Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

MKM hakkab soosima ronge ja jalakäijaid

Mari Mets 18. veebruar 2014, 15:48

Uues transpordi arengukavas on teiste plaanide seas Narva sild, viietunnine rong Tallinnast Peterburi, trammiliini pikendamine lennujaamani ning rendiratta propageerimine.

Homme läheb riigikogus kolmandale lugemisele ning suure tõenäosusega ka heakskiitmisele transpordi arengukava järgnevaks seitsmeks aastaks. Heakskiidu järel peab majandusministeerium esitama kolme kuu pärast rakenduskava.

"Loodame, et enne valimisi leiavad erakonnad siit mõtteid, mida oma programmidesse võtta ning prioriteetideks seada. Lisaks loodame, et see arengukava leiab rohkem lugejaid kui eelmised, sest helesiniste unistuste asemel püüdsime teha võimalikult konkreetse kava, mille järgi oleks võimalik probleeme ka reaalselt lahendada," rääkis ministeeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe.

Uues arengukavas annab tooni raudteetransporti panustamine, eriti oluline on see MKMi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Toomas Haidaku sõnul piirkondades, kus puudub tõmbekeskustega hea maanteeühendus, nagu näiteks Viljandi.

"Kuna Viljandisse ei vii Tallinnast head suurt maanteed, on korralik raudtee seal ülioluline. Sarnane on ka Valga-Tartu lõik, kus on samuti tähtis panustada raudteeühendusse," selgitas ta.

Äripäev tegi väljavõtte homme riigikogus arutlusele mineva arengukava tähtsamatest teemadest ning plaanidest aastani 2020:

1. Rahvusvahelised reisi- ja kaubaühendused

- Lennujaama ja vanasadama ühendamine omavahel ja kesklinnaga. Lennujaama puhul pikendada trammiliini, mistarvis ostetaks ka uhiuued trammid.

- Tallinna-Peterburi ja Tallinna-Tartu-Riia rongiühenduse arendamine, et aastaks 2020 oleks Tallinna-Peterburi vahemaa läbitav uue rongiga viie tunniga. Kui lätlased on lõpetanud Valka-Riia raudteeühenduse rekonstrueerimise, saab hakata taastama Lõuna-Eesti otseühendust Riiaga.

- Reidi tee välja ehitamine ehk Põhja väilast ühe osa ümber korraldamine nii, et Vanasadama ja Russalka ristmiku vahele saaks ehitada potentsiaalselt uue ühendustee.

- Idapiiri läbilaskevõime suurendamine. Kuigi piirijärjekorrad on tänu elektroonilisele järjekorrasüsteemile hulga väiksemad kui varem, pole piiri enda läbilaskevõime sellest suurenenud. Pikemas perspektiivis tähendab see üle Narva jõele uue silla ehitamist.

2. Ühistransport

- Reisirongiliikluse teenuse taseme tõstmine, seal hulgas liikumiskiirus tõstmine vähemalt 120 kilomeetrini tunnis, et pikki vahemaid oleks kõige mõttekam läbida just rongiga. Plaanis tõsta väljumiste sagedust, et see tõuseks ka edaspidi kooskõlas nõudlusega.

- Saartega parema laevaühenduse tagamine või praeguse vähemalt samas mahus jätkamine. Selleks lõpetatakse juba alustatud investeeringud nii laevadesse kui sadamatesse.

- Üleminek varasemalt maakondliku ühistranspordi põhimõttelt regionaalsele ehk suurematele piirkondadele, sest 15 maakonna baasil ühistransporti korraldada on asjatu killustamine.

- Ligipääsu parandamine rongipeatustele ning eelkõige puuetega inimestele parema ligipääsu tagamine.

- Piletisüsteemide ühendamine ning eraldi tähelepanu tõmbekeskuste ja sinna tööl käivate elanike koduvaldade ühistranspordipiletite võimalikult suurele integreerimisele, näiteks Tallinnas ja Raplamaal.

3. Maanteeliiklus

- Viia aastaks 2020 liikluses hukkunute arv aasta keskmisena alla 50. Selleks on ette nähtud spetsiaalsed tegevused 2015. aastal algavas liiklusohutusprogrammis.

4. Liikumiskeskkond

- Säästvate liikumisviiside eelistamine ehk planeerimine hierarhias: jalgsi > rattaga > ühistranspordiga > autoga.

- Intelligentsete transpordisüsteemide arendamine, sealhulgas rendiauto ja rendiratta teenuste propageerimine ning juhita auto kasutuse õigusraamistiku välja töötamine.

Plaanitud suurinvesteeringud:

  • Tallinna-Tartu maantee Kose-Ardu lõigul neljarajalise tee ehitus
  • Väo liiklussõlme ehitus
  • Tapa-Tartu raudteetrassi rekonstrueerimine
  • Trammiliini pikendamine lennujaamani
  • Reidi tee ehitus Russalka ristmikust Vanasadamani

Euroopa Liidu finantseeringud Eesti transporti aastail 2014-20:

  • Teehoid – 240 miljonit eurot
  • Raudteearendus – 100 miljonit eurot
  • Lennujaam – 35 miljonit eurot
  • Sadamad ja laevad – 55 miljonit eurot (ühendus Eesti saartega)
  • Säästev liikumine – 100 miljonit eurot (kergliiklusteed, ühistranspordi arendamine)
  • Dotatsioonid – 535 miljonit eurot (ühistransport, laeva- ja lennuühendused saartega)

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. February 2014, 12:58
Otsi:

Ava täpsem otsing