Ettevõtja, taotle välismaal tehtud kulutustelt käibemaks tagasi

Koda rõhutab, et vaatamata varem meedias avaldatud artiklitele näitab statistika Eesti ettevõtjate madalat teadlikkust selles vallas.

Tuginedes maksu- ja tolliameti andmetele on Eestis üle 72 000 käibemaksukohustuslasena registreeritud juriidilise isiku, kuid vaid väike osa ettevõtetest kasutab võimalust välismaal tehtud kulutustelt käibemaksu tagasi taotleda. Näitena esitas 2010-2012 aastal käibemaksu tagastustaotluse välisriikidesse alla 2% Eesti ettevõtetest. Miks ei kasuta seda võimalust 98% käibemaksukohuslastest, kellel oleks teoreetiliselt selleks õigus?

Üks põhjus on kindlasti fakt, et igal käibemaksukohuslasest ettevõttel ei toimu tegevust piiri taga. Seetõttu ei teki ka vajadust välisriikidest käibemaksu tagasi taotlemiseks. Taotluse miinimumsummaks ühe aasta kohta on 50 eurot. Seega on võimalik, et ettevõtete välisriikides tehtud kulutused on liiga väiksed taotluste tegemiseks.

Taotlusprotsess näeb lihtsustatud kujul välja nii:1. Taotluse esitamine e-maksuameti kaudu.2. EMTA edastab taotluse sihtriigi maksuametile.3. Taotluse menetlus sihtriigi maksuametis.4. Otsus taotlusele ja rahaülekanne.

Hoolimata protsessi lihtsusest on välisriigist käibemaksu tagastamise kohta levimas müüte ja vääritimõistmisi. „Sellest räägitakse küll kui võimalusest üldiselt, kuid täpsem selgitus on puudulik ja pärsib praktilist kasutamist,“ kommenteeris käibemaksuspetsialist Agne Kull Intrum Justitiast. Lisaks tõi ta oma kogemuste põhjal välja ka mõned levinumad vääritimõistmised.

Sageli aetakse välisriikidest käibemaksu tagasitaotlemine segamini siseriikliku sisendkäibemaksu tagasitaotlemisega, kui ettevõttel on tekkinud käibemaksu ettemaks (näiteks põhivara ostudelt). Kuigi põhimõttelt on tegemist sarnaste protsessidega, on need olemuselt siiski kaks eri asja. EMTA-l on siseriikliku käibemaksu tagastamise puhul keskne roll, kuid välisriikidest käibemaksu tagasitaotlemise puhul üksnes taotluse vahendaja roll. Seega ei ole EMTA pädevuses välisriikidest käibemaksu tagastustaotluste otsustamine. Otsus tehakse välisriigi maksuametis. Samuti makstakse tagastatav käibemaks ettevõttele tagasi otse välisriigi maksuameti poolt.

Segadusttekitav võib olla ka seadusandlik pool. Välisriikidest käibemaksu tagasitaotlemise puhul rakenduvad taotluse sihtriigi seadused, mitte Eesti seadusandlus. Näiteks Eestis ei peeta üldjuhul toitlustus-, esindus- ja vastuvõtukulusid ettevõtlusega seotud kuludeks, mistõttu on sisendkäibemaksu mahaarvamine nendelt kuludelt piiratud või keelatud. Samas on paljude teiste Euroopa riikide seaduspraktika vastupidine ning käibemaks sellistelt kulutustelt täies ulatuses tagastatav.

„Üldjoontes on kogu protsess tehtud ettevõtetele võimalikult lihtsaks, kuid praktika näitab, et probleeme võib ette tulla just menetlusetapis. Välisriigi maksuametitel on õigus küsida taotluse menetlemisel lisainformatsiooni ning sageli seda võimalust ka kasutatakse, aga siis juba maksuametnike emakeeles,“ märkis Kull.

ELi liikmesriikide puhul on taotluste esitamise tähtaeg 30. september. ELi välistesse riikidesse on taotluste esitamine tähtaeg 30. juuni.