Mertsina: SKP kasv alla ootuste

Indrek Kald 11. veebruar 2014, 14:16

Neljanda kvartali nullkasv oli alla meie ootuste, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina statistikaameti teadet SKP kasvu kohta.

Swedbank prognoosis Eesti SKP kasvuks mullu neljandas kvartalis 1%, tegelikult täna selgunud andmeil kasvu ei toimunud.

"Esialgsetel andemetel aeglustus neljandas kvartalis veidi ka SKP nominaalkasv ehk jooksevhindades arvestatud kasv. SKP deflaatori kasv oli jätkuvalt üsna kiire. Kvartali võrdluses vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,1% võrra, seega on eelmised kvartali võrdluses kasvud korrigeeritud väiksemaks," lisas Mertsina pressiteates.

Nagu Swed ootas, kiirenes töötleva tööstuse kasv aasta viimases kvartalis. "Kolmandas kvartalis alanud kaupade ekspordi langus mõnevõrra taandus, kuid kaupade impordi langus jällegi kiirenes. Teenuste juures oli väga esialgsete andmete järgi aga import tugevam," selgitas ta.

Kokkuvõttes negatiivse puhasekspordi majanduskasvu pidurdav mõju Mertsina kinnitusel ilmselt ei süvenenud. "Lisaks töötlevale tööstusele toetasid SKP kasvu hulgi- ja jaekaubandus ning IKT-sektor. Sisekaubanduse kasvu toetas kiire palgakasvu ja tarbijate paranenud kindlustunde toel tugev eratarbimine," märkis ta.

Enim toetas majanduskasvu eratarbimine. "Koos tööhõive kasvu aeglustumisega, ootame selleks aastaks väiksemat palgafondi kasvu, mis peaks omakorda eratarbimise kasvu veidi kärpima," rääkis Swedi peaökonomist.

SKP kasvu pidurdas neljandas kvartalis enim kogu aasta languses olnud transpordi- ja ehitussektori lisandväärtus. "Esialgsetel andmetel oli transpordisektoris suurima negatiivse mõjuga jätkuvalt veondust ja laondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemine," ütles Mertsina.

Ehitussektori languse taga olid möödunud aastal peamiselt valitsemissektori investeeringute vähenemine hoonetesse ja rajatistesse. Kuna ehitus sõltub oluliselt välisrahast ja riigitellimustest, ei ole selles sektoris kasvu kiiret taastumist Swedi teatel oodata. Ehituse reaalkasvu mõjutab negatiivselt ka  suurematest tööjõukuludest kerkinud ehitushinnad.

"Ettevõtete investeeringute kasvu on viimasel ajal panustanud vähesed tegevusalad ja üksikud suuremad tehingud ehk see ei ole olnud piisavalt laiapõhjaline. Nii nagu eelmistelgi kvartalitel, olid riigisektori investeeringud ka neljandal kvartalil tugevas languses, mis pidurdas koguinvesteeringute kasvu," rääkis Mertsina.

Eesti majanduskasvu kiirenemiseks on tema sõnul tarvis välisnõudluse paranemist, mis suurendab muuhulgas ka ettevõtete kindlustunnet investeerimiseks. "Selleks aastaks ootame välisnõudluse tagasihoidlikku paranemist ning ka investeerimisaktiivsuse suurenemist," ütles ta.

Tuleb aga arvestada, et Eesti peamiste väliskaubanduspartnerite majanduse väljavaated on üsna erinevad. "Kui Rootsi ja Läti juures on põhjust optimismiks, siis Soome ja Venemaa majanduskasvu taastumine jääb sellel aastal loiuks. Rootsi jaanuarikuu ostujuhtide indeks (PMI) näitas tööstuse tugevnemist. Ka euroala PMI jätkas jaanuaris tõusu. Kuigi euroala majanduskasv on tasapisi paranemas, on tegemist üsna aeglase ja hapra arenguga," lisas Mertsina.

"Sellel aastal ootame eelkõige välisnõudluse kiirenemise ja suuremate investeeringute toel majanduskasvu kiirenemist 3%ni," kinnitas Swedbanki peaökonomist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. February 2014, 14:17
Otsi:

Ava täpsem otsing