Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Süüdistatav: antud sai 8,5 mln sulas

Piret Reiljan 21. veebruar 2014, 10:56

Investeerimiskelmuses süüdistatava Erki Piirsalu väitel anti Aserbaidžaanis miljoneid eurosid Bakuu-afääri võlakirjainvestorite raha sulas üle ühele aserile, kuid raha tegelik liikumine seda ei kinnita.

Investorite advokaat Maria Mägi on seisukohal, et Piirsalu väited investorite raha sulas Aserbaidžaani kodanikule Kochari Hasanovile andmise kohta ei saa tõele vastata, kuna see raha kulutati ära juba varem. Raha teekonda mööda eri riikide pangakontosid näitasime ka skeemis reedeses Äripäeva paberlehes ja osaliselt siin.

Tekib küsimus, kas Piirsalu püüab asjas süü põhjendamatult Hasanovile veeretada või on üks pereisa kahe petuskeemi peale kokku pihta pannud tõesti umbes 11 miljonit ­eurot enamjaolt eestlaste investeeritud raha?

Äripäev kirjutas üle-eelmisel reedel, kuidas seesama aser Kochari Hasanov Aserbaidžaani Kaspia mere kaldale maad osta tahtnud ärimehelt Kristjan-Thor Vähilt ja tema kompanjonidelt 2,8 miljoni euro väljapetmise eest Bakuus kahes kohtuastmes aastateks vangi mõisteti (Äripäeva andmetel kohtuvaidlus veel kestab). Eestlaste raha vahendas Hasanovile ka tol korral just Piirsalu. Loe nn Vähi saagast rääkinud artiklit "Merevaatega tüng" siit.

Nüüd aga väidab Eestis vältava Bakuu-afääri kohtusaaga süüdistatav Piirsalu, et Hasanov ja temaga seotud isikud said kokku 8,5 miljonit eurot sularaha ka Seaside Residence Baku (SRB) võlakirja­emissiooniga 2007. aasta suvel kogutud rahast. ­Samas ei ole SRB esindajad Äripäeva andmetel erinevalt nn Vähi juhtumist Bakuus Hasanovi vastu asja ametlikuks ajanud.

Esitas kohtule lepingu. Piirsalu esitas kohtueelses uurimismenetluses ja hiljem ka kohtule väidetava originaallepingu, mille järgi sõlmisid 2008. aasta 8. veebruaril Delta Land LLC (Aserbaidžaani ettevõte, mille kaudu pidi Bakuu-afääri võlakirjade emitent Seaside Residence Baku Aserbaidžaanis maa ostma), aser Kochari Hasanov, aser Teimur Tagijev (Delta Landi esindaja) ja väidetavalt Hasanovi kontrolli all olnud ettevõte AYSB Ltd teenuste osutamise lepingu. Selle lepingu järgi pidi Delta Land omandama Aserbaidžaani mereäärses Kjurdahhanõ külas 12,5 miljoni USA dollari eest maad ning ülejäänud kolm lepingupoolt kohustusid Delta Landi selles nõustama ja abistama. Delta Land kohustus maksma lepingupartneritele maa omandamiseks osade kaupa 9 miljonit USA dollarit. Erinevate kinnituste ehk dokumentide järgi maksid Delta Landi esindajad Hasanovile ja Hasanoviga seotud isikutele sularahas kokku 11,6 miljonit USA dollarit ehk 8,5 miljonit eurot.

Piirsalu ütluste kohaselt oli tegemist Gild Financial Advisory Servicesi 2007. aasta juulis korraldatud Bakuu-afääri võlakirjaemissiooniga kogutud rahaga ning need sularahasummad andis Piirsalu väitel üle Delta Land maa omandamiseks. Piirsalu väitis veel, et sularahana laiali jagatud summad jõudsid Aserbaidžaani seal ­õigusnõustajaks palgatud BM International LLC korraldamisel. BM Internationali taga oli aserbaidžaani advokaat ­Jamal Baghirov.

Advokaat Mägi ei usu Piirsalu juttu. Investorite advokaat Mägi ütles kohtukõnes, et väidetavalt ­Hasanovile antud miljonid ei saanud olla võlakirjade emitendi SRB raha, kuna sellised rahasummad ei jõudnud kunagi SRB-lt Delta Landile. Mägi sõnul jõudis Delta Landile SRB rahast vaid tühine summa ehk 2,23 miljonit USA dollarit (1,78 miljonit eurot). Delta Landini mittejõudnud raha on Mägi kohtukõne järgi lihtsalt ära raisatud (vt taas skeemi lk 4–5).

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles, et seni tuvastatud andmete järgi pole Hasanovit Aserbaidžaanis selles (Eestis uuritud Bakuu-afääri) skeemis võimaliku osalemise eest vastutusele võetud. Seega ei ole Hasanovi võimalik kuritegelik tegevus selles projektis kuidagi kinnitust leidnud. “Üritatakse näidata, et kui Hasanov tegi ühe teise projekti (Kristjan-Thor Vähi jt projekt) puhul midagi kahtlast, siis on ka siin põhjendatud kahtlus sama arvata. Sellised kahtlused tuleks kaitsjate arvates ilmselt lugeda süüdistatavate kasuks,” märkis Evestus. “Samas on minul küsimus, miks siis ei ole Hasanovi vastu kohe tegutsema asutud, pöördutud kohalikesse õiguskaitseasutustesse jne,” lisas prokurör.

