Raha käänuline teekond

21. veebruar 2014, 00:00

Bakuu-afääri kohtuasjast ilmneb, et otse sihtkohta Aserbaidžaani jõudis võlakirjainvestoritelt kogutud 12 miljonist eurost vähem kui viiendik – ülejäänud raha pöörles superskeemis.

Investeerimiskelmuses süüdistatav Erki Piirsalu on uurimise käigus esitanud tõendeid ning ütlusi, mille kohaselt anti miljonite kaupa sularaha üle Aserbaidžaanis maade omandamiseks. Samas näitavad erinevad pangadokumendid, et suurem osa võlakirjainvestorite rahast Aserbaidžaani ei jõudnudki.

Käesolev skeem tekitab küsimuse, miks oli vaja väga konkreetse eesmärgiga ehk kinnisvara ostmiseks kogutud võlakirjainvestorite raha liigutada mitme riigi ja offshore-firma kaudu? Ja mis ehk veelgi olulisem – kelle teadmisel või lausa korraldusel selline rahapesuga sarnanev afäär toimus? Oli see aserite skeem, eestlaste skeem või mõlemat?

Varsti pea kaks aastat kohtus jahvatatud Bakuu-afääri kriminaalasja keskmes on investoritelt raha kogumise asjaolud, vähem raha kasutamine. Seega ei pruugi me raha saatust kunagi päris selgeks saada. Raha käänuline teekond väljaspool Aserbaidžaani kõneleb aga oma loo.

Skeem tugineb Bakuu-afääri kohtuasja raames ­uuritud tõenditele.

  • Piirsalu: raha liikus sulas aserile

Investeerimiskelmuses süüdistatava Erki Piirsalu väitel anti miljoneid eurosid Bakuu-afääri võlakirjainvestorite raha sulas üle aserile, kes on Bakuus vangi mõistetud ühe teise eestlaste seltskonna petmise eest, keda abistas samuti Piirsalu.

Investorite advokaat Maria Mägi on aga seisukohal, et Piirsalu väited investorite raha sulas aser Kochari Hasanovile andmise kohta ei saa tõele vastata, kuna see raha kulutati ära juba varem. Raha teekonda mööda eri riikide pangakontosid näitasime ka skeemis lk 4–5. Tekib küsimus, kas Piirsalu püüab asjas süü põhjendamatult Hasanovile veeretada või on üks pereisa kahe petuskeemi peale kokku pihta pannud tõesti umbes 11 miljonit ­eurot enamjaolt eestlaste investeeritud raha?

Äripäev kirjutas üle-eelmisel reedel, kuidas seesama aser Kochari Hasanov Aserbaidžaani Kaspia mere kaldale maad osta tahtnud ärimehelt Kristjan-Thor Vähilt ja tema kompanjonidelt 2,8 miljoni euro väljapetmise eest Bakuus kahes kohtuastmes aastateks vangi mõisteti (Äripäeva andmetel kohtuvaidlus veel kestab). Eestlaste raha vahendas Hasanovile ka tol korral just Piirsalu.

Nüüd aga väidab Eestis vältava Bakuu-afääri kohtusaaga süüdistatav Piirsalu, et Hasanov ja temaga seotud isikud said kokku 8,5 miljonit eurot sularaha ka Seaside Residence Baku (SRB) võlakirja­emissiooniga 2007. aasta suvel kogutud rahast. ­Samas ei ole SRB esindajad Äripäeva andmetel erinevalt nn Vähi juhtumist Bakuus Hasanovi vastu asja ametlikuks ajanud.

Esitas kohtule lepingu. Piirsalu esitas kohtueelses uurimismenetluses ja hiljem ka kohtule väidetava originaallepingu, mille järgi sõlmisid 2008. aasta 8. veebruaril Delta Land LLC (Aserbaidžaani ettevõte, mille kaudu pidi Bakuu-afääri võlakirjade emitent Seaside Residence Baku Aserbaidžaanis maa ostma), aser Kochari Hasanov, aser Teimur Tagijev (Delta Landi esindaja) ja väidetavalt Hasanovi kontrolli all olnud ettevõte AYSB Ltd teenuste osutamise lepingu. Selle lepingu järgi pidi Delta Land omandama Aserbaidžaani mereäärses Kjurdahhanõ külas 12,5 miljoni USA dollari eest maad ning ülejäänud kolm lepingupoolt kohustusid Delta Landi selles nõustama ja abistama. Delta Land kohustus maksma lepingupartneritele maa omandamiseks osade kaupa 9 miljonit USA dollarit. Erinevate kinnituste ehk dokumentide järgi maksid Delta Landi esindajad Hasanovile ja Hasanoviga seotud isikutele sularahas kokku 11,6 miljonit USA dollarit ehk 8,5 miljonit eurot.

