Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rahapesu andmebüroo: me pole bitcoinide kaubitsejatega jõulised

Rainer Saad 21. veebruar 2014, 16:47

Avalikkuses kostunud süüdistused politsei jõulisest käitumisest bitcoinidega kaubitsejate suhtes ei pea paika, ütles rahapesu andmebüroo juht Aivar Paul.

Järgneb Aivar Pauli kommentaar:
Rahapesu andmebüroo (edaspidi RAB) on praeguseks hetkeks võtnud ühendust kahe teenusepakkujaga, kus internetikeskkonnas kuulutatakse, et toimub bitcoinide ost-müük. Oleme tutvustanud e-kirjade teel õiguslikku olukorda ja Eestis kehtivaid seaduseid ning väljendanud soovi kohtuda isikuga, kes veebilehte peab. RAB ei ole midagi sulgenud ega käskinud sulgeda, samuti ei ole astutud ka muid samme.

Hetkel on ühe isikuga kokku lepitud esmane kohtumine. RAB soovib läbi viia järelevalvemenetluse selleks, et tuvastada, kas ja kes on käsitletav alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujana, kuna veebilehe tekst viitab sellele. Kui leiab kinnitust, et tegemist on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) mõistes alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkumisega, siis peavad sellised isikud oma tegevuse seaduses sätestatud nõuetega vastavusse viima – registreerima tegevuse majandustegevuse registris ja järgima teatud nõudeid, mis tulenevad RahaPTSst.

RAB ei ole nõudnud kõikide bitcoini ostjate ja müüjate isikuandmete esitamist, vaid viidanud seadusest tulenevale kohustusele teenusepakkujal selliseid isikuandmeid koguda ja hoida ning vajadusel esitada õiguskaitseorganitele.

RABi hinnangul ei ole krüptovaluutadega kauplemine keelatud, vaid see valdkond on Eestis olemasolevates seadustes reguleeritud ja need regulatsioonid sätestavad teatud kohustusi, mida peab täitma.

Krüptovaluutade staatus
RABi hinnangul on krüptovaluutadega (sealhulgas bitcoinidega) kauplemine käsitletav RahaPTS § 6 lg 4 kohaselt alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkumisena:

"Alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse käigus ostab, müüb või vahendab side-, ülekande- või kliiringsüsteemi kaudu rahalist väärtust omavaid vahendeid, mille abil on võimalik täita rahalisi kohustusi või mida saab vahetada kehtiva vääringu vastu".

Bitcoin vastab RahaPTS § 6 lg 4 sätestatud tingimustele seetõttu, et bitcoin, kuigi olles oma olemuselt digifail digitaalsel andmekandjal, on vahetatav kehtiva vääringu vastu (nt eurodeks) ja tal on kauplemiskeskkonnad, kus nõudluse-pakkumise vahekorras tekib rahaliselt mõõdetav kurss, st see fail omab teatud rahalist väärtust. Samuti saab seda kasutada tehingutes kehtiva valuuta asemel näiteks erinevates internetipoodides maksmiseks.

Seega on isikul, kes bitcoinidega kaupleb (ostab või müüb) side-, ülekande- või kliiringsüsteemi kaudu, alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja tunnused. Sidesüsteemina tuleb siinkohal käsitleda internetti.

Rahapesu andmebüroo isikute omavaheliste krüptovaluutadega kauplemiste puhul, kus kõik riskid võtavad enda kanda tehingus osalevad isikud, ei pea seda selliseks tegevuseks, mis vajaks alternatiivsete maksevahendajate teenuse pakkujatena registreerimist, kuid seda eeldusel, et selliseid tehinguid teostavad isikud teavad, kellega nad nimetatud tehinguid teostavad ja kauplemine ei ole suunatud ega reklaamitud teenusena avalikkusele.

Elulise paralleeli saab tuua laenuandmisega, mida suur osa inimesi on oma sõprade, töökaaslaste ja sugulaste vahel teinud. On oluline vahe, kas see tegevus toimub isikute tutvusringkonnas või on tegemist avalikkusele suunatud teenusega. Viimasel juhul rakendub ka laenuandjatele kohustus registreerida ennast majandustegevuse registris ja täita RahaPTS sätestatud kohustusi.

