Tulekahju viis seltsi vastu kohtusse

25. veebruar 2014, 00:00

Poolteise aasta tagune põleng ettevõtja Marek Kerna Tallinnas Järvel asuvas autolammutustöökojas ja kinnisvarafirma kontoris sundis teda If Kindlustuse vastu kohtusse minema, sest kindlustusselts otsustas taastamistööde käigus hüvitist poole võrra vähendada. Vaidlus käib selle üle, kas ettevõte vastutab, kui tulekahju põhjustab töötaja.

Ühel 2012. aasta juulikuu pärastlõunal süttis Kerna ettevõtte töökojas tõstukil olnud auto, kuna töömees hakkas lammutamisele toodud auto bensiinipaaki auku puurima. Ehkki auto kütusenäidik näitas nulli, oli paak tegelikult üle poole täis ning tulemöllu vallandumiseks piisas ühest sädemest.

“25 tulekustutit lasime tühjaks. Poisid võitlesid tulega, pidin nad lõpuks vaat et jõuga suitsu seest välja tooma,” meenutab Kerna tollaseid sündmusi, näidates töökojas siiani näha olevaid musti seinu. Kolm töötajat viidi kergemate vigastustega ka Mustamäe haiglasse, kahel olid hingamisraskused ja ühel põletushaavad kätel. Neljas, suitsuvingu hinganud töötaja sai abi kohapeal.

Tuli liikus edasi teisele korrusele kontoriruumidesse, hävitades kaablite isolatsiooni ning sisustust, kannatada sai ka töökoja ja kontori katus. “Meil on lamekatus, ehitasime sinna euroalustest ja kilest ajutise katte. Vihmavee jaoks oli kilesse jäetud augud ning nende alla panime ämbrid. Rekord oli päeva jooksul 1500 ämbritäit vett välja viia,” räägib Kerna põlengujärgsest ajast. Vihmaveevalves tuli olla ka öösel ja nädalavahetusel.

See olukord kestis peaaegu kaks kuud, kuni kindlustusfirma teatas, et garanteerib esialgse olukorra taastamise eest tasumise. Ehitaja hinnapakkumine oli koos käibemaksuga 307 000 eurot.

Kahjukäsitleja kiri teatas hüvitise vähendamisest. Ehitusfirma hakkas töödega pihta, katus tehti korda ning kontoris koristati suitsu  ja kustutusveega kahjustunud kipsplaadid.

Sama päeva õhtul, kui katus sai peale, tuli aga Kernale If Kindlustuse kahjukäsitlejalt kiri, et juhtumi käsitlemise käigus ilmnenud andmete põhjal hüvitatakse tekkinud kahju osaliselt ehk hüvitatakse kõigest pool kahjust. Pärast seda lahkusid objektilt ka ehitajad.

Praegu näeb kontor endiselt välja kui pooliolev ehitusobjekt. Töötajad istuvad arvutite taga, taustaks Fibo plokkidest seinad ning seintele kinnitatud  kipsplaadi metallkarkass. Karkassi järgi saab osaliselt aimu ka varasematest vaheseinte asukohtadest. “Siin oli meil varem saun,” näitab Kerna üht osa põrandast, millest turritavad toruotsad. Kõik on nii, nagu 2012. aasta oktoobris ehitajast pooleli jäi. “Ükski normaalne ettevõte ei jääks sellises olukorras ellu. Meie jäime,” sõnab Kerna ning kiidab kümmekonna töötaja kannatlikkust. Veel kirjeldab ta, kuidas nad tulest imekombel puutumata jäänud varuosade lao koristasid ära sõrmepaksusest tahmakorrast.

Kindlustusselts otsib põhjuseid. Kerna arvates otsib kindlustusselts tagantjärele järjest põhjuseid, et ülejäänud raha mitte maksta. “Kõigepealt tuldi jutuga, et hoone oli alakindlustatud, aga ma olen ise kinnisvarainimene ja see jutt lõppes varsti ära. Siis leiti, et õnnetuse eest vastutab töömees ja ettevõte on kaasvastutaja. Samuti ei olevat meil luba siin autosid lammutada,” kirjeldab ta.

If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss sõnab vastuseks, et kindlustusselts ei otsi põhjuseid kindlustushüvitise vähendamiseks. “If Kindlustus on seisukohal, et ettevõte vastutab oma töötajate tegevuse eest ning tegemist oli niivõrd olulise kindlustuslepingu ohutusnõuete rikkumisega, mis tõi kaasa kindlustushüvitise vähendamise,” viitab ta bensiinipaaki auku puurinud töötajale, kes raske hooletuse tõttu rikkus elementaarseid ohutusnõudeid. Porss ütleb ka, et kahju hüvitamise otsuses ei ole hüvitise vähendamist põhjendanud alakindlustusega ega litsentsi puudumisega.