Piirsalu ütluste kohaselt oli tegemist Gild Financial Advisory Servicesi 2007. aasta juulis korraldatud Bakuu-afääri võlakirjaemissiooniga kogutud rahaga ning need sularahasummad andis Piirsalu väitel üle Delta Land maa omandamiseks. Piirsalu väitis veel, et sularahana laiali jagatud summad jõudsid Aserbaidžaani seal ­õigusnõustajaks palgatud BM International LLC korraldamisel. BM Internationali taga oli aserbaidžaani advokaat ­Jamal Baghirov.

Advokaat Mägi ei usu Piirsalu juttu. Investorite advokaat Mägi ütles kohtukõnes, et väidetavalt ­Hasanovile antud miljonid ei saanud olla võlakirjade emitendi SRB raha, kuna sellised rahasummad ei jõudnud kunagi SRB-lt Delta Landile. Mägi sõnul jõudis Delta Landile SRB rahast vaid tühine summa ehk 2,23 miljonit USA dollarit (1,78 miljonit eurot). Delta Landini mittejõudnud raha on Mägi kohtukõne järgi lihtsalt ära raisatud (vt taas skeemi lk 4–5).

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles, et seni tuvastatud andmete järgi pole Hasanovit Aserbaidžaanis selles (Eestis uuritud Bakuu-afääri) skeemis võimaliku osalemise eest vastutusele võetud. Seega ei ole Hasanovi võimalik kuritegelik tegevus selles projektis kuidagi kinnitust leidnud. “Üritatakse näidata, et kui Hasanov tegi ühe teise projekti (Kristjan-Thor Vähi jt projekt) puhul midagi kahtlast, siis on ka siin põhjendatud kahtlus sama arvata. Sellised kahtlused tuleks kaitsjate arvates ilmselt lugeda süüdistatavate kasuks,” märkis Evestus. “Samas on minul küsimus, miks siis ei ole Hasanovi vastu kohe tegutsema asutud, pöördutud kohalikesse õiguskaitseasutustesse jne,” lisas prokurör.

Piirsalu kui teiste tööriist? Piirsalu advokaat ­Aadu Luberg esitas Bakuu-afääri raames kohtule Hasanovi süüdimõistva kohtuotsuse Aserbaidžaanist, kuigi tegemist on hoopis teise projekti ja teise rahaga. Luberg nentis ka ise kolmapäeval peetud kaitsekõnes, et projektid on küll erinevad, kuid isikud siiski samad.

Piirsalu Äripäeva küsimustele ei vastanud, ta keeldus ütlusi andmast ka kohtus. Oma ütlustes kohtueelses uurimises on Piirsalu väitnud, et tegutses emitent SRB rahaga Tõnis Haavelilt jt Gildiga seotud isikutelt saadud juhiste järgi. Haavel on samas eitanud igasuguste juhiste andmist.

Riigiprokurör Evestus ütles kohtukõnes, et Piirsalu on loonud endast mulje kui teiste kohtualuste tööriistast. Evestuse sõnul kinnitab Piirsalu loodud muljet asjaolu, et paljudele investoritele oli Piirsalu juhitud emitent võõras ning et just emissiooni korraldaja (Gild Financial Advisory Services) ja sellega seotud isikud andsid projektile usaldusväärsuse.

  • Esimene investeerimiskelmuse kohtuprotsess Eestis

2012. aasta juunis saatis riigiprokuratuur kohtusse investeerimiskelmuse kriminaalasja, millest sai alguse Eesti esimene investeerimiskelmuse kohtuprotsess. Varsti pea kaks aastat kestnud protsess on I astmes lõpusirgel.

Investeerimiskelmuse täideviimise süüdistus on Bakuu-afääris esitatud Erki Piirsalule, kelmusele kaasaaitamises ­Tõnis Haavelile, Harles Liivile ja ­Šarunas Skyriusele. Kõik süüdistatavad on varem karistamata. Juriidilistest isikutest on süüdistus esitatud aktsiaseltsile Gild ­Financial Advisory Services (praeguse nimega AS GFAS).

