Hobi. Saun saab olla ka hobi

Tuleb välja, et nii mõnigi ettevõtja peab saunatamist oma hobiks ning hobist on välja kasvanud soov panna proovile oma võitlusvaim ja osaleda saunamaratonil.

Üks saunatamispunkte, kuhu kõik 170 võistkonda järjepanu jõuavad, on 1971. aastal välja lastud Nõukogude hiigelmasina Zil-157 furgooni tehtud Zillisaun, mis sai möödunud aastal sauna­maratonil osalejate hinnangute põhjal paremuselt teise koha. Sauna minemiseks tuleb sisse ronida võrdlemisi kõrgest ja järsust trepist ning siis kolm minutit saunamõnusid nautida. Pärast seda tuleb mõnekümne meetri kaugsel asuvasse jää­auku hüpata, siis hommikumantel selga tõmmata, tempel punkti läbimise kohta kirja saada ja järgmisesse punkti suunduda.

Aitab lõõgastuda. 34aastase Zillisauna eestvedaja ­Aivar Naruski nimele kuulub ettevõte IQ Extreme OÜ, mis tegeleb elamute ja mitteeluhoonete katuste lume- ja jäätõrjega ning katuste, veerennide ja vihmaveesüsteemide remonditöödega. Zilli­saun on tema hinnangul pigem hobi ning ettevõtluseks ta seda ei pea. Küll aga saab samblarohelise auto furgooni ehitatud saunas räägitud maast ja ilmast, probleemidest ja rõõmudest.

Miks ometi seesugusesse samblarohelisse nõukogudeaegsesse sõjamasinasse saun ehitada? Narusk avaldab, et põhjus peitub suuresti armastuses kõige militaarse vastu. Kuna tema sõpruskonda kuulub suur hulk endisi sõjaväelasi, otsustatigi seesuguse omamoodi ettevõtmise kasuks.

Kodus on valida kolme sorti sauna vahel. Lisaks Zillisaunale oli maratonil väljas ka torusaun, mis on lihtsalt öeldes suurde külili keeratud silindrisse ehitatud saun. Torusauna omanik Kalev Lemmik, kelle ettevõte Lemmik Mees OÜ toodab saunu, peab saunatamist oma hobiks. “Kuna me valmistame saunu, siis on omamoodi nagu kohustus sauna ka testida,” räägib Lemmik, kellel on kodus kolm erinevat sauna: Vene saun, Soome saun ning torusaun.

Lemmiku sõnul on saun tema jaoks otsekui ­püha koht. “See on tõesti koht, kus sõpradega kokku saada ja mõtiskleda,” lausub ta ning lisab, et igapäevane ringisõitmine väsitab sageli nõnda, et saun on just õige koht, kus akusid laadida. Saunas käib ta umbes kolm korda nädalas, mida on tõenäoliselt rohkem kui keskmise eestlase puhul.

Saun liigub igale poole. Erinevalt Lemmikust, kelle kohta võib väita, et saunas käimine toob ka kaudses mõttes leiva lauale, rõhutab Narusk, et Zilli­saun on lihtsalt ettevõtmine ning äriaspekt ei oma tähtsust. “See on tõesti tagaplaanil,” lausub ta. Pigem on see militaarhuviliste seltskonna enda huviks ja lõbustuseks algatatud ettevõtmine. Muidugi ei tähenda see, et sauna poleks mingi hinna eest võimalik kutsuda erinevatele üritustele. “Saun on mobiilne, sellega saab sõita sisuliselt ükskõik kuhu,” viitab Narusk võimsale 6 × 6 veole. Hinna koha pealt rääkides jäi ta tagasihoidlikuks, öeldes vaid, et jooksvad kulud tuleb kindlasti katta. Näiteks võtvat seesugune masin 100 kilomeetri kohta tervelt 45 liitrit bensiini.

Kas seesugusest pigem sõpruskonna ettevõtmisest võiks saada ka midagi sellist, millega iga päev tegeleda? Narusk vastab eitavalt. “Sel juhul peab end sellele täielikult pühendama,” ütleb ta.

Narusk märgib, et seesuguse hiigelmasinaga sõitmiseks peab olema kindlasti vastava juhiloaga autojuht-mehaanik, kes oskab võimaliku tehnilise rikke korral õigesti talitada. Samuti ei saa sauna hoida väljas, vaid kindlasti garaažis. “See kõik aga võtab aega ja raha,” leiab ta.

Miks võistelda? Kui saunas saab käia ka oma lõbuks, siis mis viib inimesed maratonile, kus tuleb tundide viisi ühest saunast teise joosta? Lemmiku hinnangul pole põhjuseks midagi muud kui adrenaliin. “Pealegi meeldivad mulle erinevad seltskondlikud üritused. Ma pole päris kodus istuja tüüpi inimene,” kinnitab ta.

Saunamaratonist võtab Lemmik oma torusaunaga osa neljandat korda, ent enda sõnul on ta saunatamise kui hobiga tegelenud juba kümmekond aastat.

