Inimeselt inimesele laenamine

19. veebruar 2014, 00:00

Inimesed, kes ei ole rahul madalate hoiuse­intressidega, saavad võtta riski, andes laenu eraisikute laenuportaalide vahendusel. Eestis on neist tuntuim juba rahvusvahelise mõõtme saavutanud isePankur, mis viib kokku inimesed, kes otsivad võimalusi paigutada vaba raha, ja need, kes vajavad laenu. Teiseks on omaraha.ee.

Laenu võtjad saavad ehk tänu konkurentsile odavamalt laenu ja raha paigutajad hoiustamisest suurema tootluse. Suurem tulu ei tule riskivabalt. Osa laene võib minna ja lähebki hapuks, täpselt nagu ka pankade antud laenudega. Investorite keskmine netotootlus aastas on isePankuris olnud 21,6%, arvates maha halvad laenud. Eraisikuna laenu andes tuleb maksta teenitud tulult ka tulumaksu. Eeldatava tootluse arvestuses on keskmine intressimäär 26,2%, millest pärast üle 60 päeva viivises laenude osakaalu 3,47% mahaarvamist saadakse loodetud tootluseks 21,8%. Arvestades maha tulumaksu, võib netotootlus olla 17% kandis.

Hajuta riske. Väga oluline on hajutada väljaantavad laenud väikeste osadena paljude laenuhuviliste vahel. Näiteks isePankuris on väikseim laenupakkumise summa 5 eurot, omaraha.ee’s 10 eurot. “Kuna investeeringu pisikesteks tükkideks jagamine on imelihtne, siis ära kunagi investeeri üle 5% summast ühele laenusaajale – vahet pole, kui ahvatlev see tundub mõne taotleja ilusa jutu või numbrite puhul,” soovitas Janari rahablogi pidaja Janar Elt oma kogemuste najal. “Täiesti okei on näiteks 1000 eurot jagada 50eurosteks tükkideks.”

Investoritele on laenude andmine teenustasuvaba tegevus. Portaal teenib selle pealt, et laenuvõtjad maksavad lisaks laenu taotlemise tasule ka igukuist tasu.

“Kuna toode on oluliselt lihtsam kui näiteks aktsiaturgudel kauplemine, teenustasud investorite jaoks puuduvad ning alustada saab väga väikese summaga, siis on teenuse kasutamine sobilik nii väikeinvestorile, kes soovib turul pakutavatest arusaadavamat ja suurema tootlusega lahendust, kui ka neile, kes soovivad hajutada suuremat portfelli erinevate varaklasside vahel,” ütles isePankuri tegevjuht Pärtel Tomberg.

Kui laen läheb viivisesse, võtab selle sissenõudmise enda peale isePankur – see aga ei garanteeri alati positiivset tulemust. Et teha raha paigutajatele otsustamist lihtsamaks, määrab isePankur taustakontrolli järel krediidiskoori skaalal 0 kuni 1000.

“Edasi jäid mul portaali põhimõtteliselt alles ainult “hapud” laenud,” rääkis Elt oma kogemustest. “Nende tagasisaamine on aga ilmselt pikema kannatusega inimestele.”

Põhjus, miks Elt 2012. aastal Omarahas investeerimisest ajutiselt loobus, oli tema sõnul see, et mingil hetkel oli seal laenajatest puudus ja ta paigutas tavalisest suuremad summad ühe laenaja laenu. “Panin nii-öelda rohkem mune ühte korvi. See aga tõi kaasa selle, et juhuslikult läksid kolm sellist suurema osakaaluga laenu hapuks ja sellest piisas, et raha tagasivool laenudest jäi väikeseks,” selgitas ta.

Siis otsustas Elt ära oodata, et kuidas portaal tema võlas olevate laenudega hakkama saab, ega investeerinud juurde.