2007. aasta 18.–26. juulil korraldas GFAS kinnise võlakirjade emissiooni planeeritud kogumahus 16,5 miljonit eurot.
Raha laekus investoreilt reaalsuses kokku veidi üle 12 miljoni euro.

Investoreid kõigist asjaoludest ei teavitatud. Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi ilmnes võlakirjade emissiooni ettevalmistamise ja korraldamise käigus mitmeid täitmata või tingimustele mittevastavad asjaolusid, millest ei teavitatud potentsiaalseid investoreid ega katkestatud emissiooni.

Süüdistatavate esitatud va­le­­andmed näitasid pakkumist soodsamas valguses, motiveerides investoreid investeerima, teatas prokuratuur.

Süüdistus keskendub investeeringu saamise asjaoludele, kuivõrd raha kasutamises polnud võimalik kellelegi süüdistust esitada.
Aserbaidžaan ­Eesti uurijatega koostööd ei teinud.

Kaitsjate väitel saavad investorid kohe maa kätte. Süüdistatavate kaitsjad tõid kaitse­kõnedes välja süüdistuse nõrkusi, viitasid uurimise kallutatusele ja paljule muule. Igatahes on nende kindel ettepanek, et süüdistatavad tuleb õigeks mõista ning ka tsiviilhagi läbi vaatamata jätta.

Võlakirjainvestorid on emitent OÜ Seaside Residence Baku (SRB) pankrotipesast omandanud Aserbaidžaani ettevõtte Delta Land LLC.

Süüdistatavate kaitsjad on viidanud, et kohe-kohe saavad investorid Delta Landi omandusse maatükid, mida püüti omandada emissiooniga kogutud rahaga.

Viimane istung toimub tõenäoliselt järgmisel nädalal. Pole selge, mis Aserbaidžaanis edaspidi juhtuma hakkab, kuid investorid on Äripäevale selgitanud, et nende tegevus SRB võlakirjainvestoritena on koos SRB pankrotimenetlusega lõppenud.

Isegi kui edaspidi õnnestub mõni maa Aserbaidžaanis omandada, tuleb need sisuliselt uuesti osta, kuna ühtegi kehtivat lepingut Delta Landi kasuks emitendi ja emitendiga seotud isikute tegevusest investorite sõnul maha ei jäänud, andsid investorid mõista.

25. veebruaril toimub Harju maakohtus arvatavasti viimane istung enne I astme kohtuotsust.
Asja kohtunik on kogenud Leo Kunman.

 

BAKUU-AFÄÄR

  • Skeem algas Eesti firmast Seaside Residence Baku (SRB)

12,1 mln €
SRB Emiteeris võlakirju. Juhatuse liige emissiooni toimumise ajal oli Erki Piirsalu, kes juhtis ettevõtet 2009. aasta lõpuni. Lühemat aega oli juhatuses ka Harles Liiv.

AS Gild Financial Advisory Services (GFAS) korraldas 2007. aasta juulis kinnise võlakirjaemissiooni, investoritelt laekus kokku 12,1 miljonit eurot.
Võlakirjade emiteerimise eesmärk oli koguda vahendeid ostmaks 147 hektarit mereäärset maad Aserbaidžaanis Bakuu lähedal Mardakani-Shuvalani piirkonnas, kehtestada detailplaneering, ehitada infrastruktuur ja seejärel projekt suure kasumiga müüa.
Väljavalitud maa omandamine aga ebaõnnestus, misjärel ebaõnnestus ka nn asendusmaade omandamine Bakuule lähemal Kjurdahhanõ piirkonnas.
Võiks arvata, et kui maid ei omandatud, siis investorite raha on vähemalt suuremas osas alles. Kuid ei, raha on justkui haihtunud ja investoritel on praegugi, pea seitse aastat pärast emissiooni, tükk tegemist, et oma raha jälgi ajada.
Olgu maade omandamisega kuidas on, emitendi SRB kontole laekunud investorite raha jaoks algas kohe pärast emissiooni uskumatult kirev teekond.

 

  • Kuhu raha Erki Piirsalu väitel liikus

8,5 mln € - Aserbaidžaan, sularaha Kochari Hasanovile ja temaga seotud isikutele.

