Teisipäev 28. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas kaamera parandab tööprotsessi?

25. veebruar 2014, 00:00

Videokaameraid töökohas kasutavad ettevõtted eelkõige riskidega seotud piirkondades, kus on tarvis vajadusel tagantjärele kontrollida, mis ja miks toimus.

ASi Strand tegevdirektor Aime Vilgas räägib, et kaamerad on ettevõttes väljas klienditsoonis. “Ehk nende kohtade peal, kus võib midagi juhtuda,” selgitab Vilgas. Aeg-ajalt on olukordi, kus tuleb kliendile tõestada, kuidas mingi asi täpselt toimus, ükskõik kas see puudutab raha tagasiandmist või kaardi üleandmist. “Kaamera salvestab kogu aeg ja kui on tarvis, saame üle vaadata kuupäeva ja kellaaja järgi. Aga need on erandlikud juhud, kui oleme sunnitud seda tegema,” räägib Vilgas.

Vilgas ei usu, et kaamera töötajaid häiriks. “Vähemalt pole ma seda kunagi täheldanud ega kuulnud. Pigem on töötajad sellega nii harjunud, et ei pane tähelegi,” usub ta. “Kui inimene tuleb tööle, siis ta allkirjastab lepingu, kus on see kirjas. Ja tööl käiakse siiski selleks, et täita töösituatsioone, mitte mõelda sellele, kas ja kuidas inimest filmitakse. On ju ka puhketoad ja garderoobid, kus kaameraid pole, aga pole märganud, et inimesed seal teistmoodi käituksid,” räägib Vilgas, kelle sõnul meie tänane päev ongi selline, kus iga samm on põhimõtteliselt jälgimise all. “Ükskõik, kas siis mobiili, GPSi või mõnel muul tehnilisel moel. Me ei saa enam astuda pea ühtegi sammu, ilma et me oleks kellegi silma all, ükskõik kas oleme poes, rahaautomaadi juures või bensiinijaamas. Võib-olla ainult oma kodus meid ei jälgita, kui me ise pole sinna seadmeid paigaldanud.”

Mõtlemist pole võimalik jälgida. ASi Regio tegevjuht Ülo Säre ütleb, et nende kontoris pole kaameraid kunagi olnud, sest selleks pole vajadust. Need on vajalikud ekstreemsetes oludes, kus peab jälgima tööohutust, usub Säre. “Meil on tegu mõtlemise tööga ja selle protsessi hinnata pole võimalik,” lisab ta, nii et pole tekkinud kiusatust töötajate tegemisi kaamerate abil jälgida. Tööprotsessi ja progressi jälgimiseks on olemas omad raportid, mis annavad parema ülevaate olukorrast.

Regio aga pakub partnerite kaudu oma klientidele võimalust autode ja välitöötajate jälgimiseks mobiilirakendustena. “Pigem on ettevõtete eesmärgiks veenduda, et töötaja jaoks on olukord turvaline, mitte kontrollida, kus inimene on ja mida teeb,” ütleb Säre. “Mõned ette­võtted jälgivad, kus nende töötajad ja autod parasjagu viibivad, aga see säästab sageli juhti bürokraatiast, näiteks sõidupäeviku näol,” lisab ta. “Aga eks see võimaldab teisalt ka tööprogressi jälgida,” lisab ta.

Säre sõnul tehases, kus on võimalus, et töötaja näpust ilma jääb, vaevalt et kaameratest loobutakse. “Meie puhul on tööprotsessi kaamera abil aga väga raske hinnata. Ent kindlasti on ka ettevõtteid, kes tahavad pilku peal hoida just sellel, mida ja kui palju töötajad tööajal teevad.”

Võimalus olukordi üle kontrollida. ASi Kalev tegevdirektor Kaido Kaare räägib, et ettevõttes on kaamerad olemas ja ka töötajad nende olemasolust teadlikud. “Ehk on see ka ülddistsiplineeriv,” ütleb ta, “aga pigem aitab see olukordi vajadusel üle kontrollida,” selgitab ta. Lisaks on kaamerad vajalikud ka turvakaalutlustel.

Kaare usub, et kaamerate vajadus sõltub palju ka ettevõtte suurusest. Kui organisatsioonis on üle 200 inimese, on juba logistiliselt vajalik, et oleks võimalik liikumisi näha.

Tööprotsessi kontrollitakse vaid vajadusel. ASi Haapsalu Uksetehas juhatuse liige Ago Soomre ütleb, et kaameraid kasutatakse tehases palju, need on tootmisesse sisse ehitatud. Nende abil on võimalik tagantjärele üle vaadata, mis on toimunud. Peamiselt on need vajalikud aga valvurite jaoks. Hommikuti  vaadatakse üle öised lindistused, kus graafiline joon näitab kohe ära, kui öösel on toimunud territooriumil mingeid liikumisi. Nii on territooriumilt avastatud näiteks ilves, kes seal öösel käib.

