EASi juhid andsid komisjonile aru

19. veebruar 2014, 00:00

Riigikogu majanduskomisjoni ees käinud EASi juhid pidid vastama küsimustele sihtasutuse nõukogu liikme Tea Varraku võimalike huvide konflikti ning ärimees Vjatðeslav Leedo firmale antud 200 000 euro suuruse toetuse kohta.

Eelmise nädala esmaspäeval olid EASi juhid kutsutud riigikogu majanduskomisjoni. Juhatuse liikmetelt Taavi Laurilt ja Martin Hirvojalt ning nõukogu esimehelt Cinzia Siigilt päriti võimalike huvide konflikti kohta seoses endise EASi juhatuse esimehe ning praegu nõukogus istuva Tea Varrakuga. Nimelt juhib Varrak 2011. aasta märtsist Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust Mektory, mis aitab koostada ja administreerida ka EASi toetusi.

EASi andmetel sai TTÜ 2012. aastal kokku ligi neli miljonit eurot toetust, millest Mektory toetus moodustas 349 998 eurot.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase sõnul tõstatus komisjonis Varraku küsimus. EASi nõukogu esimehe selgitusel nõukogu liikmed toetuste jagamise protsessis ei osale ja ka ei otsusta midagi.

Eesti väiksuski “süüdi”. “Kui juriidilises plaanis probleemi ei ole, siis küsimusi see ikkagi tekitab,” märkis Kallas. Tema sõnul on sellel teemal mitu tahku. Ühest küljest on Eesti nii väike riik, et kõik on varem kusagil töötanud ja kas seda saabki lõpuni piirata või reguleerida. Samuti ei ole TTÜ Tea Varraku erafirma, ta seisab oma organisatsiooni eest.

“Teisest küljest on see eetika küsimus ka. ­EASis otsuseid ette valmistavad inimesed on kunagi tema tööle võetud ja see võib neid alateadlikult mõjutada,” sõnas Kallas.

Varraku kinnitusel on EASi protsessidele toetudes huvide konflikti tekkimine välistatud ning EASi nõukogu ei tegele ega ole kunagi tegelenud projektide taotlustega ja rahastamisotsustega.

Leedo toetus. Lisaks Varraku küsimusele pidid EASi juhid põhjendama majanduskomisjonis ka EASi juhatuse otsust toetada 200 000 euroga Saaremaa ärimehe Vjatðeslav Leedo firmat OÜ Tuulaja.

Õigusabiteenuse pakkumisega tegelev OÜ Tuulaja kasutab toetusraha väliseksperdi kaasamiseks ja turundustegevuseks projektis, mille käigus ehitatakse varem Rohuküla–Heltermaa liinil sõitnud reisiparvlaev St. Ola ümber piraadiküttide ujuvbaasiks.

Kallas märkis, et komisjoni küsimus oli, kas ­rahaeraldamise otsus oli tehtud reegleid järgides või mitte. Oli info, et Taavi Laur on selle otsuse allkirjastanud ainuisikuliselt. Vastustest selgus, et ka siin oli juriidiliselt kõik korrektne. Mõlemad juhatuse liikmed on otsusele alla kirjutanud, samas oleks Lauril olnud õigus ka üksinda allkiri anda.

Kas sisuliselt makstakse toetusrahaga laeva­agenditasu? “Toetuse sisu on kummaline, et milleks see ikkagi on, kuid me ei läinud komisjonis nii detailseks. Meie mingit uurimist ei saa teha ega saa seada kahtluse alla ka neid väiteid, mida meile esitatakse,” selgitas Kallas.

Kallas lisas, et kohtumisest EASi juhtidega ei jäänud paraku väga head muljet ning komisjon ei saanud tegelikult vastuseid küsimustele, mis puudutasid segadusi EASi juhtimises.

  • Laur: toetus määrati kõiki reegleid järgides

EASi juhatuse liige Taavi Laur kinnitas, et Vjatðeslav Leedo ettevõttele OÜ Tuulaja määratud 200 000 euro suurune toetus läheb rahvusvahelise töökogemusega arendustöötaja palkamiseks. Laur ütles intervjuus, et toetuse määramisel järgiti kõiki reegleid.

Kas OÜ-le Tuulaja määrati toetus kõiki reegleid järgides? Toetuse määramisel on EASi järginud kõiki reegleid. Projekt käis läbi hindamiskomisjonist ja selle allkirjastas juhatus.

Millised reeglid on 200 000 ­eurost suurema toetuse andmisel? 200 000 eurost suuremate summade puhul eraldiseisvaid reegleid ei ole ning toetuse andmisel lähtutakse konkreetsele meetmele sätestatud nõuetest ja rakendustegevust reguleerivatest õigusaktidest. EASi sisemise töökorraldusega on sätestatud, et üle 100 000eurose toetuse korral on otsuse allkirjastajaks vähemalt üks juhatuse liige ja üle 250 000eurose toetuse korral kõik juhatuse liikmed.

Kas selle toetuse sisu on laeva­agenditasu maksmine? Toetuse sisu pole laevaagenditasu maksmine. Tegemist oli arendustöötaja kaasamise toetusega. Toetuse eesmärk on ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine rahvusvahelise töökogemusega arendustöötajate kaasamise kaudu. ­Eesti ettevõtete takistus on võimekus palgata ettevõttesse professionaale ja selleks ongi toetus mõeldud. Tuulaja projekt on tavapärasest erilisema tegevusalaga ja vajab seetõttu spetsiifilisemat kompetentsi.
Projekti eesmärk on St. Ola kohandamine mobiilseks mereturvalisuse tugiteenuse-, koolituse- ja logistikakeskuseks, mis pakub kõrgendatud piraatluse ohuga piirkondades laevade turvameeskondadele koolituse, täiendava väljaõppe ja treeningu teenust.
Enne laeva sihtkohta toimetamist on vaja luua täiendavalt sidemeid erinevate riikide mereturvalisuse ettevõtetega ja sihtkoha riikide valitsustega, et garanteerida projekti käivitumisel kindel alus. Selleks on vaja praegusest rohkem kontakte ja kindlaid eelkokkuleppeid mereturvalisuse valdkonnas tegutsevate ettevõtetega. Selleks tulebki kaasata arendustöötaja, kellel on valdkonnas laialdased kogemused ja kontaktid.
Taotleja esitatud arendustöötaja vastas kõikidele meetme määruses seatud tingimustele. EAS on veendunud, et toetus aitab ettevõtjal laevast välja arendada logistikakeskuse, mis hakkab seilama kõrgendatud ohupiirkondadega maailma eri paigus. Tuulaja hakkab pakkuma ka mereliikluse turvameeskondadele majutus-, veo- ja varustuse hoiuteenust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. February 2014, 20:29
Otsi:

Ava täpsem otsing