Ehitus. Klaas varasemast kaks korda soojapidavam

ASi Malmerk Fassaadid juht Tõnis Neilinn ütles, et klaasi eelistamine fassaadides on põhjendatud eelkõige arhitektuursete lahendustega. “Või siis sellega, et klaasiga kaetud fassaadide hilisem hooldus on mõne muu materjaliga võrreldes märkimisväärselt lihtsam ja odavam – klaas püsib fassaadis muutumatu aastakümneid, vajades hoolduseks tavaliselt vaid pesu,” lisas ta.

Neilinna sõnul on klaasfassaadide kasutamine ehituses tihti põhjendatud ka sellega, et maja karp saadakse kiiresti kinni. “Alumiinium­profiilidest fassaadielemendid valmistatakse tehastes ja ehitusobjektil paigaldatakse need karkassile nii, et sein saab kiiresti valmis. Kiire paigaldus ehitusplatsil jääb kindlasti üheks oluliseks klaasfassaadide kasutamise põhjuseks ka tulevikus,” lisas Neilinn.

Klaasfassaadide hind sõltub peamiselt kasutatava klaasi tüübist, fassaadielementide suurusest ja fassaadi kinnitusvõimalustest ning võib erineda mitu korda. Kõige odavam on kasutada tavalist kirgast klaaspaketti, aga klaasidele saab lisada ka päikesekaitseomadusi või suurendada turvalisust – purunemiskindlust, kuulikindlust, tule­püsivusomadust või muud taolist.

Hinnad erinevad mitu korda. Kõige odavam klaasfassaadi ruutmeeter maksab Neilinna sõnul 150 eurot, see on kahekordse kirka klaaspaketi ja kesise soojapidavusega variandi hind. “Alumiinium­profiilidest valmistatud klaasfassaadid on keskmiselt kaks korda kallimad, aga sõltuvalt lahendusest ja klaasi tüübist pole haruldane ka kolm korda kõrgem hind,” lisas ta. Selletaolisi kallimaid fassaade tellitakse küll pigem Skandinaavia maadesse, ettevõte ekspordib klaasfassaade peamiselt Norrasse ja Rootsi.

Neilinna hinnangul on viimase kümne aastaga märgatavalt paranenud klaasfassaadide energia­säästlikkus. “Klaaspakettide soojapidavus on kasvanud kaks korda, varem kahekordsete klaaside asemel kasutatakse praegu peaaegu alati kolmekordseid klaase ja juba tehakse ka katseid toota neljakordseid klaaspakette. Enamasti kasutatakse suurtel klaaspindadel ka päikesekaitset, mis võimaldab kokku hoida kulutustelt hoone jahutussüsteemile.”

Neilinna hinnangul mõjuvad järjest karmistuvad hoonete energiasäästu nõuded siiski kõige rängemini klaaskatustele, sest kaldasendisse paigaldatud klaaspakettide soojuspidavus on vertikaalsetest klaaspakettidest palju väiksem.

Marepleks OÜ juhataja Tõnu Aigro ütleb, et klaasfassaadide kasutamisel on muutunud klaasi katmise tehnoloogia, konstruktsioonidega seonduv on jäänud samaks, mis kümme aastat tagasi. “Tulnud on varasemaga võrreldes efektiivsemad katted, mis aitavad enam soojust hoida ja kaitsevad ka paremini päikesevalguse eest,” ütles ta.

Saksamaa parim ei pruugi meile sobida. Palju oleneb klaasi valik Aigro sõnul piirkonnast. “Mis sobib ühte kliimasse, ei sobi teise. See, mis on Saksa­maal väga hea, ei ole meie jaoks väga hea,” ütles ta. “Me peame ikkagi arvestama võimalusega, et külma on –25 ja –35 kraadi, ja kestvusega mitte paar tundi, vaid mõni nädal,” lisas ta. Aigro ütles, et mõni vanem hoone jätab meil selles suhtes palju soovida. “On häid lahendusi ja on selliseid, mis ei kannata kriitikat. Mõnikord müüakse hinda, aga unustatakse sellega seoses kvaliteet.” Aigro lisas, et ka arhitektid võivad olla väga kõrge lennuga ja läbi suruda uskumatuid lahendusi, eriti kui neile vabad käed anda.

Kui võtta arvesse küttekulude kokkuhoiu aspekt, siis see, et läbipaistvate suurte pindade puhul tuleb rohkem maksta, on paratamatus. “Läbipaistva klaasi isolatsiooniomadused on teiste pindadega võrreldes kuus-seitse korda väiksemad, selle suhtes pole midagi teha,” selgitas Aigro. Tema sõnul jääb seetõttu vahel arusaamatuks, miks aknad peavad ulatuma põrandast laeni. Ka Lääne-Euroopas on tema sõnal sama probleem, ehkki seal pole küsimuseks talvine soojapidavus, vaid päikesepaiste käes kuumenemine. Klaasi kasutamise alternatiiviks on katta osa pindu väljast kilega, mis annab väljastpoolt vaadates klaasi efekti, ent seestpoolt pole läbipaistev.

