Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tamsar, raha on alles!
Arusaamatu on tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari seisukoht eilses Äripäevas, et sogases vees on järjekindlalt ära lahustunud töötajate ja tööandjate üheskoos kogutud töötuskindlustusraha. Ning takkaotsa ka kogu sotsiaalpartnerluse põhimõte.
2013. a lõpu seisuga on töötukassa reservides üle 500 miljoni euro, mis on vajalik puhver võimalike tulevaste majanduskriiside korral väljamaksete tagamiseks. Keegi ei ole töötukassa vahendeid mingil muul “riiklikul” otstarbel töötukassa väliselt kasutanud. Seda võimalust ei anna ka kõnealune riigieelarve seaduse eelnõu.
Kõrvale ei jäeta. Erinevalt Tamsari väitest ei põlista riigieelarve seaduse paragrahv 119 jäädavalt töötajate ja tööandjate kõrvalejätmist tööturu kujundamisest. Eelnõuga ei muudeta sotsiaalpartnerluse põhimõtteid. Sarnaselt kehtiva korraga teeb töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise ettepaneku töötukassa nõukogu ja määrad kehtestab valitsus. Eelnõuga muudetakse vaid nõukogu ettepaneku esitamise tähtaega ja määrad kehtestatakse senise ühe aasta asemel neljaks aastaks. Sellega tagatakse riigi finantsjuhtimise ajaline kooskõla ning maksukeskkonna stabiilsus ja ennustatavus. Pikemaajaline eesmärk on saavutada tsükliülene stabiilne määr, mis aitab töötukassal majanduskasvu aastatel säilitada või kasvatada reserve, et neid sujuvalt ilma määrasid muutmata majanduslanguse ajal kasutusele võtta.
Töötukassa on seni lähtunud rahandusministeeriumi neljaaastasest majandusprognoosist ja teeb seda ka edaspidi. Kui kogu valitsussektori finantsjuhtimine käib nelja aasta perspektiivis, siis pole põhjendatud selle ühe osa eelarve planeerimine vaid ühe aasta vaates.
Eelnõu viimase versiooniga täpsustati ühtlasi seda, kust tuleb algatus juba kehtivate tulevaste aastate määrade muutmiseks. Kuna on loogiline, et see tuleb töötukassa nõukogult, võeti kahetimõistetavuse vältimise huvides see võimalus maha määrade kehtestamist puudutavast lõikest ja tõsteti see määrade kohta ettepaneku tegemist puudutavasse lõikesse.
Asjatu kartus. Kui menetlesime üle kahe aasta tagasi haigening töötukassa finantsreservide konsolideerimist riigi kassareserviga, siis nägid partnerid ohtu omandiõigusele. Kardeti ka töötukassa autonoomia vähenemist. Emotsionaalselt püüti luua pilti, et töötukassa pangaarvetel hakkab vastu puhuma vaid külma tuult. Reaalsus on aga teine. Töötukassa on endiselt oma raha peremees ning raha kasutatakse vaid ettenähtud ülesannete täitmiseks.