Tulumaksu laekumine üllatas

Tänavu  jaanuaris laekus kohalikele omavalitsustele (KOV) 12,5% enam tulumaksu kui eelmisel aastal, kokku 70 miljonit eurot. See võib tähendada kiirenenud palgatõusu või suuremaid boonuseid 2013. aasta lõpul.

“Seos töötasuga on kindlasti olemas,” kommenteeris Ernst & Young Balticu partner Ranno Tingas. “Ilmselt järgmised kuud näitavad, kas see laekumine jääbki kõrgemale tasemele (kui palgakasv) või põhines see ühekordsetel preemiatel ja boonustel,” märkis Tingas. Teoreetiliselt võib tema hinnangul mõju omada ka mõni suurem maksude määramine deklareerimata ümbrikupalkadelt.

“Arvestada tuleks, et kohalikele omavalitsustele ei laeku tulumaks, mis on makstud pensionilt ja vara võõrandamiselt, ning kuna dividendid on maksuvabad, siis ei lähe ka need arvesse. Samuti pangahoiuste intressid ja muu maksuvaba tulu,” loetles Tingas.

Maksuekspert Lasse Lehis arvas, et rekord­laekumise taga olid avaliku sektori preemiad ja lisatasud. “Sest jaanuari laekumine tähendab, et tõus oli detsembris, aga erasektoril on kombeks palgad välja maksta järgmise kuu alguses. Kuigi ma ei tea, äkki jõulupreemiad makstakse enne jõulu välja. Erasektori “üllatuse” peaksime teada saama veebruaris,” märkis Lehis.

Vallajuhid tulemusest üllatunud. Võru vallavanem Georg Ruuda ei oodanud sellist laekumise kasvu. “See on minu jaoks täiesti mõistatus. Ühtegi objektiivset asjaolu või nii äkilist palgatõusu siin piirkonnas  mina vähemalt küll ei ennustanud. On olemas inimesed, kellel pole elukoha registreeringut, aeg-ajalt on isikustamatut tulumaksu mingite valimitega ka jagatud, aga kas see tulumaksu rekordlaekumine on sellega seotud või ei ole, ei oska öelda,” märkis Ruuda. Ta lisas, et üle-eestiline 12–13% laekumist on küllaltki ühtlane ja talle arusaamatu.

Ruuda sõnul jäi nende vallas aastaga sadakond inimest vähemaks ja mõeldi pigem sellele, kuidas see kogusummat mõjutab. “Kuid vastu meie ­ootusi tuli hoopis selline suur tõus,” märkis Ruuda.

Seda, kas tulumaksulaekumist paisutasid ­oodatust kiirem palgatõus või suurenenud boonused, ei osanud Ruuda täpselt kommenteerida. “Jaanuar on tavalistest kuudest alati kõrgem olnud, riigi­asutustes makstakse aasta lõpus palgafondides ikka mingeid jääke välja, kuid et see on 12–13% –sellist tõusu pole viimaste aastate jooksul küll olnud,” rääkis Ruuda.

Samas kinnitab ta, et palgad on ka Võrumaal tõusnud. “On ettevõtteid, kes on palka tõesti olulisel määral tõstnud, kuid jah, sellist tõusu küll ei oodanud,” lisas vallajuht.

Järgnevateks kuudes prognoosib Ruuda veidi tagasihoidlikumat tulumaksulaekumist. “Me oleme oma eelarves arvestanud 5% tulumaksulaekumise tõusuga, esimene kuu andis kindlustunnet juurde. Ma arvan, et üle 10% tulumaksulaekumise tõus ei pruugi tulla, pigem ikka sinna 7% kanti, nagu viimastel aastatel on olnud,” arvas Ruuda.