Välismaised laenutaotlused. “IsePankuris on ka välismaised laenutaotlused. Iseenesest ei oska öelda, kas see on positiivne – ühest küljest on investeerimisvõimalusi rohkem, aga teisest küljest on veel väiksem tõenäosus, et mul endal üldse midagi väga teha on, kui mingi Hispaania tegelane ühel hetkel maksta ei suvatse. Ei tea, kui karmilt teistes riikides see võlgade sissenõudmine käib,” rääkis Elt Isepankuri rahvusvahelisest mõõtmest.

Rahaliselt vabaks saamise blogi pidaja Jaak Roosaare ütles, et ta avastas enda jaoks mõlemad laenukeskkonnad, kui kirjutas raamatut “Rikkaks saamise õpik” ja otsis alustavale investorile alternatiivseid rahapaigutusvõimalusi.

“Pärast lähemat uurimist ja teiste investoritega suhtlemist hakkas see ka mulle endale rohkem huvi pakkuma. Olen investeerinud oma ettevõtte kaudu (eraisikuna ma seda ei teeks, maksud tapavad) isePankurisse alates 2013. aasta augustist ja Omarahasse alates 2013. aasta novembrist,” ütles ta. Roosaare eesmärk on teenida 15% tootlust aasta baasil. Praegu on tal Omarahasse pandud 8000 eurot ja isePankurisse 30 000 eurot.

“Kui algselt olin rohkem Omaraha fänn, siis nüüdseks eelistan pigem isePankurit,” jätkas Roosaare. “Põhjuseid on mitu – esiteks on isePankur suurem ja professionaalsem, teiseks on seal oluliselt kergem suuremaid summasid välja anda, kolmandaks tundub mulle kogemuste põhjal, et taustakontroll on parem ja sellest tulenevalt ka vähem hapusid laene. Neljandaks võtab Omaraha viiendiku teenitud intressist endale teenustasuks, mis tootlust veelgi kahandab,” loetles ta.

“Alustavale laenuandjale soovitan eelkõige hajutamist paljude laenude vahel (mingi 200+) ja teiseks arvestada, et kui laenad raha välja viieks aastaks, siis ei saa seda ka enne kasutada (raha laekub küll võrdsetes maksetes juba varem, aga siiski aeglaselt),” ütlesRoosaare. Krediidiskoori ta eriti ei jälgi, v.a et ei laena 600 ja madalamale skoorile. Üldiselt on Roosaare hinnangul siiski tegemist väga hea alternatiiviga tähtajalistele hoiustele ja raha niisama padja all hoidmisele.

Pikaajaline kasutaja. Janar Elt kasutab isePankurit alates 2009. aastast. Ta on välja andnud 125 laenu, nendest on täielikult tagasi makstud 36, tagasimaksmisel 64, viivises 13 ja üle 60 päeva viivises 12. Annualiseeritud tootlus on 19,84%.

Omaraha kasutab Elt alates 2011. aastast, seal on ta välja andnud 40 laenu. Nendest on täielikult tagasi makstud 29, tagasimaksmisel 3 ja üle 60päevases viivises 8 laenu. Aasta baasile viidud tootlus on tal Omarahas kuni 2012. aasta lõpuni 18,5%.

“Viimastel aastatel olen vahelduseks finantsinvesteeringute raha kinnisvarasse paigutanud,” ütles Elt.

IsePankuri tegevjuhi Pärtel Tombergi sõnul on ettevõtte tegevus Eestis kasumlik. “Uued Soome, Hispaania ja Slovakkia turud on need, kus kasvu sihime. Oleme planeerinud uutel turgudel kasulikkuseni jõudmiseks keskmiselt 12–18 kuud ning liigume praegu eesmärgipäraselt,” lisas ta.

Praeguse seisuga toimub umbes 50% tehingutest Eestis, kuid see number kahaneb pidevalt ning piiriüleste tehingute osakaal kasvab.

“Enamus rahast, mida läbi isePankuri investeeritakse, on pärit lisaks Eestile Saksamaalt ja Inglismaalt,” rääkis ta. “Laenamise pool on lisaks Eestile avatud Soomes, Hispaanias ja Slovakkias.”

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. February 2014, 19:16
Otsi:

Ava täpsem otsing