Eestis esineb töökiusamist enim hotellinduses, toitlustuses ja tervishoius

Kurjusest töökohal räägitakse viimasel ajal üha rohkem. Töökiusamine viib enamasti psüühiliste probleemideni, millele võivad järgneda töölt puudumised ja haigestumine, töövõime langusest rääkimata. Töökiusamine toob kaasa suure hulga majanduslikku kahju, vaimse tervise probleemidest rääkimata, tõdeb Elenurm.

Ebaviisakate ja hoolimatute ning töökiusajate ühine joon on nende võimetus inimestega tulemuslikult suhelda. Pooltel juhtudel võib see olla põhjustatud teadlikust soovist vastane (st samadele ressurssidele pretendeeriv või sama eesmärgi ehk n-ö saagi nimel töötav rühma liige) välja tõrjuda.

Tööinspektsiooni 2009. aastal tellitud uuringust selgus, et ligi 10% Eesti töötajatest on viimase 12 kuu jooksul töökohal kiusatud. Kõige rohkem esineb kiusamist teenindussektoris (hotellindus ja toitlustus), tervishoius, transpordis, aga ka jaemüügis, finantssektoris, hariduses ja tootmises.

Üheks põhjuseks, miks hotellinduses ja toitlustuses esineb töövägivalda rohkem, loetakse graafikujärgset töökorraldust, mis on jäik ega anna töötajatele vabadust tööülesannete täitmiseks. Tööstusettevõtetes sageli esineva töövägivalla põhjus on ka ebapiisav informatsioon ja suur töökoormus. Kiusamist tuleb sagedamini ette valdkondades, kus on pingeline töö ja kõrged emotsionaalsed nõudmised, tihe konkurents, ebakindel töösuhe ning kasutatakse tähtajalise lepinguga töötajaid või renditöötajad. Kiusamist ja tõrjutust tunnetavad sagedamini osaajaga töötajad, kaugtöötajad – need, kelle kontakt teistega, eriti aga otsustajatega on harvem.

Loe kasulikku artiklit kurjusest töökohal ja töökiusamisega võitlemise võimalustest edasi ajakirjast Raamatupidamise Praktik.

Tellijad saavad Taimi Elenurme artiklit lugeda ka veebis: http://rp.aripaev.ee

 

Autor: Kaire Uusen, Kristi Malmberg