Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Puhkepäev. Tagasihoidlik Diip eelistab kohalikku toorainet

    Taas on põhjust imestada ja imetleda Kalamaja kulinaarset õitsengut – seal on jälle uus restoran. Ilme­tu välimuse ja eestimaise toiduga Diip asub Soo tänava nurgal otse Rimi parkla taga.

    Peaaegu et ärapeidetud välisuks annab märku enesekindlusest – kes teab, see tuleb, niisama möödakõndijaid ei ahvatleta. Et tegemist on restorani, mitte suvalise kontoriga, näeb ainult siis, kui aadressilt Soo 1/6 teab söögikohta otsida. Logo on, aga väike, lahtiolekuajad peaaegu märkamatud.
    Jahe vastuvõtt. Vastuvõtt oli pehmelt öeldes jahe. Letitagune tütarlaps ütles küll oma kohustusliku “tere”, aga keeras kohe selja ja jätkas oma asja ajamist. Nii ilmselget ignoreerimist tuleb harva ette, mõtlesin juba lahkumisele, aga siis tuli tagaruumidest üks noormees. Kuuldes, et mul on broneering, kratsis ta korraks kukalt, et kuhu ta mu paigutab ja suunas lõunatamiseks kõige sobimatuma laua juurde.
    Tegemist oli vana aja jalaga õmblusmasinast tehtud lauaga, kümmekond aastat tagasi tekkis selliseid kodudesse ja söögikohtadesse lausa hulgi. Mulle nad tegelikult meeldivad, ainult et kuuekümnendatest pärit taaskasutustugitoolid olid selle jaoks ilmselgelt liiga madalad. Kuna see oli kogu restorani muude tänapäevaste ja funktsionaalsete laudade-toolide kõrval ainus teise ringi mööblikomplekt, olime tõenäoselt ainsad kannatajad.
    Kaheldava väärtusega sisustusdetailiks oli ka tualettruumi läbipaistvast klaasist prügikast, täis kasutatud paberrätikuid ja muud saasta. Kumus – jah, aga restoranis – pigem mitte. Enne toidunaudingute juurde jõudmist tuli üle elada ka üks hügieeniprotseduur – veiniklaas oli nii määrdunud, et see tuli koos veiniga tagasi saata ja uus paluda.
    Kohalik on maitsev. Nii et meeleolu loomisel Diip pigem ebaõnnestus. Toiduga läks aga palju paremini. Menüü oli lühike ja konkreetne, vastavalt toidutrendidele rõhus see hüperkohalikule toorainele, unustamata sealjuures rahvusvahelisi menukeid nagu kuskuss, uued tomatisordid ja hummus.
    Saime teada, et lammas, kellest kotlet tehtud, elas kunagi Rägavere mail, ja sisefilee kunagine omanikveis Saaremaal, küülik oli pärit Vana Sirge talust ja kalasupi kalad Põhjaranniku vetest – ilus lugeda ja palju usaldusväärsem.
    Edasipidine pakkus aga ainult ehedat rõõmu, seda nii söögi kui ka joogi poolest. Kui veisetartar on juba köögis kokku segatud, on tihtipeale minu jaoks midagi liiast, Diibi oma aga oli üleni harmooniline, marineeritud Kumato tomati ning paraja koguse võiga röstitud sai täiendasid mahlakat lihaportsjoni ülimalt meeldival moel. Kalasupp sisaldas korraliku koguse valget ja punast kala, leebe maitsestus ja muu supikraam lõid neile suurepärase keskkonna.
    Edasi mõnulesime kotlettidega: mina sõin kohakotletti, lauakaaslane lambakotletti. Maitsed olid perfektsed, ainult koguseid oleksin kohendanud põhikomponendi kasuks – kuskussi oli minu jaoks ilmselgelt liiga palju, kotleti mõõdud aga keskpärased. Sama lambaga – väga palju rammusat kartuliputru, kuid mitte just ülemäära suur kotlet. Lambal sai kotleti juurde võtta koduse maitsega letšot, kohakotleti manuseks lubatud köögivilja tuli aga kuskussist kannatlikult välja korjata. Veel kord  – maitsed olid suurepärased. Suurepärane oli ka Diibi panna cotta, tehtud Saaremaa Smetanast, katteks sõstra­tarretis.
     
    Maitseelamus
    Diip
    Aadress: Soo 1/6, TallinnTelefon: 671 9337Avatud: E–R 11–23, L 12–23, P 12–21
    Hinnang: 18toit 9teenindus 4interjöör 5
    põhiroogade hinnad: 9,50–18,50 eurot
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.