Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pankroti äärelt päästetud

Marta Jaakson, Rivo Sarapik 26. veebruar 2014, 17:03

Valede juhtimisotsuste ja omanike lahkhelide tõttu pankroti äärele jõudnud Nordnet on üks vähestest firmadest, mis saneerimisega päästeti.

Hoolimata sellest, et saneerimisseadus sai kolme kuu eest viie aastaseks, on meedet kasutatud harvadel juhtudel. Veel harvemalt on meetme kasutamine positiivse tulemuseni jõudnud.

Kohtute inforegistri andmete alusel on aastail 2008-2014 tehtud 159 saneerimisavaldust, millest vaid ligi 20 on leidnud positiivse lahenduse.

Üks vähestest näidetest edukast saneerimisest on jahutatud ja külmutatud toodete käitlemist ning lao- ja logistikateenust pakkuv Nordnet OÜ. Ettevõtte juhatuse liige Madis Laansalu rääkis uhkustundega hääles, et hoolimata sellest, et keegi edukasse saneerimisse ei uskunud, suudeti saneerimine läbi viia ning planeeritust poole lühema ajaga. 21. veebruaril tuli Harju Maakohtu otsus Nordneti saneerimismenetluse ennetähtaegsest lõpetamisest.

Võrreldakse pankrotiga. "Saneerimisele pannakse väga sageli võrdusmärk pankrotiga. Saneerimisel on negatiivne kuvand ja ärimehed, lükkavad selle nii kaugele, et saneerimise kasutamise mõttekus kaob ära," hindas Laansalu. Ta lisas, et saneerimise käigus tunnetas ettevõte negatiivset kuvandit eriti tuliselt ning tihtipeale tunti end kui pidalitõbise laadset. Usk ettevõttesse kadus ja see tõi omakorda koormust juurde ja viis energiat.

Hansabuss ASi juhatuse esimees Neeme Tammis on samuti läbinud eduka saneerimise. 2008. aastal viis ettevõte läbi sisemised suuremad ümberkorraldused. "Numbrid näitasid ja ka tajusime, et majanduses lähevad tõenäoliselt asjad käest ära," meenutas Tammis.

Ümberkorraldused hõlmasid Tammise sõnul peamiselt laenude restruktureerimist, masinapargi olulist vähendamist, personali vähendamist, olulisemate ostulepingute tingimuste ümberrääkimist, kulude ja palkade vähendamist ning osade ärisuundade sulgemist või olulist ümberkujundamist.

Aastaga kahjumist välja. 2008. aastal teenis ettevõte 571 735 eurose kahjumi, ent 2009. aastal oli 490 866 euroga plussis. AS Hansabuss ja tütarettevõtete puhul ei kasutatud toona ametlikku saneerimiskava, vaid toimetati omal initsiatiivil.

Nordnet jõudis saneerimiseni Laansalu sõnade järgi nii valede juhtimisotsuste kui ka omanike lahku kasvamise tõttu. Tema hinnangul saab äri teha vaid siis, kui algkapitali korstnasse kirjutad, mitte muretseda raha kaotamise pärast, mis juhib firma vales suunas.

Pank hindas lootusetuks. Kuigi Swedbank hindas veel 2011. aastal Nordnet Eesti AS saneerimise ebatõenäoliseks ning võlausaldajate huve kahjustavaks, on tänaseks Laansalu sõnul kohustused lahendatud ja võlad tasutud.  Laenulepingute alusel nõudis Swedbank võlausaldajana tagasi ettevõttelt üle 6,7 miljoni euro, millele lisandusid intressid ning viivised. Vaidlusi Nordnetil enam üleval ei ole. Saneerimine võttis aega kolm aastat, planeeritud kuuest aastast.

Saneerimisseadus võeti Eestis vastu 2008 aasta detsembris. Selle aja jooksul on Harju Maakohtu sõnul algatatud saneerimismenetlusi algatatud enam kui sada. Samas kui Krediidinfo 2012 aasta pankrotistatistika näitab, et sama aja jooksul on väljakuulutatud 3625 ettevõtte pankrot.

