Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Teeme Eesti ettevõtluskliima parimaks kogu Euroopas

13. veebruar 2014, 00:00

Ühiskondlik rikkus saab tekkida vaid ettevõtluses ja meil tuleb võtta eesmärgiks teha Eestist parima ettevõtluskliimaga riik Euroopas. Selleks on hulk eeldusi juba loodud, ent eestlased peavad olema veel enam motiveeritud ettevõtlusega tegelema ning ka väljastpoolt tulijad valmis rohkem Eestisse investeerima, siia tulema ja jääma.

Esiteks on kasulik silmas pidada inglise vanasõna, mille kohaselt pole mõtet parandada seda, mis parandamist ei vaja (If it ain’t broke, don’t fix it). Taasiseseisvumisest alates on üheks kaalukaks argumendiks Eestisse investeerimisel olnud lihtne ja arusaadav maksusüsteem ja investeerimissõbralik keskkond. Pole mingit põhjust neid muutma hakata.

Teiseks on Eestil tänu e-valitsuse laiaulatuslikele teenustele juba praegu oluline edumaa konkurentide ees. Kui ELis soovitakse võtta eesmärgiks ettevõtte asutamine kolme päevaga (see võib mõnes liikmesriigis praegu võtta kuid), siis Eestis võib selleks kuluvat aega mõõta minutites. Sama puudutab ka muid riigi osutatavaid e-teenuseid nii ettevõtetele kui ka kodanikele, olgu selleks kas e-maksuamet, e-haridus, e-tervishoid või e-valimised. Eestis elades tundub see loomulik ja iseenesestmõistetav, samas kõlab see suures osas Euroopas pigem kui muinasjutt. Näiteks on belglastelgi kiibiga ID-kaart, aga selle potentsiaal on riigil suuresti kasutamata.

Eeliste arendamine ja tutvustamine. Seega tuleks Eestis teha kõik selleks, et nii riigi kui ka erasektori e-teenuseid edasi arendada. (Ilmsesti on oma osa Eesti pankade kasumlikkuses ka selles, et lõviosa maksetest tehakse juba viimase 15 aasta jooksul interneti teel.) Kui riigiga suhtlemine on tehtud lihtsaks ning riigi pakutavad teenused aitavad aega ja raha kokku hoida, on see oluline pluss ka neile, kes kaaluvad, kas oma ettevõtet Eestis asutada või Eestisse tuua.

Minu kogemuste põhjal on aga väljaspool Eestit teadmine neist eelistest veel kasin. Neid tuleks senisest veelgi enam propageerida, kasutades selleks nii rahvusvahelist pressi, Eestis juba asuvaid ettevõtjaid kui ka sotsiaalmeediat.

Suure osa ekspertide arvates oleme praegu uue tehnoloogilise hüppe lävel. See puudutab samuti IT-valdkonda, aga erinevalt eelmisest info­tehnoloogia ja telekommunikatsiooni hüppest, mis kulmineerus 1990. aastatel .com-mulliga, on seekord lootust tuua püsivamaid muutusi nii majanduse struktuuri, ettevõtlusse kui ka elukorraldusse laiemalt.

Uue tehnoloogilise hüppe kõige tüüpilisemad esindajad on väikesed idufirmad, mida tekib kõikjal maailmas kui seeni pärast vihma. Need firmad luuakse enamasti üsna väikese kapitali baasil, nad on sageli seotud IT-toodete ja teenuste väljatöötamisega ning nende väljund on valdavalt globaalne, mitte seotud ühe kindla turuga. Nad on tihtipeale ka omavahel seotud globaalsetesse võrgustikesse.

Riigid panustavad idufirmadesse. Samas panustavad selliste firmade loomisse ja kasvatamisse ka riigid, ja sugugi mitte edutult. Silicon Valley kõrval on enim tuntud ilmselt Iisraeli näide. Üha tihedam on riikidevaheline konkurents parimate tingimuste pakkumise alal. Kuivõrd Eestil on juba nimetatud eelised IT-valdkonna arengus, siis tuleks seda omakorda toetada finantsmeetmete kättesaadavuse, hariduse, koolituse jmt meetmetega.

Hariduse ja koolituse all tuleks mõista nii IT-oskuste kui ka programmeerimise aluste õpetamist juba põhikoolis. Samuti laiemat ettevõtlusalast õpetust ja koolitust nii põhikoolis või ka varem (juhtimiskalduvused ja ärivaist ilmnevad tavaliselt juba varajases nooruses), aga ka täiendkoolitusena. Kooliharidus tuleb muuta loovamaks – Eesti lapsed on küll väga edukad PISA testides, samas mitte nii altid loovat mõtlemist ja rühmatööd nõudvaid ülesandeid täitma.

Rohkem sallivust. Ja – last but not least – veel midagi, mida on ilmselt kõige keerulisem saavutada: rohkem sallivust. Eesti mineviku ja keerulise ajaloo taustal on mõistetav, et enese alalhoiu instinkt sunnib tõrjuma kõike võõrast ja erinevat. Samas on raske olla avatud ning atraktiivse majanduskeskkonnaga, kui seda ei toeta meeldiv elukeskkond nii omadele kui ka neile, kes on otsustanud oma elu püsivamalt Eestiga siduda. Selle viimase osas saab igaüks meist midagi ära teha.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. February 2014, 18:57
Otsi:

Ava täpsem otsing