võistlema ettevõtlust soodustavatele auhindadele.

Paljud juba teevad äri. Tudengite äriplaanid on potentsiaalikad ja reaalselt ellu rakendatavad. Heaks näiteks on võistlusel esikoha pälvinud Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala tudeng Viljar Piir, kelle äriplaan põhines tema kitarri keeltevahetusega seotud leiutisel – konkursil esitles ta ka juba isetehtud prototüüpi. Kaleidoskoobilt leidis ta endale mentori ja täna tegeleb ta juba ettevõtlusega.

Kõrged sihid on seadnud ka eriauhinna pälvinud Nutilõvi OÜ meeskond, kes osales võistlusel äriplaani kirjutamisega seotud õppeaine raames. Nimelt näeb nende äriplaan ette universaalsete, unikaalse kinnitussüsteemiga ja vastavalt sihtturule lokaliseeritud omanäoliste nutitelefonidele ning tahvelarvutitele mõeldud ümbriste tootmist Eestis. Hetkel tegelevad nad aktiivselt tootearendusega ning paari aasta siht on jõuda tootega ka välisturgudele.

Võistlusel said tuule tiibadesse ka mitmed teised: Viljandi kultuuriakadeemia tudengite naiskond, kes arendavad ja toodavad rikkalikult kaunistatud etnokudumeid naistele ja meestele. Nemad osutusid valituks Tartu loomeinkubaatorisse. Tervislikke kodujuustutorte tootev meeskond leidis konkursilt aga äripartneri, kelle juures oma tooteid müüa.

Koolist oma firmale hoog. Kui varem pidid tudengid omal käel ettevõtte loomisega hakkama saama, siis täna on ülikoolis uus tugisüsteem, kust saab toetust ideede väljaarendamisest toote turuleviimiseni. Näiteks asub tehnoloogiainstituudi hoones ideelabori protokeskuse elektroonikalabor, mis pakub üliõpilastele ning teadlastele uudset õppe- ja töökeskkonda, kus saab oma äriideid arendada, teha tiimitööd, esmast mudeldamist ja simulatsioone. Keskus on heaks näiteks praktikabaasist, kus ennekõike energiatõhususe, robootika, IT ja meditsiini eriala tudengid saavad oma õppetöö käigus tekkinud ideed prototüüpideks vormida, sealt edasi juba ideelabori meeskonnana ideed arendada ning lõpptulemusena ehk jõutakse oma ideega inkubatsiooni ja spin-off ettevõtte loomiseni.