Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Juhatuse liige on seaduses töölepingust ilma jäetud

21. veebruar 2014, 00:00

Äriühingu juhatuse liikmel ei saa olla tavalist töölepingut, sest töölepinguseadus tema suhtes ei kehti. Samuti ei kehti tema suhtes ka riigi pakutavad garantiid, näiteks töötuks jäämisel töötuhüvitis või koondamishüvitis.

Soraineni advokaadi Katrin Altmetsa sõnul on töölepinguseaduses kaval punkt, mis ütleb, et juhatuse liikmel ei saa olla töölepingut. Kui aga seadus ütleb, et töölepingut olla ei või, siis mida sellises olukorras teha?  On kolm võimalust: käsundusleping, käsundus- ja tööleping või tööleping.

Lepingutüüp sõltub tööülesannetest. Esimene võimalus on sõlmida juhatuse liikmega käsundusleping. Kui juhatuse liige täidab ainult äriühingu igapäevast juhtimise funktsiooni – esindab äriühingut, korraldab selle igapäevatööd –, siis saab temaga sõlmida ­ainult käsunduslepingu.

G4S Eesti ASi juhatuse esimehel Priit Sarapuul on sõlmitud juhatuse liikme ametileping ehk käsundusleping. Ta märkis, et kindlasti peaks lepingu allkirjastaja süüvima õiguste ja vastutuse punktidesse. Ning oluline on pöörata tähelepanu ka tingimustele, mis puudutavad puhkust, lähetusi, tagatisi ning motivatsioonipaketti. Samuti soovitas Sarapuu juhatuse liikmetel leppida kokku tingimused, mis puudutavad juhatuse liikme tagasikutsumist ning lepingu lõpetamise hüvitisi.

Teiseks võib juhatuse liikmel olla ka kaks lepingut – käsundus- ja tööleping. Kui juhatuse liikmeks saanud inimesel on lisaks juhtimisele ka mõni muu funktsioon, näiteks raamatupidamine ja ta jätkab näiteks palgaarvestust, mis ei kuulu juhtimisülesannete juurde, siis tuleb juhatuse liikmel sõlmida kaks lepingut. Tööleping raamatupidajana ja juhatuse liikme käsundusleping võlaõigusseaduse alusel juhatuse liikme töö tegemiseks.

Kolmas võimalus juhtimisrollis on ainult tööleping. Juhtivas rollis isik, kes ei ole juhatuse liige, võib töötada tavalise töölepinguga.

Miks on oluline teha vahet? Võlaõigusseadus ei ütle, kas juhatuse liikmele peab tasu maksma ja millal seda teha. Samuti pole määratud, kas juhatuse liige saab puhkust ja kuidas käib tema lepingu lõpetamine. Need tingimused tuleb juhatuse liikme lepingusse kirja panna ja kokku leppida.

Käsunduslepingu ja töölepingu puhul on enim vaidlusi tekitav punkt kindlasti tasu ja boonuseid puudutav. Käsunduslepingus peab juhatuse liikme tasul olema kindlasti nõukogu või osanike heakskiit, ei piisa ainult sellest, et ühingu esindaja ja juhatuse liige sõlmivad lepingu. Sama käib ka tasu muudatuste kohta.

Kõik muudatused peavad saama nõukogu või osanike  heakskiidu. Altmets rääkis, et näeb praktikas sageli probleeme boonustega, ja märkis, et boonused on lepingutes suhteliselt segaselt või napilt sõnastatud. Ka arvatakse, et majandustehingutelt või -tulemustelt on võimalik tasu saada. Juhatuse liikme puhul ei ole see enesestmõistetav ja see peab olema lepingus kirjas. Samuti on vaja selgelt sõnastada boonussüsteemid. Altmets rõhutas, et juhatuse liikmel ei tasuks nõustuda boonustega, kus ühingul on ühepoolne otsus, kas anda boonust või mitte. “Motiveeriv boonus on see, kui juhatuse liige teab ette, milliste tingimuste täitmisel ta boonust saab,” ütles Altmets.

Puhkusetasu tuleb ise läbi rääkida. Käsunduslepingu alusel ei ole juhatuse liikmele puhkust ette nähtud. Altmets selgitas, et erinevalt töölepinguseadusest ei  ole juhatuse liikmele puhkust ette nähtud ning tal tuleb see ja ka puhkusetasu ise läbi rääkida ja lepingusse nõuda. “Et juhatuse liige nõukogudeaegse autoga sõitma ei peaks, tuleb ka lepingusse sisse kirjutada, millise hinnaklassi auto talle võimaldatakse,” selgitas Altmets.

Käsunduslepinguga konkurentsikeeldu ei ole, ka siin peab tingimused eraldi kokku leppima. Altmets rääkis, et kui töölepinguseaduses on väga selged reeglid, mis saab pärast töölepingu lõppu, siis käsunduslepingu puhul piire ei ole.

Pooled peavad selle omavahel kokku leppima. Eriti oluline on panna paika tingimused, millistel alustel konkurentsikeeld kehtib, mis on selle eest mõistlik tasu ning millised on sanktsioonid keelu rikkumisel.

Sassis rahaasjad panevad pead murdma. Altmets nentis, et praktikas tekib enim probleeme just tasu määramisel. Kas juhatuse liikmele tuleb maksta hüvitist selle eest, et ta järgib konkurentsikeeldu pärast töölepingu lõppemist?

Kui juhatuse liige ei ole suutnud läbirääkimiste käigus välja rääkida hüvitist, lisakompensatsiooni pärast töölepingu lõppemist, siis äriühing konkurentsikeelu eest maksma ei pea.

Juhatuse liikmele ei kehti ükski töölepinguseaduses nimetatud töölepingu lõpetamise tingimus. Seadus ütleb, et niisama töölepingut lõpetada ei saa, selleks peavad olema konkreetsed põhjused.

 

Mis on mis

  • Erinevad lepingud

Juhatuse liikme lepingut reguleerib võlaõigusseadus ja käsunduslepingu regulatsioon.
Käsunduslepinguga kohustub üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid. Kui lepingus on kokku lepitud tasu, siis makstakse ka tasu. Näiteks firma omanik juhatuse esimehele.
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Töölepinguseadus ei kohaldu juriidilise isiku juhtorgani liikme ega äriühingu filiaali juhataja lepingule.
Töötuskindlustusega juhatuse liige kaetud ei ole. Kui raamatupidaja maksab juhatuse liikme eest töötuskindlustusmakseid ja juhatuse liikmel on ainult käsundusleping, siis kiiremas korras tuleb maksed ära lõpetada – juhatuse liikmel riigigarantiisid töötuse korral ei ole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. February 2014, 18:25
Otsi:

Ava täpsem otsing