“Aknad ei pea olema alati 2,5 meetrit kõrged,” lisas ta. “Oleneb, kes mida soovib saavutada ja kellele mis meeldib,” nentis Aigro.

Kasutuses on ka juba kolme klaasiga klaaspaketid, mille isolatsiooniomadused on vahel nii head, et tekib uus probleem – kaob miljonivaade, kuna välimine klaas kipub jäätuma.

Klaashoone prestiiži küsimus

OÜ Ehitusekspertiisibüroo juhataja Teet Sepaste rääkis, et ei ole ekspertiiside tegmisel klaasfassaadide soojapidavusprobleemiga kokku puutunud.

“Ma ei usu, et see oleks probleem,” ütles ta. “Selge see, et klaashoone on väiksema soojapidavusega kui hoone, mis pole klaasist. Aga kuna eduka firma kuvandiga seondub just klaashoone, siis pole midagi teha,” selgitas ta.

“On võimalik kolida ka kolmekorruselisse puumajja, aga vaevalt, et keegi seda teeb. Nagu öeldakse, kui jumal annab Hummeri, siis annab ta ka raha bensiini jaoks. See on ettevõtte jaoks prestiiži ja disaini küsimus. Kui soovitakse valgusküllast ja normaalse arhitektuurse väljanägemisega büroohoonet, siis pole midagi teha,” rääkis Sepaste.

Aja jooksul soojapidavusnormid karmistunud. Sepaste sõnul pole ka klaashoonete täitumus kehv. Kui küttearved tunduvad siiski liiga suured, on probleem pigem valesti valitud soojuskandjas ja küttesüsteemis.

Keeruliseks teeb asja ka see, et valikute tegemisel võetakse aluseks tasuvusaja ja kulu mõttes praegu valitsevad küttehinnad, ent need muutuvad ajas. Ärihoone on Sepaste sõnul ka selles mõttes keeruline, et seal on sadu inimesi, kes on omakorda soojusallikaks.

Uusi büroohooneid ei ole pikka aega ehitatud, ent ega erilist raiskamist ei ole kindlasti ka kunagi ühtegi projekti sisse kirjutatud, ütles Sepaste. Soojapidavusnormid on ka aja jooksul karmistunud. Majahaldurid soovivad kulusid optimeerida.

Lisaks saab iga kasutaja säästliku käitumisega vähendada kulusid igas hoones, ka vanades. Loevad lihtsad asjad – kas lastakse vett joosta, avatakse aknaid, jäetakse tuled põlema jne.

Seadmeid tuleb kindlasti hooldada, see mõjutab kogu süsteemi. Kõik vananeb, kas moraalselt või füüsiliselt, märkis Sepaste.

Ta soovitab analüüsida, kui suur on rendihind võrreldes kommunaalkuludega. Kulud võivad olla kuni kolmandik rendihinnast ka kõige külmemal talvel. Kui kommunaalkulud moodustavad rendihinnast poole või rohkem, on hoonega midagi valesti. Lisaks soovitab ­Sepaste mõelda, kas mõttekas on maksta viis aastat renti või osta pind välja.

 

Miks tasub valida klaasfassaad?

TehnoloogiaViimase 10 aastaga on märgatavalt paranenud energia­säästlikkus. Klaaspakettide soojapidavus on kasvanud kaks korda, varem kahekordsete klaaside asemel kasutatakse nüüd kolmekordseid klaase, juba tehakse katseid toota ka neljakordseid klaaspakette.Enamasti kasutatakse ka päikesekaitseklaase, mis võimaldab kokku hoida kulutustelt hoone jahutussüsteemile.

EelisedArhitektuurne lahendus.Hilisem hooldus lihtne ja odav, vajab hoolduseks vaid pesu.Kiire paigaldus ehitusplatsil.

 

Kilega saab jätta klaasfassaadi mulje

Aare Roosiväli, Klaaspasun OÜ müügikonsultantOleme teinud paar nn külma fassaadi – see on välisseina katmine kilega nii, et see jätab klaasfassaadi mulje. Näiteks vanadel  hoonetel pannakse akende ette kiled, et jätta klaasi mulje. Meloni kaubamaja puhul näiteks on hoone välisseinad kaetud kilega. Aga ei oska isegi soovitada, millise probleemi puhul võiks seda kasutada, pigem on see disainilahendus.

Täisklaas on kallim, ent energiasäästlikum

Anto Sults, Lasimestari OÜ juht Me pole viimase kahe aasta jooksul klaasfassaadidele ühtegi pakkumist teinud. Eestis on fassaadide puhul peamiselt kasutusel profiiliga pakett­klaasid. Meie pakume täis­klaaslahendust, mille sees profiile pole. Selle kasutamisel ei ole hoone suuruse näol piirangut, pigem on küsimus selles, et see on kallim lahendus kui profiilidega. Maksumuse vahe on suur, aga see-eest on see energia­säästlikum. Kuna täisklaaslahendust kasutatakse välismaal kõrghoonetel, ei näe põhjust, miks seda ei peaks ­Eestis saama kasutada.