Üüratud küttearved viisid passiivmaja ehitamiseni

16. veebruar 2014, 07:38

 Raplas asuv Kersti ja Tõnu Meldre passiivmaja on tõestus sellest, et energiasäästlikku tulevikumaja saavad endale lubada ka tavalised kodanikud.

Kersti ja Tõnu Meldre elasid lastega 16 aastat kortermajas Kaereperes, mis on aastaid olnud üks kallima kaugküttega asulaid Eestis. Perekond unistas oma majast, mille haldamisega saab ka vanaduspõlves hakkama.

Majaperemehe Tõnu sõnul kulub praeguse maja haldamiseks keskeltläbi 130 eurot kuus, selle sisse on arvestatud nii küte, elekter kui ka vesi. Ta tõi võrdluseks 3-toalise korteri, mille kommunaalkulud küündisid 300 euroni kuus.

"Planeerimise käigus mõtlesime muu hulgas ka sellele, kuidas eakalt iseseisvalt majaga hakkama saada. 90-aastasena ei jaksa ma puid teha ega vett tuppa tuua, aga tahan, et saaksin ise majas hakkama," rääkis perenaine Kersti. "Lisaks tahaks elada iseenda, mitte maja jaoks. Kodus tahaks ikka puhata ja oma hobide ja aiaga tegeleda."

Olles oma maja soovis veendunud, asusid Tõnu ja Kersti majaotsingutele. Esialgu vaatasid nad müügis maju, kuid peagi selgus, et nende hinnad ja energiatõhusus ei ole kooskõlas. Nii hakkasidki nad uurima uue maja ehitamise võimalusi ja langetasid lõpuks valiku passiivmaja ehitamise kasuks.

Passiivmaja hind on õhku täis

Kersti sõnul oli majaehitusel kõige olulisem usaldusväärse meeskonna leidmine. "Meie soov oli võtmed kätte lahendus, kuna me ise ei ole arhitektid ega ehitajad," rääkis Kersti. "Kõik tuleb väga põhjalikult koos ehitusinseneriga läbi mõelda, arutada ja plaani peale panna."

Esmalt tuli leida arhitekt, kes energiasäästlikke hooneid projekteerida oskaks ja ehitusfirma, mis selliste majade ehitamisest midagi teaks või on nõus teada saama.

Mõlema otsingutel saadi nii mõnegi üllatuse osaliseks: küll pakuti projektina hoonet, mis meenutas Tõnu sõnul külili pööratud savist vanni või tehti ehituspakkumisi väga erinevas hinnaskaalas, mis tõestas, et passiivmaja hind on õhku täis.

"Kuna konkurents ehitusturul puudub ja seetõttu saabki küsida mis tahes hinda. Passiivmaja on selline sõna, mille eest saab küsida," leiab Kersti. 

Majaehitus kui meeskonnatöö

Sobiva arhitektini viis neid poeg Magnus, kelle tuttav Reijo Kerdmann oli õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusinseneriks ja oli passiivmajadest samamoodi vaimustuses. 

"Meie ehitusinsener võttis tööd nii südamega, et päris mitme detailiga jõudis aruteluga välja Tallinna Tehnikaülikoolis õpetavate inimesteni, kes kõik hea nõuga aitasid. Naljaga pooleks võib öelda, et tippmeeskond oli taga ja iga otsus oli täpselt kaalutletud," rääkis Kersti.

Maja ehitama valisid nad Kiili Ehituse, mille keskmisesse hinnaklassi jäänud pakkumine tundus kõige usaldusväärsem. Maja ehitus käiski suuresti meeskonnatööna, kus klient, arhitekt ja ehitaja arutasid iga detaili põhjalikult läbi.

"Ehitus oli meeskonnatöö. Ehitaja ise oli varustaja, arhitekt koolitas ehitajad kohapeal välja ja üheskoos jälgiti, et iga väiksemgi pilu oleks kinni lastud," selgitas Tõnu.

Põhjalikult läbimõeldud projekti kõrval on Kersti sõnul majaehituse juures kõige olulisem leping ehitajaga.

"Tasub teha leping, hind kokku leppida ja maja ruttu püsti saada. Mida kauem ehitada, seda kallimaks läheb. Kõige olulisem on lepingusse panna eelarve, aeg ja tööd ning kindlasti võtta ehitusele omanikujärelevalve," leidis ta. "Selle pealt tihti hoitakse kokku või üritatakse ise teha, kuid see on suur viga. Plaan ja eelarve olid väga täpselt kokku lepitud, eeltöö on arusaamatuste vältimiseks väga tähtis."

