Põllumajandus. Mahetalu: töötame pidevalt kriisis

Alul vaid lambakasvatusega tegelenud Kopra Karjamõis OÜ on praeguseks arvestatava tasemega mahetootja. ­Lõuna-Eesti ettevõte müüb oma toodangut üle kogu Eesti, ostjateks on suuremad toitlustusasutused ning HORECA sektor. Näiteks on Jüri Koppeli partneriks nii mõnedki nimekad pealinna restoranid.

“Praeguseks on ettevõtte loomade hingekirjas paar tuhat põhikarja utte, 30 emist-kulti, sadakond põrsast ning neli ja pool tuhat lindu. On lihatõugu, munakanad, broilerid, pardid, haned ning kalkunid. Lisaks veel teravili, paar-kolm hektarit köögivilja-maitsetaimi, marju ning puuvilja. Kõik see krempel on mahetoodang,” märgib Kopra talu pidav Jüri Koppel.

Tasuta toitlustus röövlinnule. Kõige kiiremini raha tagasi toov ettevõtmine on Koppeli kogemuse põhjal broilerite kasvatamine. “Nad kasvavad kiiresti ja võib varakult ära müüa, kanad hakkavad viie-kuuekuuselt munema, pardid-haned ja kalkunid on haruldus Eesti mõistes, pluss mahedana sertifitseeritud,” loetleb ta linnupidamise eeliseid. Ehkki kunded mune ja eluslinde nõuavad, varitsevad linnukasvatust omad ohud.

Näiteks kimbutab linde peaaegu aasta läbi salmonella, sügisel jahivad neid aga kanakullid. “Esimesel juhul võib hoobilt tervest karjast lahti saada, kuna ravi on vastavalt ELi seadusele keelatud ja sügavallapanus on kõik see bakterioloogia esindatud – aitavad ainult spetsiaalsed desinfitseerivad ained,” selgitas ta. Teisel juhul kaob linnuparvest tema sõnul iga kümnes lind. “Kanakull on kaitsealune röövel, kelle mõrv tähendab 2000 ­euro suurust trahvi,” räägib Koppel, kellele teadaolevalt on Eestis 500 paari kanakulle. “Nii siis tulebki linnukasvatajatel neile tasuta toitlustust pakkuda,” märgib Koppel.

Kana peab möödaminnes, siga tahab pühendumist. Sigadega pole Koppel tänini veel äri teha jõudnud, kuna neid on Kopra Karjamõisas peetud vaid aasta aega. “Sada kana oleks reaalne n-ö möödaminnes pidada, sada lammast saab põhitöö kõrvalt samuti peetud, aga saja emisega on ikka juba natuke rohkem vaja tegeleda,” ütleb Koppel.

Lambakasvatus on olnud Kopra karjamõisa põhitegevus aegade algusest saati, praegu on ettevõttel koos talledega päid karjas üle 4500, millega ollakse Eesti suuruselt teised lambakasvatajad.  “Lambaliha müüme põhiliselt välismaale. Villa peseme puhtaks ja müüme teki- ja padjamaterjaliks,” räägib Koppel.

Omalaadne tõuaretus - kodusea ja metssea ristand. Lisaks on Kopra Karjamõisal karja jagu omalaadseid sigu – metssea ja kodusea ristandeid. “Sain need isevärki loomad eelmiselt omanikult, Raivo Õismaalt Mahefarm OÜst. Seega ei saa ma paraku nende loomade “loomise” au endale võtta,” ütleb Koppel. Ta ei tea täpselt, kas sedalaadi ristandit peetakse ka mujal Euroopas, kuid meil pidavat neid ikka leiduma. “See seatõug on aretatud välitingimustes kasvama ning kui neil on piisavalt suur maa-ala käes, on ka tulemused kenad,” ütleb Koppel. Ta plaanib kasvatada sigade põhikarja 100 emiseni ning loodab, et kõik ei kujune nii mastaapseks nagu 2000. aastal lammastega. “Noh, et ei jõuaks paari tuhandeni välja,” naerab mees.

Kopra Karjamõisa OÜ annab tööd üheksale inimesele. “Oma töötajateta ei oleks ma jõudnud iialgi nii kaugele, kui olen, üksi ei oleks siin midagi ära teinud,” sõnab Koppel ning toonitab, et lojaalsed töötajad on ettevõttele suur väärtus.

Koppel: olen rohkem pullivend, majandus jäägu teistele

Jüri Koppel märkas Äripäeva teemaveebis pollumajandus.ee, et teda oli seal kõrvutatud tuntud põllumeestega, nagu Enn Riisenberg ja Juhan Särgava.

“Üks pool minust tükkis nina püsti ajama ja uhkust tundma, teine aga mõistis, et ma ei passiks nagu hästi sinna seltskonda,” ütleb Koppel talle omase tagasihoidlikkusega.

“Nemad on haritud ja õppinud põllumehed, mina aga ei ole kunagi põllumajandusteooriat otseselt õppinud ja seetõttu on kohati raskusi enda paigutamisega selle valdkonna ettevõtjate hulka,” märgib ta.

Kopra Karjamõis OÜ peremees ütleb, et on rohkem nagu pullimees ning rentaabluse ning ökonoomika jätkaks ta heal meelel kellegi teise hooleks.

Eurorahaga nii ja naa, vahel läheb täppi, vahel aia taha

Euroliidu uue, peagi algava 2014–2020 eelarveperioodi suhtes on Jüri Koppelil positiivne ootus.

“Kui nüüd tuurid mõneks ajaks maha võtame, võiksime oma majandamisega üpris kenasti toime tulla. Praegu lapime vanu auke, kuid üritame ­uusi mitte kaevata,” ütleb mees rahuliku muigega.

Ta räägib, et ELi toetustest on nad viimasel kahel eelarveperioodil taotlenud hektaripõhist ning ka investeeringutoetust.

“Hektaripõhisega on meil kenasti läinud. Investeeringutoetustega on lood veidi kehvemad – õnnestunuks saame lugeda vaid ehitusprojekti, ülejäänud on aia taha läinud,” jutustab Koppel oma elu õppetundidest.

 

OÜ Kopra Karjamõis

Tegevusala: liha- ja taimekasvatus. Eesti üks suuremaid lambakarja pidajaid.Asutatud: 2004Asukoht: ValgamaaTöötajaid: 9Omanikud: Jüri Koppel ning Raoul RaudKäive 2012: 78 000 eurotKasum 2012: 110 000 eurot

 

Talutoodang oluline osa restorani edust

Janno Lepik, OÜ Leib Restoran osanikMeie teed ristusid Jüriga, kui Eesti Mahe kaks aastat tagasi oma sügisüritust meie juures korraldas. Meile meeldis Jüri avatus uuele ning meil tekkis mõnus side. Sellele, et koostööni jõuda, eelnes aga päris põhjalik teineteise tundmaõppimine, kuna mõlemal poolel olid põhjendatud kartused.Jüril oli kogemusi restoranipidajatega, kes oma sõna ei pea ning lõpuks kokkulepitud tehingust taanduvad, meil samal ajal oli jällegi probleeme talumeestega, kes ei suuda oma lubadustest kinni pidada.Koostöö alguses olid pooletunnised telefonikõned, mille käigus õpiti teineteist tundma, osa igapäevatööst ning see lõi ka aluse usaldusväärseks koostööks.Praegu saame uhkusega öelda, et kasutame Kopra Karjamõisa mahetooteid, mille puhas maitse mängib suurt rolli meie restorani edukuses. Koostöö Jüriga on meie jaoks väga hea näide sellest, kuidas väiketootja ning restoran moodustavad hea sümbioosi.