Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti ja Venemaa piirileping saab allkirjad

18. veebruar 2014, 00:00

Ettevõtjad peavad täna Moskvas allkirjastatavat Eesti-Vene piirilepingut positiivseks sammuks, mis võiks aidata nii Tolliliitu sisseveokeelu saanud ettevõtteid kui ka pikemas perspektiivis viia teiste oluliste majandussuhteid puudutavate lepinguteni.

Eesti välisminister Urmas Paet kirjutab koos Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga alla piirileppele, mille järgi saab panna paika kahe riigi füüsilised piirid. Kui lepingud on allkirjastatud, peavad need jõustumiseks veel saama kummagi riigi parlamendi heakskiidu.

Nii Paet kui ka ettevõtjad näevad lepingu allkirjastamist positiivse sammuna kahe riigi suhete paranemisel, mis võiks luua paremad eeldused teiste oluliste lepingute sõlmimisel.

Ammendamatu turg. Piirilepet silmas pidades ütles Estover Piimatööstuse juht Ago Teder, et hindab Venemaad kui Eesti üht parimat võimalust oma tooteid eksportida. Tema sõnul tuleb loomulikult idanaabriga ajada oma poliitikat. “Mulle oli ka piirilepe pikka aega vastukarva, aga tänases ajas on Eestil siiski mõttekam piirileping sõlmida ja venelastega majanduslikus mõttes hoogsalt edasi minna,” ütles Estoveri juht.

Tederi hinnangul idanaaber on ja jääb Eesti toiduainetööstuse kõige olulisemaks ja perspektiivikamaks turuks. Firmajuhi sõnul peaksid eestlased teadvustama Venemaa olulisust, sest Eesti tooteid seal oodatakse. “Üldjuhul Euroopa-suunal eriti ei oodata,” ütles Teder.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige ja rõivafirma Baltika Grupi peadirektor Meelis Milder jäi Tederist tagasihoidlikumale hinnangule, kuna ei näe piirileppe sõlmimisel suurt tähtsust Eesti majandusele ega ettevõtlusele tervikuna. Sellegipoolest peab Milder piirileppe sõlmimist pigem positiivseks.

Ettevõtluse seisukohalt tuleks Baltika juhi sõnul pigem vaadata Venemaa ja ­Euroopa Liidu vahelisi suhteid. “Ma ei usu, et riikide omavahelistel lepingutel oleks suurt mõju. Me vaatame ikkagi Euroopa turgu tervikuna,” ütles Milder.

Kõik ootavad suhete soojenemist. Saaremaa ­Fishexporti juhataja Arne Salong näeb piirilepet samuti positiivse sammuna, mis loodetavasti aitaks ka kaotada Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarameti Rosselhoznadzori poolt mitmele Eesti ettevõttele määratud sisseveokeeldu Tolliliitu (Vene Föderatsioon, Valgevene Vabariik ja Kasahstani Vabariik – toim). “Loodame, et ametnikud teevad kõik selleks, et suhted soojeneksid,” ütles ­Fishexporti juhataja.

Kaks lepingut veel ootel. Ettevõtjate jaoks pidas välisminister Paet oluliseks kindlasti topeltmaksustamise vältimise lepingut. Eesti ja Venemaa vaheline topeltmaksustamise vältimise leping on Paeti sõnul oodanud idanaabrite parlamendi otsust juba kümmekond aastat.

Estoveri juhi Tederi sõnul vajab Eesti investeeringuid, mistõttu oleks siinsetele ettevõtetele kasulik, kui venelased investeeriksid Eestisse kas või sellepärast, et viia Eestis valmistatud tooteid Vene turule. “Tänapäeva maailmas kuulub tööstus paljudes riikides rahvusvahelistele ettevõtetele. Kas on Vene või Saksa kapital, seal pole suurt vahet. Kapital töötab niikuinii ainult oma huvides,” ütles Teder.

Piirileppe sõlmimise taustal ütles Teder, et Eestile oleks kasulik Tallinna–Narva maantee ehitamine mõlemal suunal kolmerealiseks, millest üks rada võiks olla Saksamaa eeskujul kiirusepiiranguta.

“Ei ole väga palju fantaasiat vaja, kuidas see trass oleks oluline nii soomlastele kui ka venelastele,” ütles Teder. “Kõik vähegi võimekad Peterburi tegelased tahaksid seda teed pidi Tallinnas käia,” lisas Estoveri juht. Tema sõnul muudaks selline trass oluliselt elu ja suhteid Tallinna, Narva ja Loode-Venemaa vahel.

Paeti kinnitusel võib lisaks topeltmaksustamise vältimise lepingule ja investeeringute kaitse lepingule ettevõtjate seisukohalt teha veel hea tahte kokkuleppeid. “Aastaid tagasi oli ka Eesti ja Venemaa vahel see leping kõneks, aga siis Venemaa-poolse huvi puudumise tõttu jäi see soiku,” ütles Paet. Välisministri sõnul võib lepingu taas teemaks võtta, kui idanaabrid on selleks valmis.

Minister kinnitas, et viisavabadus on Euroopa Liidu ja Venemaa vastava lepingu küsimus, kuid praeguse seisuga ei ole kahepoolsed viisavabaduse kõnelused isegi alanud. “Kõik, mis on seni toimunud, on vaid ettevalmistav tegevus,” märkis Paet.

 

Tasub teada

  • Lepingul ajalugu

2. veebruaril 1920 kirjutati alla Eesti ja Venemaa (toona Vene SFNV) vaheline Tartu rahuleping, millega riigid tunnustasid vastastikku teineteise iseseisvust.
24. augustil 1991 taastunnustas Venemaa Eestit. Diplomaatilised suhted taastati 24. oktoobril 1991.
Novembris 1996 parafeeriti piirilepingud esmakordselt koos juurdekuuluvate lisadega. Pärast Venemaa soovi lisada lepingutesse tehnilisi parandusi parafeerisid piiriläbirääkimiste delegatsioonide juhid Raul Mälk ja Ludvig Tšižov Peterburis 5. märtsil 1999 need uuesti.
18. mail 2005 allkirjastasid kahe riigi välisministrid piirilepingud Moskvas. Riigikogu ratifitseeris lepingud 20. juunil, Eesti president kuulutas need välja 22. juunil 2005.
6. septembril 2005 teatas Venemaa, et ei kavatse hakata Eesti-Vene piirilepingute osapooleks ning ei loe end seotuks lepingute objekti ja eesmärke puudutavate asjaoludega.
Oktoobris 2012 tegi riigikogu väliskomisjon valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga konsultatsioone mõlemat poolt rahuldava piirilepingu sõlmimiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. February 2014, 18:46
Otsi:

Ava täpsem otsing