Rahandusminister Jürgen Ligile küsimust esitades ei olnud ta veel täpsete numbritega tuttav. Hiljem vastas Äripäevale avalike suhete juht Rainer Laurits, kes märkis, et peamiselt mõjutas jaanuaris KOVidele üle kantud tulumaksu suurenemist detsembri eraldiste edasilükkumine, mis oli sel aastal tavapärasest suurem. Osaliselt seoses sotsiaalkindlustusameti hilinenud deklaratsiooniga ja osaliselt maksumäära kasvu tõttu 2012.aasta 11,4%-lt  11,57%-le 2013. aastal.

“Jaanuari tavalisest suurem kasv ei tulenenud maksubaasi kasvust,” märkis Laurits. Osaliselt mõjutas laekumise kasvu tema sõnul ka tulumaksu KOVi eraldise määra kasv, mis tõusis seoses kodualuse maa maamaksust vabastamise kompenseerimisega sel aastal 11,57%-lt 11,6%-le.

Maksuamet: põhjust keerulime leida. Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere sõnul pole täpsete eraldiste summade ülevaadet anda võimalik. Tampere tõi välja, et KOVidele tulumaksu eraldamisel võetakse arvesse palju asjaolusid. “Näiteks tasumisi, eelnevate perioodide võlgade tasumisi, osalise tasumise korral arvutatakse proportsioonid, deklaratsioonide parandamisel seotakse eelnevad tasumised lahti ja seotakse parandatud deklaratsiooniga. Keerukust lisab see, et KOVidele eraldatakse teatud protsent väljamaksetest, mitte tulumaksust, mistõttu peaks küsitud summade saamiseks vaatama kõikidelt deklaratsioonidelt ükshaaval väljamakseid, tuvastama ka tulumaksuvabad väljamaksed jne,” lisas Tampere.

 

Ei maksa arvata, et see nii jääbki

Viljandi maakonna valdades väga hõisata pole ja arvata, et nüüd hakkabki nii laekuma – mina nii optimistlik ei oleks. Võib-olla asutustes olid aastalõpu tunnustused inimestele, me seda ju ei tea. Ei saa öelda, et vau, jaanuaris laekus nii palju  ja nüüd hakkabki aasta keskmine selline tulema.Eelmisel  aastal jõudsime me sisuliselt 2008. aasta tasemele. Kuid on olnud ju inflatsioon, käibemaks on pärast masu 2% tõusnud. See ei tähenda nüüd seda, et meil läheb hästi.Viljandi vallas ei saanud avaliku sektori palgatõus mõjuda, meie ühinesime möödunud aasta lõpus. Kuid üldse, siis mingit rolli võis mängida nelja valla ühinemisel vallajuhtide koondamistasu, kuid see ei tõsta maksu niivõrd.  Mingi mõju võis olla ka erasektori palgatõusul.

Kasv stabiliseerub 6–7 protsendi peale

Eks me isegi vaatame seda numbrit suhteliselt, kuidas nüüd öelda, analüütilise pilguga. Ega me sellest ennatlikke järeldusi tee ega arva, et kogu aasta tulu nüüd 12% suurem on.Ma arvan, et siin on kombinatsioon mitmest asjast – aastalõpu boonused, mitte ainult avaliku sektori palgatõus, vaid samamoodi ka erasektori palgatõus.  Meie oleme enda tulumaksuprognoosidesse arvestanud sisse 5% tõusu, mis on rahandusministeeriumi palgatõusuprognoos.Nüüd on küsimus, kust see ülejäänud pool siis tuleb. Ega mul tõtt-öelda kolmandale komponendile head vastust pole. Ma arvan, et veebruari baasis sellist kasvu pole, siis asi tasakaalustub ja on ilmselt õige aeg ka järeldusi teha.Väiksematel omavalitsustel oli kasv ilmselt hüppeline. Meie vaatame seda numbrit reservatsiooniga.Kõige olulisem komponent on aastavahetuse palgatõus pluss preemiad – kui need kokku liita, saame arvestatava tulumaksu komponendi.Mina näen, et kasv stabiliseerub 6–7% peale. Kuid ega mul pole ka 12% vastu midagi, kuid siis on palgatõus olnud suurem, kui me oleme prognoosinud.