Lisame finantsharidust

21. veebruar 2014, 00:00

Eestis võiks teha kohustuslikuks või vähemalt soovituslikuks inimeste rahandusalaste teadmiste omandamise suuremate finantsotsuste tegemise eel. Sellega viime meie finantskäitumise maailma parimate sekka.

Finantsasutustel peaks olema tungivalt soovituslik juhatada inimene näiteks finantsinspektsiooni heakskiidu saanud materjalidega tutvuma. Moodle’i keskkonnas oleks võimalik luua riigiportaalis tasuta kursused, mille lõpus saab oma teadmisi ka proovile panna.

Probleem on teadvustatud. Riik on inimeste napi finantskirjaoskuse probleemi teadvustanud ning on loomas vastavat programmi. Kuid see ettevõtmine läheb aeglaselt ning puuduvad viited organisatsioonikultuuri ja riigirahanduse edendamisele. Vaja on kõikehaaravat, läbimõeldud ja riiklikust arengukavast agressiivsemat lähenemist.

Börsiettevõtete vähesus ja kohaliku võlakirjaturu puudumine on tõestuseks, et lisaks eraisiku rahandusele vajab tähelepanu ka ettevõttemajandus. Nende puuduste tõttu on piiratud ettevõtete finantseerimis- ja eraisikute investeerimisvõimalused. Ka avaliku sektori asutustele tuleks kasuks ­finantsotsuste parem läbimõtlemine, seda eriti arvestades omavalitsuste võlakoormat.

Riigieelarve seisukohalt on vaja tähelepanu pöörata ka inimeste harimisele riigirahanduse alal. Eesti on aastaid eeskujuliku eelarvestamise eest kiita saanud, kuid see ei garanteeri trendi jätkumist. On vaja, et riigirahanduse põhitõdesid tunneksid nii avalikus sektoris poliitikat kujundajad kui ka valijad. Põhiteadmised riigieelarvest, maksundusest ja laenu elamisega kaasnevatest tagajärgedest tagavad, et populismi abil ei oleks võimalik valijad ära osta ning riiki pankrotti ajada.

Ühiskonna kaasamõtlemine. Eesti demograafilist trendi vaadates oleks laenuraha abil “parema elu” elamine tulevaste põlvede ees lausa kuritahtlik. Tänased laenud tuleb homsel päeval kõrgemate maksude näol tagasi maksta ning tööealise elanikkonna vananemise tõttu on maksukoorma tõus juba niigi garanteeritud. Meie pensionikassa defitsiit ähvardab veelgi kasvada ning kaugel ei ole ka aeg, mil saame ­eurotoetuste tarbijast netosissemaksjaks. Kõik need küsimused vajavad parema finantskirjaoskusega ühiskonna kaasamõtlemist.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. February 2014, 18:31
Otsi:

Ava täpsem otsing