Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ministeerium maksab kätte

    Keskkonnaministeeriumis käib kibekiire töö keskkonnatasude ennaktempos tõstmiseks 2016. aastast alates. Kuna Eestis puudub riiklikult kinnitatud keskkonnatasude strateegia, meenutab ministeeriumi selline tegevus kättemaksuaktsiooni ettevõtjatele.

    Riigikohus tunnistas eelmise aasta lõpus kehtetuks keskkonnatasude plaanitust kiirema tõusu kuni aastani 2015. Seetõttu on keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus otsustanud tõsta keskkonnatasusid ennaktempos alates 2016. aastast. Ministeeriumis on selleks ettevalmistamisel keskkonnatasude raamkava aastast 2016.
    Strateegia puudub. Paraku puudub riigil praegu keskkonnatasude strateegia, mis sätestaks tasustamise printsiibid ja eesmärgid kooskõlas Eesti riigi huvide ning Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnapoliitikaga. Raske on asuda täitma eesmärke, mida pole sõnastatud, või on sõnastatud kujul, millest normi andjal ja selle adressaadil pole võimalik üheselt aru saada.
    Lisaks puudub ministeeriumil faktipõhine ja tegelik arusaam sellest, mis Eesti keskkonnas tegelikult toimub.
    Keskkonnatasud peavad põhinema reaalsetel keskkonnamõjudel ja aktsepteeritud metoodika alusel arvutatud väliskuludel. Kahjuks pole aga alates 1990. aastatest sisuliselt tehtud uuringuid, mis võimaldaksid keskkonnamõjude ümberarvutamist materiaalsesse väärtusesse. Sellepärast tulebki alustada uuringutest, et aru saada, milline on tänapäevase tööstuse mõju keskkonnale, majandusele ja sotsiaalsfäärile. Milliseid vahendeid jäetakse ette­võtetele selleks, et nad saaksid suunata vajalikud investeerimisvahendid oma mõju minimiseerimiseks või hoopis kõrvaldamiseks?
    Ettevõtjad on keskkonna­tasude ennaktõusu kavandamisest teadlikud, kuid kahjuks on seni tegemist vaid nende näilise kaasamisega protsessi. Ministeerium küll küsib ettevõtete seisukohti ja ettepanekuid, aga tegelikkuses jätab enamiku neist kõrvale ilma igasuguste põhjenduste ja selgitusteta.
    Läbimõtlematuse vastu. Oleme läbimõeldud ja kaalutletud lähenemise poolt ega toeta järjekordseid kiireid, läbimõtlematuid otsuseid. Kuni puudub riiklikult kinnitatud keskkonnatasude strateegia, ei tohi keskkonnatasusid tõsta rohkem kui inflatsioonikoefitsiendi võrra aastas lähtudes 2012. aasta baastasemest.
    Puuduvad ka selged analüüsid, kas ja millises ulatuses üldse on keskkonnatasusid võimalik tõsta, kahjustamata tööstuse jätkusuutlikkust ning tagades selle investeerimisvõimekuse. Investeerimiskindluse tagamiseks tuleb fikseerida keskkonnatasude muudatused vähemalt viis ja piirmäärad kümme aastat enne jõustumist.
    Keskkonnatasusid makstes peavad ettevõtjad selgelt aru saama, mille eest nad maksavad ning milleks ja kuidas tasudest saadavat raha kasutatakse.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.