Eksport ja Skandinaavia vajutasid pidurit

12. veebruar 2014, 00:00

Ettevõtja ja tööandjate keskliidu juhi Jüri Käo sõnul pole majanduse nullkasv mingi üllatus, sest ettevõtjad ei jaganud juba eelmise aasta alguses rahandusministeeriumi optimismi.

“Üllatus oleks hoopiski olnud, kui tulemused oleksid positiivsemad olnud,” märkis ta.

Statistikaameti andmeil kasvas Eesti majandus neljandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes 0,7% ja SKP püsis 2012. aasta tasemel.

Käo sõnul on Eesti majandus suuresti seotud Skandinaaviaga, kus viimasel ajal on majanduses raskusi. “Nüüd jõudis see mõju ka meile kohale,” märkis ta. “Skandinaavia majandus on omakorda seotud Euroopa omaga ja on selge, et Euroopa kriis jätkub,” ütles Käo, lisades, et Euroopa majanduses on näha vaid õhkõrnu tervenemise märke.

Eesti majandust on senimaani vedanud sisemajanduse tarbimine. “Majandust peaks siiski vedama eksport,” tõdes Käo.

Käo andmetel ootavad Skandinaavia riigid majanduskasvu paranemist alates 2015. aastast, sellist lootust on avaldanud näiteks Soome ettevõtjad.

“Selleks aastaks on Eestile siiski väikest kasvu oodata,” arvas Käo. “Kahtlen, et see tuleb nii suur, kui on praegu loodetud, kuid plusspoolel peaksime kindlasti olema.”

Vaja uuendusi. Ka majandusanalüütik Maris ­Lauri hinnangul oli SKP nullkasv eelmise aasta viimases kvartalis ootuspärane. “Meie põhilised eksporditurud on kehvas seisu ja kui neis riikides midagi paranebki, läheb aega, enne kui muutused meieni jõuavad,” selgitas ta.

Teine põhjus on Lauri sõnul see, et Eesti majanduses ei ole toimunud uuendusi. “Meie ettevõtetel ja majandusel on tõsised probleemid: vanamoodi ei saa enam edasi mina, aga tundub, et ei osata ka midagi edasi teha,” ütles ta. Suurteks arengutõketeks peab ta nii ideede kui ka nende elluviimiseks vajaminevate ressursside puudust. “Ei saa loota ­ainult sellele, et Soomel hakkaks paremini minema. Me peame ka ise midagi tegema, et asjad edenema hakkaks,” märkis Lauri.

Tema arvates on oluline muuta tootmispõhimõtteid ja vaadata üle, mille arvel Eesti majandus kasvab ja millised on meie konkurentsieelised, vastasel juhul jäädaksegi ühe koha peale tammuma. “Eesti majanduses on vaja revolutsiooni. Mitte küll lammutavat, aga just muutvat,” ütles Lauri. Näiteks peab ta oluliseks, et  kaoks odav tootmine. “Seda ei tohi taga nutta. Me peaks oleme rõõmsad, kui sellest lõpuks ometi lahti saame,” ütles ta ja lisas, et minevikus teeniti odava tootmise pealt küll hästi, kuid enam pole sellega midagi peale hakata.

Tööjõupuudus pidurdab. Mööblitootja Standard ühe omaniku Enn Veskimäe  sõnul on Soome majanduslangus kestnud juba pikka aega, nii 7–8 kvartalit. Teiseks majanduse nullkasvu põhjuseks peab ta ehitusturu langust. Veskimägi pole küll ise majanduslangust tunnetanud, sest Standard ekspordib palju mujale, mitte ainult Soome ja Rootsi. Sellegipoolest olid möödunud aasta tulemused ­oodatust kehvemad. “Me küll kasvasime pisut, kuid tulemustega ei saa siiski rahul olla,” märkis Veskimägi.  “Aasta tegi keeruliseks hoopiski üsna tugev palga- ja hinnasurve.”

Praegu on Veskimäe ütlust mööda nende ekspordivõimalused avarad, kuid probleemiks on hoopiski tööjõupuudus. “See paneb loodetavale kasvule mõningase piiri peale,” märkis ta.

 

Kommentaar

  • Vaja rohkem investeeringuid

Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomisti
Kiiremaks majanduskasvuks on vaja tarbimise kõrvalt rohkem investeeringuid. Investeeringud uude tootmisvõimsusse neljandas kvartalis aga tõenäoliselt märkimisväärselt ei kasvanud. Kui jätta kõrvale transpordivahendid, mille import riigiettevõtete investeeringute tõttu kasvas, siis neljandas kvartalis kapitalikaupade sissevedu vähenes.
Neljanda kvartali aeglases majanduskasvus mängis suurt rolli energiasektor: soojuse tootmise maht oli tavapärasest leebema ilma tõttu kuuendiku võrra väiksem kui aasta varem.

  • Nõrk eksport ja vähenev ehitus

Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
SKPd hoiavad kinni nõrk eksporditurg ja vähenev ehitusmaht. Tarbijate ja enamiku ettevõtjate kindlustunne on viimase poole aasta jooksul pigem paranenud. On lootus, et 2011. aasta kevadel alanud euroala majanduskriisi teine laine on mööda saamas ning kauaoodatud välisnõudluse taastumine võib alata. Aasta lõpus seda veel siiski ei toimunud.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. February 2014, 20:15
Otsi:

Ava täpsem otsing