Raha pakkumine ületab ahvatlevate ideede hulga

“Euroopale omaselt pakutakse praegu start-up’idele üsna heldekäeliselt raha. Kus on aga need ideed, millesse see raha panna?” küsib Arengufondi tegevjuht Pirko Konsa. “Muidu on investorid ühel hetkel valiku ees – kas teha nende jaoks halb investeering või investeerida hoopis Eestist välja?”

Ta toob näiteks Balti investeerimisfondi, milles on 100 miljonit vaba eurot kolme Balti riigi projektidesse investeerimiseks. Majandusministeerium jällegi plaanib luua uueks euroliidu eelarveperioodiks KredExi kaudu uue fondifondi suurusjärgus 50–60 miljonit eurot.

Maksab inimene, mitte idee. EASi ettevõtluse ja innovatsioonikeskuse direktor Aivar Roop ei ole nii pessimistlik. “Investorid on ka ise lihtsalt targemaks saanud ja valivamaks muutunud. Ajujahi-tüüpi äriplaanide konkursse ja kiirendeid on Eestis päris palju, need annavad kõik väga tugeva sisendi start-up-maailma. Pigem on praegu tekkinud vaiksem üksteise kompamise periood, mil uisapäisa ei müüda oma osalust investorile maha, ning ka investor oskab juba paremini hinnata, kellesse tasub oma raha paigutada. Nemad investeerivad ikka eelkõige inimestesse. Idee, millesse investor esialgu investeerib, võib poole aasta pärast olla midagi hoopis muud, kuid oluline on nii alustava ettevõtte kui investori valmidus pikaajaliseks koostööks,” sõnas Roop.

Mitu start-up’i käima lükanud ning praegu Weekdone’i juhtiva Jüri Kaljundi arvates on see igal pool maailmas lõputu vaidlus – ühed tahaksid paremaid projekte, teised aga riskijulgemaid investoreid. “Kui vaadata Eesti ingelinvestorite madalamat taset, siis neil on just firma varajases faasis puudu riskijulgusest. Nad otsivad paari väga kindlat edulugu, kuid tegelikult pole mõtet investeerida vähem kui 20 projekti. Kui piisavat kogust lotopileteid ei osta, siis on ikka pigem tõenäosus raha kaotada kui võita. Sama kehtib investeerimismaailmas. Ühe õige projekti leidmisel tuleb investeerida ka 19 vähem potentsiaalikasse,” selgitas Kaljundi.

“Eestis on vähe neid fonde, kes on võimelised tõstma investeeringuid miljoni, viie või kümne miljoni väärtuses. Kui Skandinaavia fondid meilt ikka küsivad, kes on teie edasijõudnumad start-up’id, kellesse investeerida, siis meil pole neid eriti ette näidata. Üksikud sellised firmad on suutnud omale juba investeeringu saada ning teisi ei saa nimetada edasijõudnuteks, sest neisse on veel tegemata eelmise taseme investeeringud, milleks kohalikel ingelinvestoritel pole julgust jagunud,” lisas ta.

Fondid pangu seljad kokku. Ka Roop tõdeb, et Eestis on erinevate fondide hajutatus probleem – raha on mööda turgu laiali ning idufirmad ei hooma nii hästi tervikpilti. “Püüame EASiga fondide vahel rohkem koostööd korraldada, et erainvestorid paneksid seljad kokku ja et Euroopa investeerimisfondist tuleks sinna veel pisut raha juurde. Ma usun, et lähiajal hakkab turul teatav konsolideerumine toimuma,” ütles ta.

Konsa ütleb, et riik peaks üritama parimate eraalgatusfondidega koostööd teha, et oleks võimalik vaadata start-up-maailma suurema jõuga regionaalselt, sest oluline on tekitada välisinvestorite huvi meie regiooni vastu, kuna uute asjade vaid Eestisse loomine ei tasu end ära. “Kui Eestis on kolm idufirmade kiirendit, siis Lätis veel mitte ühtegi. Samas töötavad Läti inimesed Eesti kiirendites ning Eesti kiirendid investeerivad Läti ettevõtetesse. Koostöö toimib, seda tuleb veelgi tihendada.”

