Kas on oodata rekorddividende?

Uuringufirma Henderson Global Investorsi raporti andmetel maksid suurettevõtted eelmisel aastal dividendideks 1,027 triljonit dollarit (747,5 mld eurot), mis on 310 miljardit dollarit rohkem kui 2009. aastal.

2009. ja 2011. aasta vahemikus on arenevate turgude ettevõtted kahekordistanud oma dividendiväljamakseid. Kuid arenevate turgude dividendikasv on hakanud hoogu maha võtma ja seda eelkõige majanduslike põhjuste, nagu Föderaalreservi võlakirjade ostmise programmi vähendamise ja kohalike valuutakursside languse tõttu.

Suurim osa eelmisel aastal makstavatest dividendidest kuulus USA ettevõtetele. Ameerika korporatsioonid maksid eelmisel aastal dividende 301,9 miljardit dollarit, mis on 49 protsenti rohkem kui viis aastat tagasi.

"Meie uuringutest selgub, et viimase viie aasta jooksul näitavad dividendid selget pilti suurtest globaalsetest majandussündmustest ja trendidest. Arenevate turgude tõus ja nende jahtumine, toorainemulli inflatsioon ja sellele järgnenud deflatsioon, eurotsooni kriis ja USA tagasitulek majanduslangusest on kõik seal näha," ütles Henderson Global Investorsi uuringu üks koostajaid Alex Crooke.

Kõige enam maksid eelmisel aastal dividende pangad ja tehnoloogiafirmad. Pankade kõrged dividendid näitavad seda, et finantssektori taastumine finantskriisist on läinud oodatust paremini. Tehnoloogiasektori suurim dividendimaksja oli Apple, kelle dividendid moodustasid eelmisel aastal kuuendiku kõikidest tehnoloogiafirmade dividendidest.

Dividendide väljamaksed on alates 2009. aastast kasvanud Euroopas (arvestatud pole Suurbritanniaga) 8 protsenti, 145,6 miljardi euroni. Hendersoni raporti järgi on dividendiinvestoritele muutunud Euroopa Põhja-Ameerika järel tähtsuselt teiseks turuks maailmas. Raport leidis ka seda, et Suurbritannia osa eelmisel aastal makstud dividendidest moodustas 11 protsenti ja see on suur osa võrreldes Briti majanduse mõõtmetega.

Samuti kuulusid eelmisel aastal suurte dividendimaksjate hulka ka naftakompaniid, nagu Shell ja Exxon Mobil. Esikümnesse kuulusid ka Time Warner Cable, HSBC ja Banco Santander.

2014 võib olla dividendipidu. Eelmisel aastal tõusis USA aktsiaindeks S&P 500 27 protsenti ning see võib tähendada ka dividendidele olulist kasvu. Uuringufirma Markit prognoosib, et need ettevõtted, kes S&P 500 aktsiaindeksisse kuuluvad, maksavad dividende 352 miljardit dollarit (256 mld eurot). Seda on 40 miljardit dollarit rohkem kui eelmisel aastal. Markiti hinnangul maksavad S&P 500 indeksis olevatest ettevõtetest 84 protsenti dividende. See on kõrgeim näitaja pärast 1997. aastat.

Euroopas prognoosib Markit kõige suuremaid dividende pankadelt. Uuringufirma prognoosi järgi kasvavad pankade dividendid 24 miljardi euroni, mis on 3,4 miljardit rohkem kui eelmisel aastal. Euroopa suurtelt ja keskmise suurusega ettevõtetelt ootab Markit tänavu dividende 182,7 miljardit eurot, mis on 9,2 miljardit rohkem kui eelmisel aastal. Selle aasta esimese kvartali suurimateks dividendimaksjateks prognoosib Markit selliseid suurfirmasid nagu Nestle, Roche ja Novartis. Järgnevad Sanofi ja Statoil. Markiti dividendide prognoos põhineb fundamentaalanalüüsil, nagu näiteks ettevõtete enda prognoosid, eelnevad dividendimaksed ja teiste samas sektoris olevate firmade dividendid. Sellise analüüsimudeli järgi arvutab Markit välja, palju võiks iga ettevõte aktsionäridele dividende maksta.

Mida oodata Eesti börsifirmadelt? Tallinna börsifirmadest on praeguseks dividendi maksmisest teatanud ainult Merko Ehitus, mis ütles oma neljanda kvartali majandusaruandes, et teeb aktsionäridele ettepaneku maksta möödunud aasta 10,4 miljoni eurosest puhaskasumist dividendidena välja 7,26 miljonit eurot ehk 0,41 eurot aktsia kohta. Eelmisel aastal oli Merko dividend 0,30 eurot aktsia kohta, kuid 2010. aastal ulatus dividend 70 sendini aktsia kohta.

Tallinna Vee dividendipoliitika on säilitada dividendide tase reaalväärtuses ehk dividendide kasv võrduks inflatsiooniga. Eelmisel aastal maksis Tallinna Vesi dividendi 87 senti aktsia kohta. Kui arvestada, et Eestis oli eelmisel aastal inflatsioon 2,8%, suureneks sel aastal dividend vähemalt 89 sendini aktsia kohta. See poleks siiski rekordkõrge, sest 2010. aastal maksis Tallinna Vesi dividendi 1,60 eurot aktsia kohta. LHV prognoosib Premialt 0,01eurost dividendi aktsia kohta. See oleks sama, mis eelmisel aastal.