Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Reformierakond surus IRLile päitsed pähe
Euroopa Komisjoni voliniku Siim Kallase otsus asuda Reformierakonna ja ühtlasi valitsuse etteotsa on Reformierakonna jaoks praegu parim lahendus. Vähemasti lühiajalises perspektiivis.
Selle sammuga pani Reformierakond esiteks paika populaarsust kogunud koalitsioonipartneri IRLi. Kui IRL hakkab valitsuses liiga palju nõudma, vahetatakse ta lihtsalt Keskerakonna vastu välja. Kunagine koalitsioonipartner on kindlasti valmis Reformiga valitsusse minema. Rahandusminister Jürgen Ligi usutluses Kuku raadiole öeldud lause, et peaministri vahetus võib juhtuda märksa kiiremini kui erakonna esimehe vahetus, võib tähendada suuri muutusi iga hetk.
Jõuvõte IRLi suhtes tähendab omakorda, et Reformierakond saab uueks eurovolinikuks panna enda soovitud inimese (tõenäoliselt Andrus Ansipi) ning läbi suruda ka muid nõudmisi, näiteks järgmise aasta riigieelarvga seoses.
Võimalik koalitsioon Keskiga võib tunduda ka Reformile kasulik, sest aitab peamise konkurendi IRLi suunata n-ö pildilt ära enne valimisi. Samas võib praeguse koalitsiooni lagunemine töötada ka Reformi huvidele vastu, kui avalikkuse jaoks tekib uus olukord skaalal head ja halvad erakonnad. Siis on skaalal head IRL ja sotsid ning halvad ehk Kesk ja Reform.
Reitingu turgutamine. Reformierakonna sees oli samuti tõenäoliselt pingeid, mille Kallase nimetamine maha võtab. Erakonna kahaneva maine turgutamiseks on otsus samuti hea. Juba Kallase tuleku fakt ise võib tõsta Reformi toetust mitme pügala võrra. Seda pakuvad üsna üksmeelselt tänases Äripäeva loos ka ettevõtjad. Reformil oli väga raske valmistuda valimisteks, kui erakonda saatis pidevalt esimehe probleem. Nüüd on uus liider olemas ja võib kampaaniaga pihta hakata. Seejuures saab olukorda ühtlasi oskuslikult ära kasutada, et olla võimalikult suurelt pildil: korraldada esimehe valimised, kus Kallase vastu kandideerib Paet; tekitada kunstlik vastasseis, millega meedias tähelepanu püüda.
Kallase maine on Eestis üldjoontes hea. Tema suhtes on küll mingi osa ühiskonnast väga kriitiline, aga see osa on väike. Teisalt on Kallas siinsest päevapoliitikast eemal olnud ning nostalgia ei pruugi töötada. Kunagised Reformierakonna väärtused, mis temaga seostuvad, ei pruugi täna enam olla nii popid. Samas on tema selgeks teemaks praegu Rail Baltic, lisaks saab taas hakata rääkima isikuvabadusest, liberaalsusest jne.
Kallase puhul on suurimaks komistuskiviks tema minevik. Reform võib alahinnata VEB Fondi ja R-Hoolduse teemade mõju, erakonna rahastamist puudutava negatiivse kuvandi tegelikku suurust. Seni on meedia Kallast nende teemade puhul suuresti hoidnud, aga nüüd on olukord teine. Kui ta asub peaministriks, on avalikkusel põhjendatud küsimus, kelle rahaga ta aastaid tagasi oma poliitilisele karjäärile aluse pani. Kindlasti ei jäta oponendidki neid luukeresid kasutamata.
Kallase naasmine on Reformile lühiajalises perspektiivis kasulik. Uue juhiga seotud küsimus lahenes, IRL pandi lühema keti otsa ning saadakse endale voliniku koht. Kui valimistel tehakse hea tulemus, siis probleemi pole. Hoopis raskeks võib olukord Reformi jaoks minna aga siis, kui valitsusliidu lagunedes valijad Keskiga koostööd ei hinda ning järgmiste valimiste järel on hoopis IRLil ja sotsidel võimalus teha enamusvalitsus.