Kessler: inimestevahelises laenamises peituvad riskid

Romet Kreek 20. veebruar 2014, 13:27

Järjest populaarsemaks muutuv inimestevaheline otselaenamine pakub lihtsamat ligipääsu kapitalile. Samas on see raha pakkuja jaoks nii investeerimisvõimalus kui ka risk, kirjutab finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler.

Järgneb Kilvar Kessleri kommentaar:
Inimestevaheline ilma vahendajata laenuandmine ja laenuvõtmine on omal moel ettevõtlikkuse katalüsaatoriks ja vast ka suurema sotsiaalse sidususe tekitajaks.

Eestis on taolisteks otselaenamise platvormideks näiteks isePankur, Omaraha jt. Kõige kirjeldatud positiivse juures soovin tähelepanu juhtida inimestevahelise otselaenamise platvormidega kaasnevatele riskidele.

Otselaenamise platvormid ei allu finantsjärelevalvele. Täpsemalt tähendab see, et teadmata on laenude vahendamise platvormiga seonduvate protsesside ja süsteemide, eriti infosüsteemide, riskid.

Teine risk on otselaenamise platvormi haldajaga seonduv risk. Kui laenuandjate raha jõuab platvormi haldaja kontole enne selle üleandmist laenuvõtjale, siis kerkib küsimus, kui kaua ning mis tingimustel platvormi käigushoidja raha kasutab ning mis selle rahaga juhtub, kui haldaja osutub ühel hetkel maksejõuetuks? Kas ja kuidas on juhitud pettuse risk platvormi haldaja poolt? Eelkirjeldatud riskid kipuvad olema ootamatud, põhjustama ebamugavusi või suisa rahalisi kahjusid.

Üheks alateemaks on rahapesu risk. Näiteks võib oluliseks riskiks nii laenuandja ja –võtja platvormi vahendusel korraldatud tegevusele olla kriminaalmenetluse tagamiseks platvormi vara arestimine õiguskaitseasutuse poolt, kui ilmneb  kuritegelik ühendus kasutab platvormi oma raha „pesemiseks“.

Siit edasi tuleb nimetada platvormi reklaamide ja muu säherduse info võimalikku eksitavust. Eksitav on ka väheinformatiivne tekst. Näiteks hoiused krediidiasutustes on tagatud riikliku hoiusekindlustuse süsteemi ehk Tagatisfondi poolt. Inimestevaheliste otselaenamise platvormid võivad samuti viidata oma “tagatisfondile”. Siin aga saab maksimaalselt olla tegu eraõigusliku lahendiga, mis ise ei ole kaitstud maksejõuetuse eest. See võib aga tähendada, et tagatisena sõnastatu on hoopis risk.

Viimane, ka laenuandja vaates oluline risk on laenuvõtja krediidivõimelisuse puuduliku hindamine risk. See tähendab, et ei koguta piisavalt infot ega hinnata tõenäosust ja muid asjaolusid, et laenuvõtja tasub laenudandjale laenu koos intressidega. Ka tavaline pettus või kelmus laenuvõtja poolt võib tähendada krediidiriski realiseerumist. Kas platvormi haldaja on siin sätestanud piisavad kontrollid krediidiriski juhtimiseks ja neid ka laenuandjale selgitanud? Kuidas neid kontrolle rakendatakse, kas see on piisavalt läbipaistev ning kas sõna ja tegu on samasugused? Kokkuvõtvalt: iga finantsteenuse puhul tuleb kindlasti meeles pidada, et potentsiaalne tulu ja risk on ühe ja sama mündi kaks külge. Ka inimestevahelise otselaenamise puhul.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. February 2014, 13:28
Otsi:

Ava täpsem otsing