Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Inimestevaheline laen kätkeb riske
Kuna inimeselt inimesele laenamise platvormid ei allu finantsjärelevalvele, on sellega seotud ka hulk riske.
Kui laenuandjate raha jõuab platvormi haldaja kontole enne selle üleandmist laenuvõtjale, siis kerkib küsimus, kui kaua ning mis tingimustel platvormi käigushoidja raha kasutab ning mis selle rahaga juhtub, kui haldaja osutub ühel hetkel maksejõuetuks.
Oluliseks riskiks nii laenuandja kui ka -võtja platvormi vahendusel korraldatud tegevusele on kriminaalmenetluse tagamiseks platvormi vara arestimine õiguskaitseasutuse poolt, kui ilmneb, et kuritegelik ühendus kasutab platvormi oma raha pesemiseks.
Mündi kaks külge. Hoiused krediidiasutustes on tagatud riikliku hoiusekindlustuse süsteemi ehk tagatisfondi poolt. Inimestevaheliste otselaenamise platvormid võivad samuti viidata oma “tagatisfondile”. Siin aga saab maksimaalselt olla tegu eraõigusliku lahendiga, mis ise ei ole kaitstud maksejõuetuse eest. See võib aga tähendada, et tagatisena sõnastatu on hoopis risk.
Laenuandja seisukohalt on oluline laenuvõtja krediidivõimelisuse puuduliku hindamine risk, st et ei koguta piisavalt infot ega hinnata tõenäosust, et laenuvõtja tasub laenudandjale laenu koos intressidega. Ka tavaline pettus või kelmus laenuvõtja poolt võib tähendada krediidiriski realiseerumist. Iga finantsteenuse puhul tuleb meeles pidada, et potentsiaalne tulu ja risk on ühe ja sama mündi kaks külge. Ka inimestevahelise otselaenamise puhul.