Juhatuse liikmel on eriline tööleping

19. veebruar 2014, 13:26

Soraineni advokaadi Katrin Altmetsa sõnul ei saa juhatuse liikmel olla tavalist töölepingut, sest töölepinguseadus talle ei kehti.

Samuti ei kehti juhatuse liikmele ka riigi pakutavad garantiid, näiteks töötuks jäämisel töötuhüvitis või koondamishüvitis. Altmetsa sõnul on töölepinguseaduses kaval punkt, mis ütleb, et juhatuse liikmel ei saa olla töölepingut. Kui aga seadus ütleb, et töölepingut olla ei või, siis mida sellises olukorras teha? 

On kolm võimalust: käsundusleping, käsundus- ja tööleping või tööleping.

Lepingutüüp sõltub tööülesannetest. Esiteks on juhatuse liikmel ainult käsundusleping. Kui juhatuse liige täidab ainult äriühingu igapäevast juhtimise funktsiooni - esindab äriühingut, korraldab selle igapäevatööd -, siis saab temaga sõlmida ainult käsunduslepingu.

G4S Eesti ASi juhatuse esimehel Priit Sarapuul on sõlmitud juhatuse liikme ametileping ehk käsundusleping. Ta märkis, et kindlasti peaks lepingu allkirjastaja süüvima õiguste ja vastutuse punktidesse. Ning oluline on pöörata tähelepanu ka tingimustele, mis puudutavad puhkust, lähetusi, tagatisi ning motivatsioonipaketti. Samuti soovitas Sarapuu juhatuse liikmetel leppida kokku tingimused, mis puudutavad juhatuse liikme tagasikutsumist ning lepingu lõpetamise hüvitisi.

Teiseks võib juhatuse liikmel olla ka kaks lepingut - käsundus- ja tööleping. Kui juhatuse liikmeks saanud inimesel on lisaks juhtimisele ka mõni muu funktsioon, näiteks raamatupidamine ja ta jätkab näiteks palgaarvestust, mis ei kuulu juhtimisülesannete juurde, siis tuleb juhatuse liikmel sõlmida kaks lepingut. Tööleping raamatupidajana ja juhatuse liikme käsundusleping võlaõigusseaduse alusel juhatuse liikme töö tegemiseks.

Kolmas võimalus juhtimisrollis on ainult tööleping, mis tähendab juhtivas rollis isik, kes ei ole juhatuse liige, võib töötada tavalise töölepinguga.

Miks on oluline teha vahet? Võlaõigusseadus ei ütle, kas juhatuse liikmele peab tasu maksma ja millal seda teha. Samuti pole määratud, kas juhatuse liige saab puhkust ja kuidas käib tema lepingu lõpetamine. Need tingimused tuleb juhatuse liikme lepingusse kirja panna ja kokku leppida.

Käsunduslepingu ja töölepingu puhul on enim vaidlusi tekitav punkt kindlasti tasu ja boonuseid puudutav. Käsunduslepingus peab juhatuse liikme tasul olema kindlasti nõukogu või osanike heakskiit, ei piisa ainult sellest, et ühingu esindaja ja juhatuse liige sõlmivad lepingu. Sama käib ka tasu muudatuste kohta. Kõik muudatused peavad saama nõukogu või osanike  heakskiidu.

Altmets rääkis, et näeb praktikas sageli probleeme boonustega ja märkis, et boonused on lepingutes suhteliselt segaselt või napilt sõnastatud. Ka arvatakse, et majandustehingutelt või -tulemustelt on võimalik tasu saada. Juhatuse liikme puhul see ei ole enesestmõistetav ja see peab olema lepingus kirjas. Samuti on vaja selgelt sõnastada boonussüsteemid. Altmets rõhutas, et juhatuse liikmel ei tasuks nõustuda boonustega, kus ühingul on ühepoolne otsus, kas anda boonust või mitte. "Motiveeriv boonus on see, kui juhatuse liige teab ette, milliste tingimuste täitmisel ta boonust saab," ütles Altmets.

Käsunduslepingu alusel ei ole juhatuse liikmele puhkust ette nähtud. Altmets selgitas, et erinevalt töölepinguseadusest ei  ole juhatuse liikmele puhkust ette nähtud ning tal tuleb see ja ka puhkusetasu ise läbi rääkida ja lepingusse nõuda. "Et juhatuse liige nõukogudeaegse autoga sõitma ei peaks, tuleb ka lepingusse sisse kirjutada, millise hinnaklassi auto talle võimaldatakse," selgitas Altmets.

Konkurentsikeeld on kokkuleppeline. Käsunduslepinguga konkurentsikeeldu ei ole, ka siin peab tingimused eraldi kokku leppima. Altmets rääkis, et kui töölepinguseaduses on väga selged reeglid, mis saab pärast töölepingu lõppu, siis käsunduslepingu puhul piire ei ole. Pooled peavad selle omavahel kokku leppima. Eriti oluline on sõlmida tingimused, millistel alustel konkurentsikeeld kehtib, mis on selle eest mõistlik tasu ning mis keelu rikkumise korral.

Altmets nentis, et praktikas tekib enim probleeme just tasu määramisel. Kas juhatuse liikmele tuleb maksta hüvitist selle eest, et ta järgib konkurentsikeeldu pärast töölepingu lõppemist? Kui juhatuse liige ei ole suutnud läbirääkimiste käigus välja rääkida hüvitist, lisakompensatsiooni pärast töölepingu lõppemist, siis äriühing konkurentsikeelu eest maksma ei pea.

Juhatuse liikmele ei kehti ükski töölepinguseaduses nimetatud töölepingu lõpetamise tingimus. Seadus ütleb, et niisama töölepingut lõpetada ei saa, selleks peavad olema konkreetsed põhjused.

PANE TÄHELE!
1. Töölepinguseadus ei kohaldu juhatuse liikmele.
TLS  § 1 lg 5 Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega äriühingu filiaali juhataja lepingule.
Peamised seadused, mis töölepingut reguleerivad on VÕS ja TLS. Kuna juhatuse liige on isik, kes osutab teenust, siis tuleb temaga sõlmida käsundusleping.
2. Juhatuse liikme lepingut reguleerib võlaõigusseadus (VÕS) ja käsunduslepingu regulatsioon.
3. Töötuskindlustusega juhatuse liige kaetud ei ole. Kui raamatupidaja maksab juhatuse liikme eest töötuskindlustusmakseid ja juhatuse liikmel on ainult käsundusleping, siis kiiremas korras tuleb maksed ära lõpetada - juhatuse liikmel riigigarantiisid töötuse korral ei ole.

MIS ON MIS
Käsunduslepinguga kohustub üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, kui lepingus on kokku lepitud tasu, siis makstakse ka tasu. Näiteks juhatuse esimees firma omanikule.
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. February 2014, 12:37
Otsi:

Ava täpsem otsing