TASUB TEADA: Millal saneerimine aitab?

Näpunäiteid edukaks kannapöördeks.

Kasuta, kui on võimalik firmat päästa.

Saneerimisemeedet tuleks kasutada siis kui ettevõtet on veel võimalik päästa, mitte siis kui olukord on juba päris hapu ja võlausaldajate emotsionaalne pangaarve tühi. Samuti anda realistlikke lubadusi, milleta Laansalu sõnul kaugele ei jõua. "Balloon tuleb selga võtta enne kui sa vette lähed, vee all, seda täitma hakata ei ole enam mõtet," märkis Madis Laansalu. Nordnet alustas Laansalu hinnangul saneerimist õigel ajal, siis kui reaalsete kohustuste hulk oli kümne miljoni euro ligidal.

Tuleb häbist üle olla.

Neeme Tammis meenutas, et saneerimistegevused olid psühholoogiliselt juhtkonnale rasked ning ükski läbirääkimine ei olnud kerge ja meeldiv. Laiali tuli lammutada kõik see, millesse oli pikalt usku olnud. "Kuidagi häbi oli, et pole hakkama saanud ja ego sai kõvasti pihta. Enda mugavustsoonist tuli välja tulla ja laiali minna inimestega, kellega oli varem tore koos töötada," kommenteeris Tammis. Ta lisas, et allesjääjatega tuli aga kokku leppida, et väiksema sissetuleku eest tuleb rohkem tööd teha. "Kõige kriitilisem oli iseenda psühholoogilise barjääri murdmine, peale seda läks juba kõik hooga," hindas Tammis.

Tegutse varem, mitte hiljem.

Teiseks oli Tammise sõnul oluline tegutsemise aeg. "Kui numbrid ja muud märgid näitavad, tuleb asuda asju muutma, siis tuleb seda teha kohe," hindas ta.

Nokkimist tuleb kõvasti.

Eduka saneerimise aluseks peab Laansalu head meeskonda ja paksu naha olemasolu. "See on reaalsus, enne sellesse protsessi sisenemist tuleb paks nahk selga panna, nokkimist tuleb kõvasti," iseloomustas Laansalu.

Vali inimesi.

Ta rääkis, et ilma vajaliku meeskonnata ei olekski saneerimine olnud realiseeritav. Esiteks peab olema hea meeskond majas sees, kes äri uuesti käima lükkab ja teiseks juriidilised nõustajad. Laansalu rõhutas, et bürokraatlike ja formaalsete vorminõuete täitmisega raskustes olev ettevõte üksi hakkama ei saa. Nordneti nõustas ja abistas advokaadibüroo Borenius ja saneerimisnõustaja Artur Suits Grand Thorton Rimess-st.

ÄRIPARTNER: kuulavad klienti palju rohkem

Nordnet äripartner, Viru Rand OÜ müügijuht Ingrid Sinimets

Meid Nordneti saneerimine ei mõjutanud. Nad annavad endast maksimumi. Nad suhtlevad ja kuulavad klienti palju rohkem. Koostöö on väga meeldiv ja äripartnerist ilma jäämist me ei kartnud.

MINISTEERIUM: päästma hakatakse liiga hilja

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus

Hindasime, et seaduse rakendamise esimestel aastatel võiks olla ca 5-6 saneerimiskava kinnitamist aastas ja selle eesmärgi on seadus üldiselt ka täitnud. Saneerimine on nii Eestis kui ka kogu maailmas pigem harvaesinev olukord, mida saab läbi viia ainult teatud asjaolude korral, milleks on näiteks osanike või aktsionäride valmisolek täiendavalt panustada firma päästmisse, võlausaldajate usk juhtidesse ja ühingu heasse tulevikku ning hea, elujõuline äriplaan.

