Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    OM: kuidas premeerivad riigid oma medalisportlasi?

    Lõuna-Koreast pärit Sotši taliolümpia kuldmedalist võib eluaegse kuumaksega nõustudes 22 aastaga valitsuse poolt antava preemia 250 000 dollarini kasvatada.

    Võttes preemia vastu ühekordse summana, saab olümpiavõitja 62 000 dollarit, mis viib Lõuna-Korea boonusrahade maksmises 26 riigi seas kümnendale kohale, kirjutas Bloomberg.
    Kasahstan, Läti, Valgevene ja Eesti on ühed heldemad preemiarahade jagajad riikide seas, mis võitsid 2010. aasta taliolümpial Vancouveris vähemalt ühe medali. "On suurepärane, et meie sportlased saavad suure summa: kas pole mitte sport rahvuse tervis," ütles Kasahstani spordi- ja kehakultuuriameti eestkõneleja Bakytbek Khamit.
    Kasahstan, suurimate preemiarahade maksja, pakub igale kuldmedalistile 250 000 dollarit, isegi kuuenda koha saajatele antakse viis tuhat dollarit boonust. Khamiti sõnul aitavad boonused 17,7 miljoni elanikuga riigis sportlasi motiveerida. Eelmistel taliolümpiamängudel võitis Kasahstan ainult naiste laskesuusatamise hõbemedali.
    "Sellise preemia eest saab pealinna kolme-neljatoalise korteri osta," ütles Khamit. "Arvan, et see on päris hea summa iga endise Nõukogude Liidu riigi jaoks," lisas ta.
    Boonuste nimekirjas, mis sisaldavad ainult rahvuslike olümpiakomiteede ja spordiministeeriumite andmeid, on Venemaa kuldmedali eest 113 000 dollarit makstes kuuendal koha. Venemaa olümpiakomitee juhi Alexander Zhukovi ütlust mööda kasvab see summa koos piirkondlike ja erasektori boonustega kolm korda suuremaks.
    2010. aasta taliolümpia kolm enim medaleid võitnud riiki – Kanada, Saksamaa ja USA – maksavad Kasahstanist ja Venemaast vähem boonuseid. Mõned riigid, näiteks Horvaatia, Norra, Rootsi ja Ühendkuningriik, ei maksa sportlastele midagi.
    USA olümpiakomitee annab sportlasele kulla eest 25 000, hõbeda eest 15 000 ja pronksmedali eest 10 000 dollarit.
    "Kulutame kogu oma raha sportlaste olümpiaks ettevalmistamise peale," seletas Rootsi olümpiakomitee eestkõneleja Bjorn Folin. "Meil kulub aastas üle kaheksa miljoni euro treeninglaagrite, treenerite ja stipendiumitele."
    Ühendkuningriigi olümpiakomitee teatel ei maksa nad boonuseid, sest sportlasi rahalised preemiad ei motiveeri. "Usume, et pühendunud ja püüdlikke Ühendkuningriikide meeskonna sportlasi motiveerib ennekõike tahe esindada oma riiki suurimal spordivõistlusel, olümpial, oma võimekusele vastavalt," kinnitas Briti tiim.
    Austria olümpiakomitee eestkõneleja Wolfgang Eichleri sõnul tunnustab nende riik meistreid 17osalise hõbemündi kollektsiooniga, mis on väärt 21 600 dollarit.
    Enamik Lõuna-Korea medaliste valivad pensioni ühekordse makse asemel. Igakuiste maksetena teeb see 923 dollarit kuus, mis 22 aastaga tähendab 250 000 dollarit. Kui sportlane elab pärast medali võitmist üle 22 aasta, ületab ta 250 000 kogusumma.
    "Paljud medalistid on oma boonusterahadega üles ehitatud isiklikes ettevõtetes põrunud, mistõttu on kinnistunud arusaam, et pikas perioodis on igakuine pensionamkse mõistlikum," ütles Seouli KBS spordiakadeemia sporditurundust õpetav Shin Chung Sick.
    Korea spordiedenduse sihtasutuse teatel võimaldab olümpiapension sportlastele stabiilse elu ja aitab keskenduda saavutustele. "Soovitan igaühele pensioni ühekordse makse asemel," märkis Korea sporditeaduste instituudi teadur Lee Yong Sik. "Sportlaste karjäärid lõppevad võrreldes tavainimestega varakult ja pension kindlustab korraliku elu kuni surmani."
    Sportlaste preemiarahad    Riik       Kuld        Hõbe      Pronks1   Kasahstan    $250 000    $150 000    $75 0002   Läti        $192 800    $96 400     $67 5003   Itaalia      $189 800    $101 700    $67 8004   Valgevene    $150 000    $75 000     $50 0005   Eesti       $138 500    $92 300     $60 6006   Venemaa      $113 200    $70 800     $48 0007   Šveits   $88 600     $77 500     $66 4508   Tšehhi    $73 900     $37 000     $22 2009   Prantsusmaa  $67 800     $27 100     $17 60010  Lõuna Korea* $62 000     $51 670     $36 17011  Slovakkia     $60 800     $47 300     $27 00012  Holland  $40 600     $30 500     $20 30013  Soome       $40 600     $20 300     $13 50014  Poola        $38 330     $25 560     $15 98015  Jaapan       $29 300     $19 600     $980016  Sloveenia    $27 000     $23 700     $20 30017  USA          $25 000     $15 000     $10 00018  Austria**     $21 600     $16 500     $14 00019  Saksamaa      $20 300     $13 500     $10 15020  Kanada        $17 900     $13 400     $890021  Austraalia    $13 000     $8700      $650022  Hiina***     Info puudub23  Horvaatia    Boonused puuduvad24  Norra        Boonused puuduvad25  Rootsi       Boonused puuduvad26  Ühendkuningriik   Boonused puuduvad
    *Lõuna Korea sportlased valivad ühekordse boonuse ja eluaegse kuumakse vahel (923 dollarit kulla, 692 dollarit hõbeda ja 484 dollarit pronksi eest)**Austria sportlased saavad vastavalt 17, 13 või 11 hõbemünti.*** 2012. aasta QQ.com artikli järgi maksis Hiina kuldmedali eest 82 500 dollarit.
    Allikas: olümpiakomiteed, spordiministeeriumid
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Investeerimine ja surm: pärandamise maksunüanssidest välismaa kinnisvara konksudeni Kahjumliku investeeringu pealt tuleb maksta tulumaksu
“Isegi hea tervisega investorile ei tee paha, kui nende asjade peale mõelda,” arvab kõhedaks tegevate surma ja pärandamise teemade kohta maksuekspert Ranno Tingas.
“Isegi hea tervisega investorile ei tee paha, kui nende asjade peale mõelda,” arvab kõhedaks tegevate surma ja pärandamise teemade kohta maksuekspert Ranno Tingas.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Eesti üks paremaid juhte: uhke tunnistada, et olen palju vigu teinud “Juhi juttude” värskes saates Annika Arras
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Tartu automüüja ostab kodulinna konkurendi
Peugeot’ ja Fiati edasimüüja Ascar Tartu OÜ ostab samuti ülikoolilinnas tegutseva Carring ASi, mis tegeleb Alfa Romeo, Jeep’i ja Opelite müügiga.
Peugeot’ ja Fiati edasimüüja Ascar Tartu OÜ ostab samuti ülikoolilinnas tegutseva Carring ASi, mis tegeleb Alfa Romeo, Jeep’i ja Opelite müügiga.