Algatus "Elamisväärne riik" tahab murda poliitseisakut

Avalduse koostasid 20 tuntud ühiskonnategelast, sealhulgas Andrei Hvostov, Mari-Liis Lill, Juhan Kivirähk, Tõnu Viik ja David Vseviov.

Algatajate hinnangul võtavad Eesti poliitikas maad paigaltammumise meeleolud. Paigalseis ei võimalda loovalt reageerida tänastele Eesti ees seisvatele strateegilistele väljakutsetele. Eesmärk on poliitilise seisaku murdmine.

Majanduskeskkonda ei muuda atraktiivseks ainult ettevõtjasõbralik maksusüsteem, vaid ka salliv ja võrdõiguslik ühiskond, võimekus teha tarka immigratsiooni- ja integratsioonipoliitikat ning haridussüsteemi paindlikkus, seisab algatuse "Elamisväärne riik" üleskutses.

Vastutustundlik eelarvepoliitika ja ettevõtlussõbralik keskkond on ühiskonna üldise jõukuse kasvu üks allikaid. Majanduspoliitiliste otsuste elluviimine eeldab põhjalikku analüüsi ja huvitatud osapoolte kaasamist. Eesti maksupoliitika muutmise vajadustele on juhtinud tähelepanu nii kodumaised kui välismaised eksperdid, ent maksunduse kujundamine poliitiliseks tabuteemaks pole võimaldanud asjalikku debatti.

Meie strateegiline huvi on säilitada Eestis 32% ja 33% vahele jääva üldise maksukoormusega ja tasakaalus riigieelarvega ettevõtjasõbralik majanduskeskkond, eesmärgiga saavutada SKT reaalkasvuks keskmiselt 3–4% ja ekspordi reaalkasvuks 7–8% aastas. Me peame soodustama mitmekesise ja hajutatud riskidega majandusstruktuuri loomist, eesmärgiga saavutada tootlikkuse tasemeks vähemalt 80% EL-i keskmisest kümmekonna aastaga. Me peame suutma veelgi tugevdada riigi varasemat positsiooni välislaenude ja -investeeringute riiki meelitamisel.

Kui võrrelda Eesti maksuliste tulude struktuuri EL-i liikmesriikidega, siis saame järgmised suhtarvud: tarbimismaksud – 39,8% (EL-is keskmiselt 28,7%), kapitalimaksud – 6,3% (20,1%), tööjõumaksud – 53,9% (51,2%) (andmed: Eurostat 2012).

Kavandatav tulumaksu määra jätkuv alandamine viib tasakaalu veelgi enam paigast ära ning on eeskätt dividenditulu teenijate, mitte palgasaajate huvides. Ka aktsiiside ja käibemaksumäära tõus on enam tabanud vaesemat elanikkonda. Kogu diskussiooni koondamine astmelise tulumaksu tondile on tähelepanu põhiprobleemidelt kõrvale juhtinud.

Kui Eesti riik soovib säilitada ligilähedaselt 32-33%-lise pikaajalise üldise maksukoormuse ka järgmiseks 20 aastaks, tuleks töövõtjatel ja tööandjatel saavutada kokkulepe tööjõu maksukoormuse üleviimiseks olulises osas praegu alamaksustatud kapitalile. Töövõtjate tulumaksuvaba miinimumi tuleks oluliselt tõsta. Et tagada palgasaajate kestev huvi tööjõu tegelike maksumäärade ja selle eest pakutavate avalike teenuste vastu, tuleks kaaluda tööjõumaksude tasumise muutmist töövõtja vastutuseks, kuid säilitada tööandjale nende maksude kinnipidamise kohustus. Koos sellega tuleb muuta ka töötuskindlustus-, tulu- ja sotsiaalmaksu arvestuse korda nii, et töötasu maksukohustust arvestatakse edaspidi kogu tööjõukulult.

Maksukoormuse struktuuri ümberkujundamise tulemusena muutuks töötajate kaasamine väärtuste loomisesse soodsamaks ja selle tulemusena võidaksid ennekõike haridus-, teadus-, teenindus-, meditsiini- ja IT-valdkonnad. Tööjõu maksustamise reform vähendab oluliselt ka kolmanda sektori organisatsioonide, riigibürokraatia ja omavalitsuste ülalpidamise kulusid.

Riik peaks loobuma regressiivsetest maksudest, maksusoodustustest ja toetustest ning nihutama maksukoormust oluliselt rohkem konkreetsete avalike hüvede otsestele tarbijatele. Kuigi maamaks jääb ka tulevikus kohalikuks maksuks, on oluline, et selle laekumisest tingitud ebavõrdsust tasandatakse muude maksudega, sh otse riigieelarvesse laekuva ettevõtte tulumaksuga.

Muutma peab tänast olukorda, kus hargmaistel ettevõtetel lastakse Eestis teenitud kasum erinevaid grupisiseseid laenu- ja tehinguskeeme kasutades maksuvabalt riigist välja viia. Eestis ei osale paljud kasumit teenivad juriidilised (eeskätt hargmaised) isikud sisuliselt avalike teenuste finantseerimises, mida nad aga tarbivad.

Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu riiki lubamise lihtsustamine ja töötajatele optsioonide väljastamise ning maksustamise tingimuste ülevaatamine aitaksid tõsta Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõimet ja säilitada investorite huvi Eesti vastu. Oluliseks tuleb pidada ka Euroopa Liidu teenusteturu jätkuvat liberaliseerimist ning digiteenuste ühisturu loomist.

Töökohti loovad ja majanduskasvu tagavad erainitsiatiiv ja eraettevõtted, kuid teatud juhtudel võib nende heaks omanikuks olla ka riik või kohalik omavalitsus. Selliste äriühingute efektiivsuse tõstmiseks tuleb nende juhtimine ja nõukogud lahti parteistada. Riigi- ja omavalitsusettevõtete juhid tuleb valida avalike ja vajadusel rahvusvaheliste konkursside teel.

Algatuse “Elamisväärne riik” kutsusid ellu Andrei Hvostov, Brit Kerbo, Mari-Helene Kaber, Kristina Kallas, Juhan Kivirähk, Jaan Lahe, Karli Lambot, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Elo Lutsepp, Silver Meikar, Kärt Mere, Nastja Pertsjonok, Pärtel Piirimäe, Rein Raud, Marek Tamm, Toomas Trapido, Siim Tuisk, Tõnu Viik ja David Vseviov.

MIllised on algatuse "Elamisväärne riik" seisukohad lõimumise, keskkonna, hariduse jpt ühiskonnaelu valdkondades, loe SIIT.