Piirsalu kui teiste tööriist? Piirsalu advokaat ­Aadu Luberg esitas Bakuu-afääri raames kohtule Hasanovi süüdimõistva kohtuotsuse Aserbaidžaanist, kuigi tegemist on hoopis teise projekti ja teise rahaga. Luberg nentis ka ise kolmapäeval peetud kaitsekõnes, et projektid on küll erinevad, kuid isikud siiski samad.

Piirsalu Äripäeva küsimustele ei vastanud, ta keeldus ütlusi andmast ka kohtus. Oma ütlustes kohtueelses uurimises on Piirsalu väitnud, et tegutses emitent SRB rahaga Tõnis Haavelilt jt Gildiga seotud isikutelt saadud juhiste järgi. Haavel on samas eitanud igasuguste juhiste andmist.

Riigiprokurör Evestus ütles kohtukõnes, et Piirsalu on loonud endast mulje kui teiste kohtualuste tööriistast. Evestuse sõnul kinnitab Piirsalu loodud muljet asjaolu, et paljudele investoritele oli Piirsalu juhitud emitent võõras ning et just emissiooni korraldaja (Gild Financial Advisory Services) ja sellega seotud isikud andsid projektile usaldusväärsuse.

TAUST

Esimene investeerimiskelmuse kohtuprotsess Eestis

* 2007. aasta 18.–26. juulil korraldas GFAS kinnise võlakirjade emissiooni planeeritud kogumahus 16,5 miljonit eurot. Raha laekus investoreilt reaalsuses kokku veidi üle 12 miljoni euro.

* 2012. aasta juunis saatis riigiprokuratuur kohtusse investeerimiskelmuse kriminaalasja, millest sai alguse Eesti esimene investeerimiskelmuse kohtuprotsess. Varsti pea kaks aastat kestnud protsess on I astmes lõpusirgel.

* Investeerimiskelmuse täideviimise süüdistus on Bakuu-afääris esitatud Erki Piirsalule, kelmusele kaasaaitamises ­Tõnis Haavelile, Harles Liivile ja ­Šarunas Skyriusele. Kõik süüdistatavad on varem karistamata. Juriidilistest isikutest on süüdistus esitatud aktsiaseltsile Gild ­Financial Advisory Services (praeguse nimega AS GFAS).

* Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi ilmnes võlakirjade emissiooni ettevalmistamise ja korraldamise käigus mitmeid täitmata või tingimustele mittevastavad asjaolusid, millest ei teavitatud potentsiaalseid investoreid ega katkestatud emissiooni. Süüdistatavate esitatud va­le­­andmed näitasid pakkumist soodsamas valguses, motiveerides investoreid investeerima, teatas prokuratuur. Süüdistus keskendub investeeringu saamise asjaoludele, kuivõrd raha kasutamises polnud võimalik kellelegi süüdistust esitada. Aserbaidžaan ­Eesti uurijatega koostööd ei teinud.

* Süüdistatavate kaitsjad tõid oma kaitse­kõnedes välja süüdistuse nõrkusi, viitasid uurimise kallutatusele ja paljule muule. Igatahes on nende kindel ettepanek, et süüdistatavad tuleb õigeks mõista ning ka investorite esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätta.

* Võlakirjainvestorid on emitent OÜ Seaside Residence Baku (SRB) pankrotipesast omandanud Aserbaidžaani ettevõtte Delta Land LLC. Süüdistatavate kaitsjad on viidanud, et kohe-kohe saavad investorid Delta Landi omandusse maatükid, mida püüti omandada emissiooniga kogutud rahaga. Pole selge, mis Aserbaidžaanis edaspidi juhtuma hakkab, kuid investorid on Äripäevale selgitanud, et nende tegevus SRB võlakirjainvestoritena on koos SRB pankrotimenetlusega lõppenud. Isegi kui edaspidi õnnestub mõni maa Aserbaidžaanis omandada, tuleb need sisuliselt uuesti osta, kuna ühtegi kehtivat lepingut Delta Landi kasuks emitendi ja emitendiga seotud isikute tegevusest investorite sõnul maha ei jäänud, andsid investorid mõista.

* 25. veebruaril toimub Harju maakohtus arvatavasti viimane istung enne I astme kohtuotsust. Asja kohtunik on kogenud Leo Kunman.

KARISTUSETTEPANEK

Prokurör nõuab ka tekitatud kahju hüvitamist

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse karistusettepanek süüdistatavatele on
tingimisi vangistused Erki Piirsalule, Tõnis Haavelile, Harles Liivile ja Šarunas Skyriusele ning rahatrahv 100 000 ­eurot juriidilisele isikule Gild ­Financial Advisory Services.

Lisaks tegi prokurör ettepaneku mõista süüdistatavatelt välja kogu investoritele tekitatud kahju, mis tähendab, et kohtualuseid ähvardab kuni 12 miljoni eurone nõue.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. February 2014, 21:16
Otsi:

Ava täpsem otsing