Eelarvelaekumise kasvu panustasid enim toetused

Rahandusministeeriumi andmetel laekus jaanuaris riigieelarvesse tulusid 692 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti aastaks plaanitust. Võrreldes eelmise aastaga suurenesid tulud 76,5 miljonit eurot ehk 12,4 protsenti eelkõige parema toetuste laekumise tulemusel. Kulusid tegi riik 655 miljonit eurot ehk 8 protsenti kavandatust.

2014. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 8,1 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,2 miljardit eurot, teatas ministeerium.

Tulusid laekus eelarvesse jaanuari lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega  692,4 miljonit eurot. Maksutulusid koos edasiantavate maksudega laekus 641,6 miljonit eurot ja mittemaksulisi tulusid 81,7 miljonit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 9,7 protsenti ning mittemaksulised tulud 5,9 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.

Suurimate tululiikidena laekus jaanuaris sotsiaalmaksu 195,9 miljonit eurot ehk 8,7 protsenti planeeritust ja käibemaksu 162,5 miljonit eurot ehk 9,7 protsenti kavandatust.

Kulusid tehti aasta esimesel kuul 654,8 miljoni euro eest ehk 8 protsenti plaanitust. Eelmise aasta jaanuaris oli võrreldavate kulude maht 561,1 miljoni eurot ja eelarve täitmine 7,2 protsenti. Suurimate kuludena maksti jaanuaris peamisteks sotsiaaltoetusteks 257,3 miljonit eurot, mida on 6,5 protsenti rohkem kui mullu jaanuaris. Sotsiaaltoetuste kasvu põhjusteks on eelkõige pensionikulude  ja paremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenevate ravikindlustuskulude tõus.

Investeeringuteks kasutati jaanuaris 31 miljonit eurot ehk 5 protsenti aastaks plaanitud eelarvest ja 12,4 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal kuul. Tavapäraselt toimub aasta alguses peamiselt riigihangete ettevalmistamine ning suuremad investeeringud tehakse suuresti seoses hooajaliste iseärasustega aasta hilisemal perioodil. Terveks aastaks prognoositud investeeringute üldmaht on 2013. aastaga võrreldes väiksemate struktuurivahenditest tehtavate investeeringute tõttu kümnendik väiksem. 

Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks maksti aasta esimese kuuga välja 86,5 miljonit eurot ehk 6,6 protsenti eelarves ettenähtust. Eelmise aastaga võrreldes suurenesid tööjõu- ja majandamiskulud 3,8 protsenti, sealjuures on üheks kasvu põhjuseks kerkinud palgakulud. Tööjõukuludeks kasutati 52,5 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 34 miljonit eurot.

Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti jaanuaris välja 8,5 protsenti plaanitust ehk 76,5 miljonit eurot. Seda on 34,3 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Suurenemine võrreldes eelmise aastaga tuleneb eelkõige maaelu ja kalanduse toetuste väljamaksetest, mida oli 24,3 miljonit eurot rohkem. Struktuuritoetuste arvelt maksti välja 29,8 miljonit eurot ehk 6,8 miljonit eurot enam kui 2013 aasta jaanuaris.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas 2014. aasta jaanuari lõpus 1,48 miljardi euro väärtuses. Jaanuariga suurenes likviidsete varade maht 63,4 miljoni eurot ehk 4,5 protsenti.