Regulatsioonidest
Vastavalt RahaPTS § 52 lg 1 p 5 sätestatule on teenusepakkujad enne teenuse pakkumist kohustatud täitma registreerimiskohustuse majandustegevuse registris. Vastavat registrit peab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Alternatiivsete maksevahendajate teenuste pakkujad on RahaPTS § lg.2 p.4 sätestatu mõistes finantseerimisasutused ja neile laienevad finantseerimisasutustele mõeldud hoolsusmeetmete rakendamise erisused. Muuhulgas rakendub RahaPTS § 15 lg 1 sätestatud nõue konto avamisel või muu teenuse esmakordsel kasutamisel isiku poolt, kellega krediidiasutusel või finantseerimisasutusel ei ole ärisuhet, et tehingus osaleva või teenust kasutava isiku isikusamasus tuleb tuvastada, viibides isiku või tema esindajaga samas kohas.

Erandina sellest imperatiivsest nõudest on alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujatele sätestatud RahaPTS § 15 lg 8 võimalus isikusamasuse tuvastamiseks samas kohas viibimata juhul, kui kliendi tehingute väärtus kalendrikuus ei ületa 1000 eurot. Lisaks peavad alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujad järgima andmete registreerimiskohustust vastavalt RahaPTS § 25 lg 2 p 8 sätestatule.

Karistusseadustiku § 372 kohaselt saab isikut seadusega nõutud loa või registreeringuta finantsteenuse osutamise eest karistada kriminaalkorras rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega füüsilise isiku puhul ja rahalise karistusega kui teo toimepanijaks on juriidiline isik. Lisaks võib vastavalt KarS § 372 lg 5 süüteo vahetuks objektiks oleva eseme konfiskeerida.

Rahapesu andmebüroo on alternatiivsete maksevahendite teenuste pakkujate üle järelevalvet teostav organ, kuid seda vaid RahaPTS ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse nõuete täitmise osas.

Bitcoini riskid
Alternatiivsed maksevahendid kätkevad endas teatavaid rahapesu riske. Käesoleval hetkel on RAB edastanud ühe kuriteoteate ja on alustatud kriminaalmenetlus, kus skeemi oluliseks komponendiks on bitcoinide ost-müük. See konkreetne juhtum ei ole avalikkuse tähelepanu pälvinud ja on seotud võimaliku arvutikelmusega, kus bitcoini vahendajale saadeti nende ostmiseks teise isiku pangakontolt varastatud raha.

Rahvusvaheliselt on laineid löönud veebileht Silk Road, mille kaudu kaubeldakse illegaalsete narkootikumidega ja kus kasutatakse tasumiseks anonüümsust pakkuvaid bitcoine. USA föderaalagendid on selle juhtumi uurimisega seoses vahistanud näiteks ka isikuid, kes on rohkem kui miljoni USA dollari eest müünud bitcoine isikutele, kes kasutasid Silk Roadi teenuseid.

Lisaks rahapesuriskidele on tarbijate peamiseks ja loodetavasti teadlikult võetud riskiks see, et bitcoin ei oma olemuselt mingit muud väärtust kui nõudlust selle vastu. Inimkonna kauplemise aja alguses toimusid bartertehingud, kus vahetataval kaubal (nt tööjõud kartuli vastu, kartul luua vastu jne) oli vähemalt tarbimisväärtus. See ei loonud unifitseeritud vahetusväärtust ja üks esimesi tänapäeva mõistes rahana käsitletavana vahend tekkis siis, kui kauplemisel võeti kasutusele merikarbid.

Sisuliselt on bitcoin võrreldav merikarbiga, kuid erinevus seisneb selles, et vaid vähesed vahetavad bitcoini elektroonilise numbrirea käegakatsutava mündi vastu ning juhul, kui huvi konkreetselt selle krüptovaluuta vastu lahtub, jääb selle valdajale vaid 33tähemärgiline tekstijupp, aga merekarpide omanikud said kasutada oma maksevahendit ka kodukaunistuses.

Samuti ei saa välistada pahatahtlikku süsteemi häkkimist, mis kukutaks bitcoinide usaldusväärsuse ja viiks seega ka rahalise väärtuse nulli.

Tuleb taotleda luba
RAB juhib tähelepanu, et alates 1. juulist 2014 muutub täna kehtiv registreeringukohustus loakohustuseks ja alternatiivsed maksevahendajad peavad taotlema tegevusloa.

Juhime tähelepanu ka sellele, et RahaPTS on rahandusministeeriumi poolt väljatöötatud õigusakt ja seega saab rahandusministeerium anda selgitusi antud seaduses sätestatu sõnastuse ja tõlgenduste osas. Vastavalt Eesti põhiseadusele mõistab Eestis õigust ainult kohus.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. February 2014, 16:50
Otsi:

Ava täpsem otsing