Samas arvab Roop, et ka ärimaailmas on toimunud teatav paradigma muutus. “Äri pole enam kiirete ja nahaalsete tüüpide pärusmaa. Siin mõeldakse pikalt ette, üha enam tõusevad esile n-ö nohiklikud tehnikafriigid, kellel on ideid. Nad ongi seni harjunud mõtlema välja ideid, mitte neid äriks pöörama,” arvas ta.

Ka Konsa nõustub, et leiutajatel pole oma peas kindlasti ideedest puudust, aga nendega tuleb teha kogu aeg tööd, et uusi ikka peale tuleks, mõni parem neist esile kerkiks ning investorid neid märkaksid. “Start-up’ide inimesed peavad hoomama oma ideid maailma kontekstis. Turg ei pruugi nende toodete jaoks alati veel valmis olla, sest mõni leiutis võib turgu lihtsalt nii palju muuta,” ütles Konsa.

Võõraste ideede vahemaandumismaa. Konsa rõhutab, et ainult Eestist pärit ideede peale pole mõtet lootma jääda. “Eestisse tasub tõmmata, arendada edasi ning suunata lõpuks globaalsele turule ka võõraid ideid, mis on näiteks mõne Thiblisi ülikooli tudengi peas. Samas ei tohiks olla kadedad ka enda ideede maailmaareenil uitamise peale. Näiteks Sten Tamkivist on Silicon Valleys Eestile ilmselt rohkem kasu kui siis, kui ta Tallinnas istuks. Igal tema tere-tuttaval Eestis on tänu sellele globaalselt palju rohkem võimalusi. Ma olen Taavet Hindrikusega täiesti nõus, et välismaal elavaid Eesti ettevõtjaid peaks riik kasutama Eesti saadikuna, nad on kõik väga suured Eesti patrioodid,” arutles ta.

Ühel hetkel kasvavad kohalikud ettevõtted Roobi sõnul nii suureks, et lähevadki minema, ja see on täiesti normaalne osa kasvavast ettevõtlusest. “Me peame saama lahti sellest krambist, et kui me oleme nii palju pingutanud, kuidas nad juba mõne aasta pärast Londonisse või Shanghaisse lähevad. Tallinn ja Tartu on väga head kohad oma ettevõtte arendamiseks, me peaksime hoolitsema ka selle eest, meil tekiks võimalikult suur n-ö idufirmade käive. Ning seejuures suutma ka tekitada olukorra, kus neid ettevõtteid on nii palju, et viie või seitsme aasta jooksul vähemalt üks jääks siia,” lausus Roop.

Parem efektiivsus

Varem EASi kureerida olnud Start-up Eesti programmi juhtimise võttis üle Arengufond.EASi ettevõtluse ja innovatsioonikeskuse direktori Aivar Roobi sõnul oli programmi üleviimise mõte see, et viia paremini kokku raha, äriplaanidega inimesed ja need, kellel on ideid. “EAS saab sellega ka hakkama, aga Arengufondil on juba kogemusi n-ö uude majandusse investeerimisega,” sõnas ta.“Start-up Eesti programmiga tahaksime leida üles head projektid nii Eestist kui ka meelitada siia välismaiseid,” ütles Arengufondi juht Pirko Konsa.Programmi fondis on Eestis aastateks 2015–2020 umbes 8 miljonit eurot. Igal aastal plaanitakse otseinvesteeringuteks ligi miljon eurot.

 

Esitlusraskused

Mart Altvee, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) ja Redgate Capitali juhatuse liigeUuringud näitavad, et Eesti alustavatel väikestel ja keskmistel ettevõtetel – mitte vaid idufirmadel –  on statistika järgi siiski omakapitalist puudus. Täiesti omaette teema on aga oma ideede investoritele esitlemine, et nad tõesti tahaksid neisse investeerida. Kui see ei tule hästi välja, siis võibki tunduda, et ideid polegi. Eestis on selles osas ikkagi vähe kompetentsi, kuidas kapitali kaasata ning ettevõte selleks enne n-ö korda teha.

Ideepuudust pole

Marek Kiisa, Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni (EstBAN) ja EstVCA juhatuse liigeInvestoritele esitletavate projektide kvaliteet vajab kindlasti parandamist, kuid selleks on meil kiirendid, mis neid vormida aitavad, mina ei muretseks seega ideepuuduse pärast. EstBAN on ühinenud ka äriideede levitamise pipeline’iga, mille nimi on Gust. See on süsteem, millega on liitunud ka kõik meie naabermaad.