Ehkki igapäevaselt tööprotsessi ei jälgita, kuna selleks pole vajadust, ega Soomre sõnul aegagi, võimaldab kaamera vajadusel, ehk juhul, kui on tekkinud küsimusi, siiski jälgida ka töötajate poolt tööaja otstarbekat kasutamist. Tsehhis on ka meister, kes täpsemalt inimeste töötamist näeb.  Et üleval olevad kaamerad mõjuksid töötajatele distsiplineerivalt, Soomre ei usu. “Kahjuks mõjub see ainult nädal kuni kuu,” ütleb ta. “Vähemalt on mul jäänud selline mulje.”

  • Kontoritöötaja valve näitab juhi liberaalitust

See, kas kontoritöötaja tööd jälgitakse või mitte, näitab juhi arusaamu ja ellusuhtumist.
ASi Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütleb, et ettevõte on hästi turvatud. “Loomulikult me kasutame palju videovalvet, seda juba sellepärast, et käsitleme aktsiisikaupa ja aktsiisilao omamine tähendab suuremat valveloleku vajadust, peame turvalisust väga tähtsaks ja peame maandama kõik välised ja ka ettevõttesisesed riskid,” räägib ta.

Turvalisuse pärast. Kaamerate olemasolu eesmärk ongi turvata territoorium ja laod ning tootmistsehhid. “Tsehhis on tootmisliini ääres kaamerad üleval, mis filmivad liini tööd ja see aitab ka juhte, kes pole iga hetk liini kõrval, sest nii saab juht kohe teada, kui liin seisma jääb ning on võimalus kiirelt reageerida. Teeme n-ö protsessi pildistamist, mis aitab tootmist paremaks muuta,” räägib Kalvi.
“Aga kontoris meil kaameraid pole ja kontoritöötajaid me ei jälgi,” lisab ta. Kalvi usub, et see sõltub juhi stiilist ja liberaalsusest. Oma rolli mängib ka aspekt, kui tõhusalt on võimalik kaamerate abil tööprotsessi jälgida. “Kui kaamera pannakse üles ainult selleks, et tekitada hirmu oreooli, et iga sammu jälgitakse, siis ei ole sellel erilist mõtet. Meie distsiplineerime teiste vahenditega, meil on sisekorraeeskirjad ning püüame töötajate motivatsiooni hoida,” räägib Kalvi.
“Eks kaamera järgi on ka keeruline öelda, kas töötaja teeb tööd või loeb hoopis arvutis ajalehti,” lisab ta. Lihtsam on tema sõnul hinnata tulemuslikkust ja panust, kui et mõõta stopperiga töötaja tööle pühendatud minuteid.

Naabrivalve töökohal. Inimese töötahe oleneb sisemisest motivatsioonist, usub Kalvi, mistõttu üritatakse kokku panna hea meeskond, kus toimiks sisemine kontroll.
“Kui kolleeg rõõmustab iga töövõidu üle, on ka endal piinlik laiskvorst olla,” ütleb Kalvi. Eestlane vajab motiveerimist. “Piitsameetod võib anda hoopis vastupidise tulemuse,” usub Kalvi.
Ta toob paralleeli, et ka ühiskond jaguneb kahe vaate pooldajateks: ühed, kes arvavad, et kõik peaks olema väga rangelt seadustega paika pandud, ning teised, kes loodavad pigem eneseregulatsioonile ja kirjutamata reeglite tekkele. “Mina olen pigem liberaalse poole pooldaja,” ütleb ta.

  • Videokaamerate kasutamine töökohas seotud piirangutega

Mihkel Miidla, advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaat, infotehnoloogia ja andmekaitse nõustamisvaldkonna juht
Tööandja õigus kasutada videokaameraid töökohas on seotud paljude piirangutega. Tööandja peab eelnevalt veenduma isikuandmete töötlemiseks vajaliku õigusliku aluse olemasolus ning tagama selle, et andmesubjektide õigusi ei riivataks ülemääraselt.

Seadused üldsõnalised. Kehtivad õigusaktid reguleerivad küsimust ääretult lakooniliselt ega anna selgeid vastuseid, mis aitaks lihtsal viisil eristada lubatut lubamatust.
Töölepingu seadus kohustab tööandjat austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Samuti on tööandjatel kohustus tagada, et töötaja isikuandmete töötlemine toimuks isikuandmete kaitse seaduse kohaselt.

Isikute või vara kaitseks. Isikuandmete seaduse alusel on lubatud kasutada isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku isikute või vara kaitseks, kuid seda üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti (sealhulgas töötaja) õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Seetõttu ei ole antud alusel näiteks lubatud valvekaamera kasutamine tööajast kinnipidamise kontrollimiseks.
Tähele tasub panna nõuet, et ka vaid isikute ja vara kaitsmise eesmärgil videokaamerate kasutamine ei kahjustaks ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve (eelkõige õigust privaatsusele) – nii ei ole antud alusel lubatud kaamerate paigaldamine viisil, mis on näiteks suunatud konkreetse töötaja jälgimisele.
Kaamerate paigaldamine ja seadistamine (sh resolutsioon) peaks lähtuma vastavast riskianalüüsist ja lahendama määratletavaid turvaprobleeme. Ülemäärase õiguste kahjustamist tuleb eeldada juhul, kui soovitud eesmärki on mõistlikult võimalik saavutada ka isiku õigusi vähem riivavate meetmetega.
Andmesubjekti nõusolekut asendab sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavakstegemine – nt vastavate siltide paigaldamise kaudu.