 

  • Kuhu raha kohtu­asja raames uuritud tõendite põhjal liikus

Vaid väike osa rahast liikus Aserbaidžaani

Delta Land LLC – raha tegelik sihtkoht
SRB tütarfirma, Aserbaidžaan
1,78 mln €
Pidi saama emissiooniprospek­tis märgitud Mardakani-­Shuvalani maa omanikuks. ­Ettevõtet juhtisid ja asjaajamisega tegelesid emitent SRB määratud eestlased ja aserid. Kui 2008. aasta alguses selgus, et emissiooniprospektis märgitud maatükki ei ole võimalik omandada, hakati ettevõtte kaudu ajama asju nn asendusmaade soetamiseks Kjurdahhanõs.

ESH Ticaret LLC (inglise keeles ESH Trading)
SRB tütarfirma, Aserbaidžaan
0,15 mln €
Loodi Delta Landile osta kavatsetud maa-alal kinnisvaraprojekti realiseerimiseks.
Emissioonitingimuste kohaselt oli õigus kanda emissiooniga kogutud rahalised vahendid projekti realiseerimiseks laenudena just ja ainult Delta Land LLC-le ning ESH Ticaret LLC-le. Otse neisse kahte ettevõttesse jõudis aga vaid väike osa võlakirjainvestorite rahast.
Pole selge, kuidas täpselt kasutati­ Delta Landi ja ESH Ticaret LLC kontole laekunud raha. Kohtus on osapooled öelnud, et riigilõivude tasumiseks kulutati Aserbaidžaanis ca 1,1–1,4 miljonit eurot.

AS Gild Financial Advisory Services (GFAS)
SRB võlakirjaemissiooni korraldaja ja tagatisagent, Eesti
0,29 mln €
Tasu emissiooni korraldamise eest, sh juriidilised konsultatsioonid, esitluse kulud, edukustasu.
Edukustasu mõisteti hiljem kohtu kaudu investoritele tagasi – 2012. aasta novembris otsustas riigikohus, et GFAS peab investoritele tagasi maksma kokku 82 000 eurot, sellest viivis oli 22 000.

Raha liikus nõustajale

Law Firm BM LLC – saatis raha mööda ilma laiali
Aserbaidžaani advokaadi kontrolli all olnud ettevõte, USA
SRB pangakontolt liikus raha 2007. aasta ­augustis osade kaupa USAs registreeritud ettevõtte arvelduskontole Läti Parex Bankis.
Äripäeva andmetel oli ettevõte Aserbaidžaani juristi Jamal Baghirovi kontrolli all.
Baghirov oli ühtlasi juhtivpartner Aserbaidžaani advokaadibüroos, mis kandis USA ­offshore-firmaga äravahetamiseni sarnast nime BM Law Firm (vs Law Firm BM), mille teenuseid emitent SRB Aserbaidžaanis kasutas – tegemist oli emissiooni korraldaja ­GFASi valitud õigusnõustajaga.

Raha liikus Panamasse

Macanda Corporation AB
offshore-firma, Panama Vabariik
8,23 mln €
Asutatud Panamas 2005. aastal, asutaja Ivan Antonio Molino Alvarez volitas ettevõtte nimel pangakontosid avama ja kasutama Aserbaidžaani kodaniku Ali Amirovi.
Alvareze nimi jookseb läbi mahukast ICIJ (uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsium) offshore-lekete andmebaasist, kus ta on kirjas kui laia haardega offshore-teenuste pakkuja.
2006. aastal avas Amirov ettevõtte nimel konto Ukio Bankis ning sellele kontole laekus läbi Law Firm BM LLC SRB-lt pärit raha.

8,23 miljonist 1,28 mln €
Sularaha
Välja võetud Macanda Corporation AB kontolt ajavahemikus 29.08–17.09.2007. 

8,23 miljonist 6,95 mln €
Ülekanded erinevate riikide pangakontodele
Tehtud Macanda Corporation AB kontolt ajavahemikus 28.08–21.09.2007 erinevate ettevõtete peamiselt Türgi ja Hiina, aga ka Bulgaaria, Küprose, Poola, Aserbaidžaani, Läti, Eesti, Vene ja Korea pankades olevatele kontodele.