Ehitus kallim, ülalpidamine odavam

Tõnu sõnul oli kõige keerulisem maja ehitamiseks laenu saamine, kuna passiivmaja mõiste on Eestis uus ning arusaam ja toetus puuduvad.

"Maja investeeringu summa oli meile ette antud ja see on seotud Rapla kinnisvarahindadega. Näiteks Tallinnas saab pank sama maja 3 korda kallimalt maha müüa. Majakarbi ja materjali hind on igal pool Eestis sama. Sisekujunduse hind erineb, kas paned kullast valamud ja kraanid, või piirdud millegi mõistlikumaga," selgitas Kersti.

"Ehituse kvaliteedist sõltub hooldus ja energia kulu. Kvaliteetselt ehitatud maja on soodsam ülal pidada kui halva kvaliteediga ehitatud maja," rääkis Tõnu. "Passiivmaja hind arvutuslikult tuli 8% kallim kui tüüpilisel majal. Kuna Eestis on kõrge inflatsioon, siis mida varem uue passiivmaja valmis saad, oled juba võitnud. Maja 5 või 10 aastat ehitada on väga kallis, see ei peaks olema eluaegne projekt. Kuna meil oli eeltöö ja riskide maandamine läbi mõeldud, jäi üle ainult kiiresti ja kvaliteetselt maja valmis ehitada. Ehitus algas oktoobris 2011 ja kõik õnnestus, täpselt enne külmi sai vundament ja põrand koos betoonvaluga valmis, katuse saime peale enne suuri lumetorme jõuluks. Jaanipäeval 2012 oli avamispidu."

Maja kõige olulisemaks ehitusmaterjaliks on PIR ehk polüisotsüanuraatsoojustusplaadid, mis koos puitkarkassiga ongi hoone peamiseks ehitusmaterjaliks. Nii on hoone kolm külge kui ka lagi kuni 40 cm PIR-plaatidest ning lõunapoolsel küljel on suured kolmekordse klaasiga aknad päikeseenergia maksimaalseks ärakasutamiseks.

Päike arveid ei saada

Ühekorruseline, trepita, tuulekojaga maja on Kersti sõnul ehitatud krundi serva, et see vastaskrundile võimaliku uue maja ehitamisel päikest ära ei varjaks.

"Suured lõuna poole avatud aknad püüavad külmadel talvekuudel päikesesoojust, ehituskvaliteedist tulenev soojakadu on minimaalne ning täiendavalt kütta on vaja vähe," rääkis Kersti. "Eriti oluline on see jaanuaris-veebruaris, kus on kõige külmemad ilmad ja need vähesed päevad kus päikest on näha, saavad ära kasutatud. Suvel on päike kõrgemal ja täpselt õige nurga all planeeritud katuse serv ei lase päiksel otse tuppa paista."

"Päike ei saada arveid ja on kõigile kättesaadav," rääkis Tõnu. "Samuti maksab oma aeg ja mugavus. Maja toimetab ja kütab ise. Vaba aega jääb rohkem aias toimetamiseks. Kui vanemas eas sissetulekud vähenevad, siis me ei sõltu energia hindadest."

Tulevikus loodab pere kasutusele võtta ka päikesepaneelid, et ei peaks ka elektri eest enam maksma, aga praegu ootavad nad päikesepaneelide tehnoloogia taskukohasemaks muutumist.

Tasub teada

Ehitusaasta: sügis 2011- kevad 2012

Ehituse kestvus: 7 kuud

Ehituse maksumus: ca 1200 eurot ruutmeeter (koos käibemaksuga)

Pindala: 120 ruutmeetrit

3 magamistuba, köök-elutuba, kabinet, vannituba, tehnoruum, eeskoda

Projekteerija: Reijo Kerdmann

Sisekujundus: Kaiko Kerdmann

Küttelahendus:

Passiivne päikeseküte läbi lõunapoolsete akende, päikesesoojus pääseb majja, kuid hea soojustuse tõttu mitte välja. Lisaks annavad soojust inimesed, koduloomad ja kodumasinad.

Lisaküttena passiivaurustiga Octopuse õhk-vesi soojuspump, mis osutus efektiivsemaks kui päikeseküte.