Töötaja kontrollimiseks. Õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks töötaja kontrollimise eesmärgil võib tuleneda isikuandmete kaitse seaduse sättest, mis lubab ilma isiku nõusolekuta töödelda isikuandmeid andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks (näiteks töölepingus määratletud kohustuste täitmine).
Töötaja kontrollimiseks isikuandmete töötlemine võib toimuda ka eriseaduses toodud alusel või töötaja nõusoleku alusel, kuid tuleb arvestada, et töösuhte raames antud nõusolekule isikuandmete töötlemiseks rakenduvad kõrgendatud nõuded ning mitte alati ei ole selline nõusolek kehtiv.
Oluline on rõhutada, et sõltumata õiguslikust alusest, tuleb valvekaamerate kasutamise lubatavust töötajate kontrollimiseks igal konkreetsel juhul eraldiseisvalt analüüsida.

Eesmärk peab kontrolli õigustama. Küsimused, mida igal konkreetsel juhul enne jälgimisseadmete kasutamist peaks kaaluma ja määratlema, on muu hulgas – taotletava eesmärgi kindlakstegemine ning hindamine, kas eesmärk ja viisid selle saavutamiseks on proportsionaalsed andmesubjekti õiguste võimaliku riivega. Eelkõige tähendab see, et taotletav eesmärk peab olema piisavalt kaalukas, et eesmärgi saavutamiseks ei ole olemas alternatiivseid viise, mis riivaks andmesubjekti õiguseid vähemal määral, ning et andmesubjekti õigust privaatsusele ei rikutaks üle määra.
Nii on teiste riikide õiguspraktikas leitud, et töötaja töötulemuste ja -kvaliteedi kontrollimine valvekaameraga on lubamatu.
Samas võib jälgimisseadmete kasutamine olla õigustatud näiteks tööprotsesside ja tööohutuse tagamise vajadusteks ning samuti sisejuurdlusteks juhtudel, kui tegemist on füüsiliste turvaintsidentidega – näiteks volitamatu sisenemine ruumidesse või territooriumile, vandalism, vargus, tulekahju või isiku ründamine.

Privaatset ala kontrollida ei tohi. Euroopa Andmekaitseinspektori avaldatud juhistest lähtuvalt on keelatud jälgida ruume, mis ei ole mõeldud töötajate poolt tööülesannete täitmiseks, vaid töötajatele eraviisiliseks kasutamiseks – näiteks tualett- ja duširuumid, riietusruumid, ruumid, kus asuvad töötajate kapid ja puhkeala.
Andmekaitse inspektsioon on seisukohal, et ka töötajate kabinettide jälgimine kujutab endast ülemäärast privaatsuse riivet.

 

Kommentaar

  • Kaamera tekitaks ebamugavust

Silja Martin, ASi Estravel vanemreisikonsultant
Meil ei ole ruumis kaamerat, ehk on turvakaamera kusagil klienditsoonis või koridoris, aga minu töökohal mitte. Mina tunneksin ennast kaamera all ebamugavalt. Mitte et ma midagi slikerdaksin, aga kui näiteks koju paigaldatakse turvakaamera, siis hoolimata sellest, et ma midagi halba ei tee, oleks see minu jaoks minu privaatsfääri tungimine. Samamoodi kui poes hakkab turvamees sabas käima, siis ehkki ma ei kavatse midagi varastada ega käituks ilma turvamehe järgnemiseta teistmoodi kui tema pilgu all, siis see siiski häiriks. 
Ei usu, et hakkaks lausa töökohta vahetama selle pärast, aga põhimõtteliselt mulle selline mõte ei meeldi. Võib-olla oleksin aga ka kaamera olemasolul nii harjunud, et ei paneks tähelegi. 

 

Tasub teada

  • Töötajaid tuleb alati teavitada

Helisalvestamine on samuti lubatud üksnes põhjendatud juhtudel, mistõttu helisalvestamise kasutamise lubatavust tuleks iga kord eraldi analüüsida.
Varjatud jälgimine on keelatud ja töötajaid tuleks videokaamerate kasutamisest nõuetekohaselt teavitada. Andmekaitse inspektsioon soovitab töötajate informeerimise kohustuse täitmiseks koostada jälgimisseadmete kasutamise kirjelduse.
Videosalvestiste säilitamine, kui need sisaldavad isikuandmeid, on seotud täiendavate ajaliste piirangutega ning isikuandmete kaitseks peab rakendama adekvaatseid turvameetmeid.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. February 2014, 17:37
Otsi:

Ava täpsem otsing