Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas tulemas on rekorddividendid?

    Äsja avaldatud raporti järgi maksid maailma suurimad börsifirmad eelmisel aastal üle 1 triljoni dollari dividende, mis on rekordsuur summa. Sel aastal võivad ettevõtted investoritele aga veel rohkem dividende maksta.

    Uuringufirma Henderson Global Investorsi raporti andmetel maksid suurettevõtted eelmisel aastal dividendideks 1,027 triljonit dollarit (747,5 mld eurot), mis on 310 miljardit dollarit rohkem kui 2009. aastal.
    2009. ja 2011. aasta vahemikus on arenevate turgude ettevõtted oma dividendiväljamakseid kahekordistanud. Kuid arenevate turgude dividendikasv on hakanud hoogu maha võtma ja seda eelkõige majanduslikel põhjustel, nagu Föderaalreservi võlakirjade ostmise programmi vähendamine ja kohalike valuutakursside langus.
    Suurim osa eelmisel aastal makstud dividendidest kuulus USA ettevõtetele. Ameerika korporatsioonid maksid mullu dividende 301,9 miljardit dollarit, mis on 49 protsenti rohkem kui viis aastat tagasi.
    “Meie uuringutest selgub, et viimasel viiel aastal näitavad dividendid selget pilti suurtest globaalsetest majandussündmustest ja trendidest. Arenevate turgude tõus ja nende jahtumine, toorainemulli inflatsioon ja sellele järgnenud deflatsioon, eurotsooni kriis ja USA tagasitulek majanduslangusest on kõik seal näha,” ütles Henderson Global Investorsi uuringu üks koostajaid Alex Crooke.
    Kõige rohkem maksid eelmisel aastal dividende pangad ja tehnoloogiafirmad. Pankade suured dividendid näitavad, et finantssektori taastumine finantskriisist on läinud oodatust paremini. Tehnoloogiasektori suurim dividendimaksja oli Apple, kelle dividendid moodustasid eelmisel aastal kuuendiku kõikidest tehnoloogiafirmade dividendidest.
    Euroopa on tõusnud oluliseks dividendimaksjaks. Euroopas (arvestatud pole Suurbritanniaga) on dividendide väljamaksed alates 2009. aastast kasvanud 8 protsenti, 145,6 miljardi euroni. Hendersoni raporti järgi on Euroopa muutnud dividendiinvestoritele Põhja-Ameerika järel tähtsuselt teiseks turuks maailmas.
    Raport leidis ka, et Suurbritannia osa eelmisel aastal makstud dividendidest oli 11 protsenti ja seda on palju, võrreldes Briti majanduse mõõtmetega. Samuti kuulusid eelmisel aastal suurte dividendimaksjate hulka naftakompaniid, näiteks Shell ja Exxon Mobil. Esikümnes olid ka T­ime Warner Cable, HSBC ja Banco Santander.
    2014 võib olla dividendipidu. Eelmisel aastal tõusis USA aktsiaindeks S&P 500 27 protsenti ning see võib tähendada ka dividendide suurt kasvu. Uuringufirma Markit prognoosib, et S&P 500 aktsiaindeksisse kuuluvad ettevõtted maksavad dividende 352 miljardit dollarit (256 mld eurot). Seda on 40 miljardit dollarit rohkem kui mullu. Markiti hinnangul maksab dividende 84 protsenti S&P 500 indeksis olevatest ettevõtetest. See on parim näitaja pärast 1997. aastat.
    Euroopas prognoosib Markit kõige suuremaid dividende pankadelt. Uuringufirma prognoosi järgi kasvavad pankade dividendid 24 miljardi euroni, mis on 3,4 miljardit rohkem kui eelmisel aastal.
    Euroopa suurtelt ja keskmise suurusega ette­võtetelt ootab Markit tänavu dividende 182,7 miljardit eurot, mis on 9,2 miljardit rohkem kui eelmisel aastal. Selle aasta esimese kvartali suurimateks dividendimaksjateks prognoosib Markit selliseid suurfirmasid nagu Nestle, Roche ja Novartis. Järgnevad Sanofi ja Statoil.
    Markiti dividendide prognoos põhineb fundamentaalanalüüsil, näiteks ettevõtete enda prognoosid, eelnevad dividendimaksed ja teiste sama sektori firmade dividendid. Sellise analüüsi­mudeli järgi arvutab Markit välja, kui palju võiks iga ettevõte aktsionäridele dividende maksta.
    Mida oodata Eesti börsifirmadelt? Tallinna börsi­firmadest on praeguseks dividendi maksmisest teatanud ainult Merko Ehitus, kirjutades oma neljanda kvartali majandusaruandes, et teeb aktsionäridele ettepaneku maksta möödunud aasta 10,4 miljoni euro suurusest puhas­kasumist dividendidena välja 7,26 miljonit eurot ehk 0,41 eurot aktsia kohta.
    Eelmisel aastal oli Merko dividend 0,30 eurot aktsia kohta, kuid 2010. aastal ulatus dividend 70 sendini aktsia kohta.
    Tallinna Vee dividendipoliitika on säilitada dividendide tase reaalväärtuses ehk dividendide kasv võrduks inflatsiooniga. Eelmisel aastal maksis Tallinna Vesi dividendi 87 senti aktsia kohta. Kui arvestada, et Eestis oli eelmisel aastal inflatsioon 2,8 protsenti, suureneks sel aastal dividend vähemalt 89 sendini aktsia kohta. See poleks siiski rekordkõrge, sest 2010. aastal maksis Tallinna Vesi dividendi 1,60 eurot aktsia kohta.
    Premialt prognoosib LHV 0,01eurost dividendi aktsia kohta. See oleks sama, mis eelmisel aastal.
     
     
    Prognoos
    Suurimat dividendi oodatakse Apple’ilt
    Prognoositavalt 5 suurimat dividendimaksjat 2014. aastal, väljamakse mld dollaritesApple 11,8Exxon Mobil 11,7AT&T 9,7Microsoft 8,9General Electric 8,7
    Allikas: Markit
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Cathie Woodi populaarsed ARK fondid vajuvad kiiresti: investorid lahkuvad miljardite dollaritega
2024. aasta esimestel kuudel nägi ARK 2,2 miljardi dollari suurust netoväljavoolu. Cathie Woodi juhitud fondi koguvarad on langenud kiiresti 11,1 miljardi dollarini, mis on vaid vari endisest hiilgusest.
2024. aasta esimestel kuudel nägi ARK 2,2 miljardi dollari suurust netoväljavoolu. Cathie Woodi juhitud fondi koguvarad on langenud kiiresti 11,1 miljardi dollarini, mis on vaid vari endisest hiilgusest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Rahandusministeerium plaanib suurendada lähetuste päevaraha
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Maailmas pole sõjale veel nõnda palju kulutatud
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.