Panama firma ülekanded
ülekannete selgitused ja summad USA dollarites
Õhukonditsioneer (Hiina RV) 1 399 382
Ehitusmaterjal 1 314 713
PVC 1 199 100
Elektriseadmed, -kaubad 1 122 103
Toiduained 925 796
Tekstiil 714 858
Plastikkaup 499 713
Tehniline varustus 455 602
Mööbel 409 742
Rehvid 354 684
Meditsiiniseadmed 334 533
Lepingute alusel 232 631
Transpordikulud 191 801
Keemiakaubad 150 992
Puit 99 845
Metallkaup 75 543
Kips 17 492
Tapeet (Hongkong) 10 000
Sanitaartehnika 7 885

Raha liikus emitendi juhtidega seotud firmadesse

Restex Alliance LLP
Aserbaidžaani advokaadi kontrolli all olnud ettevõte, Suurbritannia
4,5 mln €
Juulis 2007 asutatud ettevõtte juhtide Gisele Marissa Sabido ja Rachel Amy Ericksoni nimel väljastati pärast asutamist volikiri Aserbaidžaani advokaadile Jamal Baghirovile avamaks ja käsutamaks aasta jooksul ettevõtte pangakontosid. 
Paljude ettevõtetega seotud, ilmselt offshore-teenuseid pakkuvate asutajate poolt väljastati tuvastamata ajaks üldvolikiri ka eestlasele Kristian Tedrele. Tedre oli üks Delta Landiga seotud asjaajajaid Aserbaidžaanis, kuid Restex Alliance’i kohta väitis ta kohtus, et ettevõte ei tule talle tuttav ette.
Pärast seda, kui Eestis oli toimunud SRB võlakirjade emissioon ehk 2007. aasta 1. augustil avas Jamal Baghirov Restex Alliance nimel Läti Parex Bankas konto, kuhu laekuski viidatud 4,5 miljonit eurot.

OÜ Roselink
Erki Piirsalu kontrolli all olnud ettevõte, Eesti
4,5 miljonist 1,2 mln €
Kuulus Erki Piirsalu isale Enno Piirsalule ning juhatusse kuulus Erki Piirsalu.

1,2 miljonist 393 089 €
Sularaha
Välja võetud OÜ Roselink kontolt ajavahemikus 14.09–28.11.2007. 

1,2 miljonist 34 151 €
ülekanne
Kandis Piirsalu oma isiklikule Swedbanki kontole ajavahemikus 24.08–27.09.2007.   

Daria Invest
Harles Liivi kontrolli all olnud ettevõte, Eesti
1,2 miljonist 0,69 mln €
Äripäev on kirjutanud, et Roselinkilt saadud raha kasutasid Harles Liiv ja Tõnis Haavel oma Bulgaaria-äris.

0,69 miljonist 220 000 €
Sularaha
Välja võetud Daria Investi kontolt.

Delta Constructions EOOD
Bulgaaria
0,69 miljonist 470 000 €
Kuulus Harles Liivile ja Tõnis Haavelile.

OÜ Kristatos
Erki Piirsalu kontrolli all olnud ettevõte, Eesti
4,5 miljonist 3,3 mln €
Kuulus emitendi SRB juhi Erki Piirsalu isale Enno Piirsalule, juhatuses oli Erki Piirsalu.
Ettevõte märkis talle emitent SRB-lt läbi paari vahelüli laekunud rahaga omakorda 3300 SRB võlakirja ehk teisisõnu tasus Piirsalu kontrolli all olnud ettevõte 3,3 miljonit eurot SRB võlakirjade eest tegelike võlakirjainvestorite endi rahaga.
Niisugune vangerdus oli vajalik, sest emitendiga seotud isikutel oli emissiooni tingimuste järgi kohustus märkida viiendik võlakirjadest. Lisaks jäi emissiooni kavandatud mahust puudu just sarnane summa.

Raha eest osteti emitendi võlakirju

Ringiga emitendilt tagasi nõustajale

Tasub teada

  • Prokurör nõuab ka tekitatud kahju hüvitamist

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse karistusettepanek süüdistatavatele
tingimisi vangistused Erki Piirsalule, Tõnis Haavelile, Harles Liivile ja Šarunas Skyriusele.
Rahatrahv 100 000 ­eurot juriidilisele isikule Gild ­Financial Advisory Services.
Mõista välja kogu investoritele tekitatud kahju, mis tähendab, et kohtualuseid ähvardab kuni 12 miljoni eurone nõue.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    20. February 2014, 20:20
    Otsi:

    Ava täpsem otsing