Mis aga puudutab termomeetri näitu saunas, siis jäävad ettevõtjad tagasihoidlikuks. Kuigi Naruski sõnul on tema rekord 125 kraadi, pole selline kuumus enam nauditav. Nii tema kui ka Lemmik peavad saunalaval parajaks umbes 40 kraadi jagu madalamat temperatuuri ehk  85 kraadi.

 

Euroopa saunamaraton

Orienteerumisvõitlus, kus võistkonnad peavad kaardi alusel leidma ja külastama erinevaid Otepää piirkonna saunu.Võistkondadel tuli tänavu läbida 22 saunakohta, seitse jääauku ja kaheksa kümblustünni. Kiireim võistkond läbis maratoni 2 tunni ja 29 minutiga.Osalejaid oli palju välismaalt – Saksamaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Lätist, Venemaalt, Rootsist, Norrast ja mujalt. Võistles ka USA saatkonna meeskond eesotsas suursaadik Jeffrey Levine’iga.

 

10 viga, mida saunas vältida

Suurem osa inimestest usub, et saunas käies saame tugeva tervise. See on õige, kui saunatada õigesti. Kuid osa tegevusi hoopis kahjustab tervist.

1. Enne sauna rasvase toidu söömine. Enne sauna minekut ei soovitata süüa samal päeval liha ja kalatooteid. Parim variant oleks süüa süsivesikurikast toitu. Selleks võiks olla keedukartul, tatar, kõvanisujahust makaronid. Pärast sauna on organismis mineraalide puudus. Selleks, et seda ei tekiks, võiks juua enne sauna klaasi hapukapsavedelikku või kodukalja.

2. Kõige parem on keskmiselt kuum saun. Väga kõrge temperatuur pärsib higistamist. Sauna mõte on võimalikult palju higistada, et sellega koos erituksid organismist ka toksilised ained. Keha ülekuumenemine mitte ainult ei pärsi higistamist, vaid võib kahjustada tervist.Kui hakkab liiga kuum või tunnete ennast ebamugavalt, tuleb saunast kohe väljuda. Palju kasulikum on istuda alumisel lavaastmel või võtta leili avatud aknaga kui kannatada kõrvetavat kuumust.

3. Külma vette hüpates pea kuivana hoidmine. Saunas keha veresooned laienevad. Hüpates külma vette, satub keha järsku külma keskkonda. Mõne sekundi jooksul veresooned ahenevad ja veri liigub sinna, kus veresooned on laiemad. Selline ülekoormus peas võib tekitada peavalu, ebamugavust ning väsimust. Hüpates basseini või kallates ennast üle külma veega, tuleb seda teha üleni, kaasa arvatud pea.

4. Saunas õlle joomine. Alkohoolseid jooke saunas juua ei või, sest alkohol laiendab veresooni. Selline tegevus pärast sauna suurendab koormust südamele. Alkohoolseid jooke võiks juua 3–4 tundi pärast saunaskäiku, kui veresooned on uuesti juba ahenenud.

6. Enne sauna kreemi tarvitamine. Määrides kehale ja näole kreemi või tehes maski, sulgete poorid. See segab nahal puhastumist. Enne sauna käige sooja duši all ja kuivatage ennast. Leilivõtmiste vahel kasutage saunamett või soolakreeme, et koorida maha surnud rakud. Vene saunas kasutatakse traditsiooniliselt meemassaaži, Türgi saunas aga määritakse keha mudaga.

6. Pulsi liiga kiire tõus. Enne sauna on vaja kontrollida pulssi. Väljudes saunast, ei tohiks pulss ületada 14 lööki algselt mõõdetud pulsist. Kui pulss on rohkem kui 14 lööki kiirem kui enne sauna, tähendab see seda, et teie jaoks oli temperatuur liiga kõrge.

7. Leili võttes tekivad kehale punased laigud. Nende tekkides on keha üle kuumenenud. Nahk peab olema ühtlaselt roosa.

8. Ainult ühe viha kasutamine. Kui soovite kuumast ja niiskest leilist maksimaalset tulemust, kasutage vähemalt kaht vihta, näiteks kase- ja tammevihta. Kaseviht aitab avada poorid ja valmistada organismi ette higistamiseks. Tammeviht sulgeb poorid. Sauna võib veel võtta kadakaviha, see ergutab vereringet. Ärge unustage vihta enne kasutamist ette valmistada. Kõigepealt asetage viht 5 minutiks kuuma vette, pärast hoidke veel 5 minutit külmas vees.

9. Külma veega liialdamine. Optimaalne oleks jahutada ennast külma veega alles pärast kolme saunaskäiku, kui keha on korralikult üles soojenenud. Pärast haigust ei tasuks külma veega end karastada. Parem oleks minna hoopis kuuma duši alla ja pärast seda end hommikumantlisse mähkida.

10. Seebi kasutamine. Seep võtab ära naha kaitsekihi ja muudab selle kuivaks. Kõige parem oleks pesta ennast seebiga eelmisel õhtul enne saunaminekut. Saunapäeval minge kuuma duši alla ja kasutage saunas koorivaid soolakreeme.

Allikas: www.saunamaailm.ee