PAUL soojatagastusega ventilatsiooniseade, energiakulu 61 kWh kuus

Vesi ja kanalisatsioon:

Tsentraalvesi, osaliselt katuselt kogutud vihmavesi, (keskmiselt 6500 l kuus) mida kasutatakse wc-loputuskastis, aia kastmiseks jne.

Elektrikulu:

Majas on keskmine netoprimaarenergiakulu 95 kWh/m2 aastas, sisaldades muu hulgas ka elektrilist sauna ja välisvalgustust. Igakuine kommunaalkulu rahaline väärtus on aastas keskmiselt ca 110 eurot kuus, millest kütteenergia moodustab neljandiku.

Põhilised materjalid:

PIR-plaadid 36 cm seinas ja 40 cm laes

põrandal 40 cm EPSplaadid

passiivmaja standarditele lähedaseimad kodumaised puitaknad (Viking Windows)

passiivmaja uks (Edux)

puitkonstruktsioonid

betoon

lubikrohv

 

Reijo Kerdmann: on müüt, et passiiv- või madalenergiamaja on luksus 

Rapla energiasäästliku maja projekteerinud arhitekt Reijo Kerdmann leiab, et ehitust alustades sisuliselt puudusid Eesti turul ehitajad kes mõistsid, mida tähendab passiiv- või madalenergiamajade ehitamine.

Kerdmanni sõnul sai selle maja puhul ümber lükata müüdi, et passiiv- või madalenergiamaja on luksus ja kättesaadav vaid jõukamale kaasmaalasele.

Arhitekti hinnangul on energiasäästlike majade planeerimisel suurimaks väljakutseks kõigi osapoolte sujuv koostöö. "Nii peab arhitekt arvestama raamidega, mida seab talle energiatõhusus ja tehnoloogia, klient peab arvestama, et elu energiasäästlikus majas käib kokku ka säästliku mõtteviisiga, ehitaja ja ehitusjärelvalve peavad olema veelgi täpsemad ehituslike sõlmede projektijärgsel ja nõuetekohasel lahendamisel, et tehtu saaks külmasillavaba ning püsiks ka sellisena," kirjeldas ta.

Detailne projekt ja leping aitavad vältida ehituse kallinemist

"Nagu iga ehitusega, on ka energiasäästlike majade ehituse õnnestumise peamiseks eelduseks korralik projekt, milles on detailselt näidatud kõik olulised sõlmelahendused," leidis Kerdmann. "Vaid selliselt on võimalik sõlmida adekvaatne ehitusleping. Vastasel juhul peab klient arvestama ehituse kallinemisega ehituse jooksul, et tagada arvutuslikud energiaparameetrid ja kvaliteet, sest täna on turul vähe ehitajaid, kes mõistavad, mida tähendab passiiv- või madalenergiamajade ehitamine."

Maja ehituse ruutmeetri hind jäi arhitekti sõnul 1000 euro + KM juurde, mis on ca 8% kallim kui sama viimistlustasemega tavalisel majal. "8% teenitakse tagasi ca10 aastaga, olles samal ajal vähesõltuv energiaturu kõikumistest. Energiahindade tõenäoline tõus lühendab tasuvusaega veelgi," lisas ta.

Madalenergia- või passiivmajale ventilatsiooniseadme valimisel peab Kerdmann kõige olulisemaks valida seade, millel on kõrgem soojatagastustegur ja mille voolutarve on minimaalne.  

"Sundventilatsiooni näol on tegemist energiabilanssi oluliselt plusspoolele viiva tehnosüsteemiga, võrrelduna nn tavamajaga, sest suurimad küttekaod tekivad just loomuliku õhuvahetuse käigus," leidis ta.

Siiski on maja energiavajadus suurem kui näeb ette passiivmaja ametlik normatiiv, mis põhineb Saksamaa standarditel.

"Arhitektuurse projekteerimise ja energiabilansi arvutuste staadiumis otsustasime jääda nn põhjamaade eesmärgi 25 kWh/m2 juurde," rääkis Kerdmann. "Saksamaa standardi (15kWh/m2) püüdlemine oleks tähendanud täiendavaid aknapinna vähendamisi kui ka lisainvesteeringuid. Samuti planeerisime nii mugavuslikel kui ka sisekliima kaalutlustel hoonesse vesipõrandakütte. Loomulikult on kokkuvõttes energiasäästlike majade sisekliimad ühtlased ja võrreldes nn tavamajadega ei ole ruumi piires temperatuurierinevusi tunda," lisas ta.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. February 2014, 15:34
Otsi:

Ava täpsem otsing