Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arumäe: majandus võib Eestis langeda
Kuigi maailmamajandusest tulevad uudised on viimasel ajal olnud valdavalt positiivsed, siis SEB analüütiku Ruta Arumäe hinnangul võime käesoleva aasta esimeses pooles Eesti majanduses ka langust kohata.
Maailmamajandusest tulevad uudised on viimasel ajal olnud valdavalt kergelt optimistliku tooniga, tuues märke kasvu taastumise esimestest kevadekuulutajatest piiri taga, kirjutas Arumäe oma kommentaaris.
"Mitte et mu eesmärk oleks olla tujurikkuja, kuid otsides neid märke Eesti majanduse kohta, siis hetkel neid kuigi palju ei leia. 2013. aasta neljandas kvartalis seisis majandus sisuliselt paigal (tehniliselt täpne olles langes esialgsetel andmetel 0,1% võrreldes eelmise kvartaliga) ning järgmises kvartalis võib majanduse suund olla nii üles kui allapoole. Valdavalt on turuosaliste ootus majanduse paranemise suunas ning enamasti on see ootus baseerunud eelkõige väliskeskkonna paranemislootusel," märkis Arumäe.
Väliskonjunktuuri ennetavad indikaatorid näitavad tema hinnangul tõepoolest vaikset paranemist. Selle realiseerumine aga kõigepealt nende endi majanduste paranemiseks ja seejärel Eesti majanduse paranemiseks võtab tema hinnanguk aga veel aega. Eksporditellimuste indikaator on Arumäe hinnangul Eestis jaanuaris jätkuvalt madalal.
"Eesti sisesed suunda näitavad ennetavad indikaatorid aga näitavad paraku valdavalt allapoole. Ehk siis, 2014. aasta alguses on täiesti võimalik, et näeme oodatud majanduse paranemise asemel hoopis majanduslangust," märkis Arumäe.
Juhtivindikaatorid näitasid analüütiku kinnitusel majanduse aeglustumist ka 2013. aasta neljandas kvartalis. Seega tundub Arumäele, et üha vähem leiab õigustusi majanduse aeglustumisele ühekordsetest ajutistest teguritest, nagu seda eelmise aasta jooksul palju erinevatest allikatest kosta on olnud, ning üha rohkem on see muutumas laiapõhjaliseks aeglustumiseks või isegi languseks. "Juhtivindikaatorid näitavad langust vähemasti kuni 2014. aasta keskpaigani," märkis Arumäe.
"Majanduses tegutsevate osapoolte endi kindlustunde osas väga nuriseda ei saa. Kokkuvõttes paistab pilt selles osas üsna stabiilne olevat. Kindlustunde indikaatorid majandussektoriti on püsinud valdavalt muutumatud, sealhulgas näiteks teenuste ning jaekaubanduse oma," kommenteeris analüütik.
Tema hinnangul pürib tarbijate optimism kõrel.Tööstuse kindlustunne on jaanuaris veidi paranenud, samas on ehitussektori meelestatus eelmise aastaga võrreldes veelgi halvenenud. Majanduse kõige laiem üldine konjunktuurinäitaja – majandususaldusindeks – on mingil põhjusel paranenud jaanuaris kogunisti kõrgemale tasemele kui see viimase paari aasta jooksul olnud on.
"Üldisele optimismile vaatamata võib aga tegelik tulemus 2014. aasta alguses olla pettumust valmistav," võttis Arumäe kommentaari kokku.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.