Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
10% eluasemehindade langus ei ole probleem
Nordea Banki juhatuse esimees Christian Clausen ütles, et rootslased kannatavad välja eluasemehindade 10% kukkumise, kuna kogutud säästud ületavad rekordilist eluasemevõlga.
“Põhjamaade suurima majanduse eluasemeomanikud saavad kergesti hakkama üsna märkimisväärse korrektsiooniga,” ütles Nordea juht Bloombergile. “Isegi enam kui 10%ga saaks hakkama, kuid seda ei ole ette näha.”
Nordea prognoosi kohaselt on kodumajapidamistel võlakoorma vastu ligi kolmekordses ulatuses varasid.
Madalad intressimäärad ja pakkumise piiratus on kütnud Rootsi eluasemete hinnad üles ja suurendanud võlakoormat. Nobeli preemia laureaat Robert J. Schiller hoiatas juba 2012. aasta jaanuaris, et Rootsi kinnisvaraturg on mullistumas. Taanis lõppes kinnisvarabuum 2007. aastal ja mull lõhkes aasta hiljem. Aastakümnega ligi kahekordistunud hindadega Norra eluasemeturul on näha märke nõrgenemisest. Alates 2002. aastast on Rootsi korterite hinnad üle riigi ligi kolmekordistunud. Majade hinnad on sellest ajast enam kui kahekordistunud ja hinnad on jätkuvalt tõusuteel.
Clauseni sõnul on nii Rootsis kui ka Norras hinnalanguse risk väike.
“Hinnataseme kohanemine võib alata iga hetk, mis paistab just toimuvat Norras ja muidugi võib see ka Rootsis juhtuda,” ütles ta. “Nii läheb alati turul, mis tõuseb – varem või hiljem see stabiliseerub või langeb. Kuid selleks, et risk realiseeruks, on vaja mingisuguseid põhjuseid – majanduslangust, tööpuudust ja muid tegureid.”
Rootsi majandus peaks reipalt kasvama. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt peaks Rootsi AAA-reitinguga majandus tänavu kasvama 2,8% ehk enam kui topelt kiiremini euroala 1,1% majanduskasvust. Euroopa võlakriisi pimedamatel aegadel meelitas Rootsi ligi investoreid, kuna võlakoorem on poole väiksem euroala keskmisest. Rootsi elamuameti analüütiku Bengt Hanssoni hinnangul on Rootsis puudu 150 000 eluaset, mille ehitus maksaks 400 miljardit Rootsi krooni ehk enam kui 10% Rootsi SKPst.