Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Prokurör nõuab 12 miljonit
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus palub kohtul rahuldada ligi 12 miljoni euroni ulatuv investorite hagi Bakuu-afääris süüdistatavate vastu, juhul kui kohus teeb kelmuse asjas süüdimõistva otsuse.
See tähendab, et Erki Piirsalut, Tõnis Haavelit, Harles Liivi ja Gild Financial Advisory Servicest võib ees oodata hiigelnõue.
Viienda kohtualuse Šarunas Skyriuse vastu on oma nõuetest loobunud kaks suuremat investorit Marcel Vichmann ja Hans H. Luik, kes on projekti panustanud kokku 7 miljonit eurot.
Üle nelja tunni kestnud detailirohke kohtukõne lõpetuseks tegi Evestus ettepaneku, et investeerimiskelmuses süüdistatava Erki Piirsalu karistus oleks süüdimõistmisel kaks aastat tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.
Kelmusele kaasaaitamises süüdistatavate Tõnis Haaveli ja Harles Liivi puhul tegi ta ettepaneku kuuekuuliseks tingimisi vangistuseks kolmeaastase katseajaga, Šarunas Skyriuse puhul üheaastaseks tingimisi vangistuseks kolmeaastase katseajaga.
Võlakirjaemissiooni korraldajale Gild Financial Advisory Servicesile oli prokuröri ettepanek määrata süüdimõistmisel karistuseks 100 000 eurot.
Tsiviilhagi on kohtualuste vastu esitanud üle 30 projekti investori.
Tasub teada
Kriminaalasi kerib kohtus teist aastat
Riigiprokuratuur saatis 2012. aasta juunis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse ASi GILD Financial Advisory Services (GFAS) ja nelja füüsilist isikut (Piirsalu, Haavel, Liiv ja Skyrius) GFASi kaudu korraldatud võlakirjade emissioonil valeandmete esitamises ja emissiooniga kogutud rahaliste vahendite mitte-eesmärgipärases kasutamises.
2007. aasta 18.–26. juulil korraldas GFAS kinnise võlakirjade emissiooni planeeritud kogumahus 16,5 mln eurot. Emiteerimise eesmärk oli koguda raha, et osta 147 ha maad Aserbaidžaanis Bakuu oblastis, kehtestada detailplaneering, ehitada infrastruktuur ja seejärel maa müüa.
Võlakirjade emissiooni ettevalmistamise ja korraldamise käigus ilmnes mitmeid täitmata või tingimustele mittevastavad asjaolusid, millest ei teavitatud potentsiaalseid investoreid ega katkestatud emissiooni läbiviimist.
Süüdistatavate esitatud valeandmed näitasid pakkumist soodsamas valguses, motiveerides investoreid investeerima. Raha laekus kokku üle 12 miljoni euro.Eelkirjeldatud võlakirjade emissiooniga seotud investorid oma raha tagasi ei saanud ega sellest kasumit ei teeninud.
Kriminaalmenetluses esitas tsiviilhagi rohkem kui 30 kannatanut.