Peamiseks põhjuseks, miks praegu väga paljud saneerimisavaldused tagasi lükatakse, ongi see, et tegelikult on saneeritav äriühing maksejõuetu ja tuleks alustada pankrotimenetlust või puudub võlausaldajate nõusolek saneerimise läbiviimiseks. Ilma nende nõusolekuta ei ole võimalik saneerida, sest kogu ümberkorraldamine puudutab võlausaldajate raha.

MIS ON MIS: Saneerimisseadus
Võeti vastu 2008. aastal.
Kasutatakse ettevõtte päästmiseks pankrotist ja likvideerimisest.
Mõeldud ettevõtetele, mille olukorda ümberkorraldustega paremaks muuta.
Algatajaks peab olema ettevõtja ise. Kui ettevõtte suhtes on juba algatatud pankrotimenetlus või on tehtud kohtumäärus ettevõtja sundlõpetamise kohta, ei saa saneerimist enam algatada.

LISALUGU: Päästeparve asemel piraadilaev

Saneerimist kui ettevõtte päästmist on kasutatud ka pahatahtlikel viisidel. Eelmise aasta alguses kasutasid saneerimismenetlust Alo Lillepeale ja Tanel Peetersile kuulunud Celander Ehituse pankrotihalduri Terje Eipre hinnangul on ettevõttes saneerimismenetlust kasutatud firma varadest tühjaks tegemiseks.
Celanderi kohustused olid kokku ligi 20 miljonit eurot, millel lisandus pankrotimenetluses nõudeavaldust mitte esitanud võlausaldajate nõuded, mis moodustasid halduri hinnangul vähemalt 5,7 miljonit eurot.

--------

TASUB TEADA: Ministeerium reformib seadust

Justiitsministeerium soovib saneerimisseaduses muuta selle, et saneerimise ajaks ei peatu tehingute tagasivõitmise tähtajad, et saneerimismenetluse ajal ettevõtja poolt võõrandatud vara ja tehtud tehinguid ei oleks võimalik järgnevas pankrotimenetluses enam tagasi võita.

Praktikute arvamusi oodatakse saneeritava ettevõtjaga seotud isikute, nende lähikondsete nõuetega, mida käsitletakse praegu saneerimismenetluses võrdsena teiste tavavõlausaldajate nõuetega.

Seaduses vaadatakse üle kohtule saneerimiskava esitamise tähtajad. Arutatakse, kas anda võimalus saneerimismenetluse käigus saneerimiskava muuta ning lubada suuremat paindlikkust saneerimismenetluse algatamise eeldustes.

------

Üks vaidlus aitas seadust paremaks muuta

Advokaatide hinnangul tõi saneerimisseadusesse selgust täna Trigon Agri kontserni kuuluv Väätsa Agro saneerimisvaidlus, kus riigikohus täpsustas, et kui kohus saneerimiskava ei kinnita, on ettevõtjal võimalus ilma kaheaastase piiranguta esitada uus kava.

Toona saneerimisnõustaja Veikko Toomere sõnul oli riigikohtu lahend tervikuna sedavõrd oluline, et ilma selle dokumendita ei ole võimalik edukat saneerimist läbi viiagi.

Soraineni advokaadibüroo nimetas kohtulahendit lausa revolutsiooniliseks, kuna andis  vastuse hulgale segadust tekitanud küsimustele.

Riigikohtu otsus tõi võlausaldajatele välja mitu asjaolu. Näiteks saab võlausaldaja pandiga tagatud nõuet vähendada vaid ulatuses, milles nõue on tagamata. Samuti on pandiga tagatud nõude asendamine saneeritava ettevõtte osalusega võimalik ainult siis, kui võlausaldaja sellega nõus on. Nõude asendamine osalusega peab toimuma selliselt, et restruktureeritakse kogu senine osalus äriühingus ehk osalus jagataks vähemalt suuremate võlausaldajate vahel nende nõuete suuruse alusel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. March 2014, 16:26
Otsi:

Ava täpsem otsing