Kerna jääb kindlaks seisukohale, et kuna politsei ja päästeamet kellegi süüd ei tuvastanud, oli tegemist õnnetusjuhtumiga ning kindlustusselts peab kogu hüvitise välja maksma.

“Aga las kohus otsustab,” sõnab Kerna kohtumise lõpus. Eelmise aasta oktoobris esitas tema ettevõte Grand Haldus If Kindlustuse vastu Harju maakohtusse hagi ning esimene istung on märtsis.

 

Dilemma

  • Kes vastutab?

Mis juhtus:
Autolammutustöökoda süttis, kui töötaja hakkas bensiinipaaki auku puurima autol, mille bensiininäidik oli nullis. 
Politsei töötajal ega lammutustöökojal süüd ei näinud. 

Kindlustus­leping ütleb:
Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud lepingu täitmisel ja kindlustusobjekti valdamisel ja kasutamisel tegutsema mõistliku hoolsuse ja ettevaatlikkusega. Sama nõue laieneb ka teistele kindlustuskohas õiguspäraselt viibivatele isikutele.
Tuleohtlike tööde tegemisel tuleb rangelt jälgida kõiki tuleohutuse nõudeid.
Kui kindlustusvõtja või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, on kindlustuslepingut (sh ohutusnõudeid) rikkunud, on kindlustusandjal, sõltumata kindlustusjuhtumi toimumisest, õigus vähendada kindlustushüvitist või selle maksmisest keelduda, kui seaduse või kindlustuslepingu tingimustega ei ole ette nähtud teisiti.

 

Kommentaar

  • Töötaja käitumine oli ettearvamatu

Martin Traat, OÜ Grand Haldus esindaja, Advokaadibüroo Eipre & Partnerid advokaat
Hagi esitati põhjusel, et kohustada kindlustusseltsi kahju täielikult hüvitama. Õnnetuse põhjustanud töötaja ei täitnud õnnetust põhjustades tööülesandeid, vaid tegutses oma initsiatiivil, milleks tal puudus igasugune õigus. Tuleohutusseaduse rikkumise eest kedagi vastutusele ei võetud. 
Kindlustusselts leidis, et õnnetuse vältimiseks ei teinud tööandja kõike mis võimalik, ja selts tugines oma üldtingimustele, mis näeb sellisel juhul ette õiguse kahju hüvitamisest keelduda või kahjuhüvitist vähendada.
Kindlustusvõtja leiab, et selleks puudub alus, kuna töötaja käitumist ei olnud võimalik ette näha. Muu hulgas selliste riskide vastu end kindlustusvõtja arvates kindlustatigi. Teatavas mõttes on tegemist force majeure’i olukorraga, sest tegelikult ei tulnud kellelgi isegi pähe mõtet, et töömees võiks minna ja asuda elektritrelliga puurima auku kütusepaaki.

 

Üks küsimus

  • Mis asjaoludel otsustasite hüvitada kahju osaliselt, kas otsite põhjuseid raha mittemaksmiseks?

Rain Porss, If Kindlustuse kommunikatsioonijuht
If Kindlustus ei otsi põhjuseid kindlustushüvitise vähendamiseks. Saime 24.07.2012 kahjuteate autoremonditöökoja põlengu kohta. Tulekahju tekkis töökojas tõstukil olevast autost ajal, kui tööülesandeid täitev isik puuris akutrelliga sõiduki bensiinipaaki auku kütuse kättesaamise eesmärgil. Üldteada on asjaolu, et bensiin on oma omaduste poolest kergesti aurustuv ja plahvatusohtlik. Töötav akutrell on oma tööpõhimõttest tulenevalt tuleohtlik ja kokkupuutel bensiiniga võib tekkida plahvatus.
Oleme kahju osalise hüvitamise otsuse teinud, lähtudes juhtumi asjaoludest ja kindlustuslepingu tingimustest. Kindlustushüvitise suuruse määramisel võetakse muu hulgas arvesse ka kahju põhjustanud isiku tegevus. If Kindlustus on seisukohal, et ettevõte vastutab oma töötajate tegevuse eest ning tegemist oli niivõrd olulise kindlustuslepingu ohutusnõuete rikkumisega, mis tõi kaasa kindlustushüvitise vähendamise.
If Kindlustuse seisukoht on: isik, kelle tegevuse eest kindlustusvõtja vastutab, on raske hooletuse tõttu rikkunud elementaarseid ohutusnõudeid ning seetõttu võeti seda arvesse kindlustushüvitise vähendamisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. February 2014, 20:02
Otsi:

Ava täpsem otsing