Pensionärid ihkavad tööle

President Toomas Hendrik Ilves ütles iseseisvuspäeva kõnes, et ainus viis Eesti püsimajäämiseks ilma massilise sisserändeta on töötada kauem ehk meelitada pensionärid tööturule. Ilves tõi näiteks Rootsi, kus on pensioniiga tõstetud ning vähendatud poole võrra üle 67aastaste töötajate tulumaksu, et süstida neisse tahet edasi töötada.

Soodustusest olematu võit. Presidendi ideel on Tartu pensionäride organisatsiooni Kodukotus juhataja ning Vanavanemate Fondi asutaja Malle Salgu sõnul see viga, et pensionär küll saaks tööl käies oma sissetulekut suurendada, aga niigi väikse palga juures läheb suur osa siiski tulumaksuna ära, olgugi et maks oleks väiksem. “Kui ta aga kaks-kolm õhtut nädalas töö asemel väljas tahab käia, siis see väike maksusoodustus küll lahendus ei oleks. Kui tema töö oleks täiesti tulumaksuvaba, siis oleks see vahe juba tunnetatav,” ütles Salk.

Lisaks arvas Salk, et vanemad inimesed võiksid tööl käia küll, aga töö peaks võtma vaid umbes 20–25 protsenti ajast, et pensionärile jääks aega ka kodus veetmiseks, lastelastega suhtlemiseks ja hobidega tegelemiseks. Peamiselt töötavad tema tuttavad pensionärid näiteks valvuri või majahoidjana. “Ma olen näinud küll täiskohaga töötavaid pensionäre Kodukotuses, see on neile väga väsitav ja neil pole aega millegi muu meelepärasega tegeleda,” rääkis pedagoogina töötanud Salk.

Ka Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu  juhatuse esimees ning  juba 25 aastat sukki-sokke tootva Nanso Group Eesti tegevjuhina töötanud Andres Ergma nõustub, et Eestis poleks tulumaksusoodustusest pensionäridele suurt kasu. “Enamasti töötavad pensionärid niigi sellistel madalapalgalistel kohtadel, kuhu noored inimesed pole nõus minema. Kui sellest natukesest nüüd tulumaksu ei võeta, siis selle efekt oleks võib-olla paarkümmend ­eurot. See võib töötada Rootsis, kus on kõrged palgad, aga mitte meie tingimustes,” sõnas Ergma.

Ergma sõnul on pensionäride motivatsioon töötada niikuinii suur, sest pensionist ei tule äraelamiseks välja, tööd tegema pole vaja neid meelitada, pigem on lihtsalt puudus sobilikest töökohtadest.

“Me võime rääkida, et oleks tore, kui inimesed teeksid ikka midagi, kui tervis on veel hea, kuid tegelik suhtumine on teine. See on täiesti kahe otsaga mäng meie riigis. Tegelikult noored ju ei taha, et vanad töökohti kinni hoiavad. Vanainimestele töökohti luua pole nii lihtne, sest kõigepealt peaks muutuma suhtumine, et pensionäre peetaks inimesteks, mitte ei paigutataks omaette kasti,” ütles Tallinna Pensionäride Ühenduse juht ning enam kui 40aastase staažiga Põhja päästekeskuse töötaja Anne-Ly Nilisk.

Ka paindlik pensioniiga, mille puhul inimesed saavad ise otsustada, millal pensionile jäävad, tagades pikema tööstaažiga kõrgema pensioni, on Niliski sõnul kahe teraga mõõk, sest inimesed jäävad vabatahtlikult pensionile enamasti siis, kui tervis ei luba neil enam tööd teha. Hea tervisega käiksid nad tööl võib-olla kuni 90. eluaastani.

Maksuvabad eakad ettevõtjaid ei meelita. Ligi veerand sajandit tehast juhtinud Ergma sõnul poleks ka see lahendus, kui ettevõtja ei peaks pensionärist töötaja pealt sotsiaalmaksu maksma, sest pensionärid töötavad madalapalgalistel kohtadel ning ettevõtte juhile sellest suurt kasu poleks.

“Efekti võiks anda see, kui kaotada üleüldse sotsiaalmaks ning kehtestada ettevõtetele mingil kujul väikene tulumaks. Meil töötavad pensionärid on jäänud oma ametitesse lihtsalt ka pärast pensioniea saabumist, pensionäride väljaõpetamine absoluutselt teise töö peale pole reaalne. Umbes 10 protsenti meie töötajatest on pensionärid ja peamiselt on nad kaasatud tehases tootmisse,” rääkis Ergma.

Saaremaal Kaarma vallas tegutseva ligi 120 töötajaga laevaehitusfirma ASi Baltic Workboatsi juhi Margus Vanaselja sõnul peab vanem inimene olema esmajärjekorras tervisliku seisundi poolest võimeline tööd tegema, ühestki maksusoodustusest üksinda pole kasu.

“Ma olen presidendi ettepanekutega muidu küll nõus, aga sellega ei saa ma küll nõustuda, et iibe tõstmise probleemi võiks pensionäride tööle saatmisega lahendada. Pigem tuleb siin ära teha midagi lastetoetuste ja muu sellisega. Me maksame Kaarma vallas oma tehase nendele töötajatele iga kuu lisaks põhipalgale juurde 150 eurot, kelle peres kasvab kaks-kolm last või isegi enam. Tuleb ikka läheneda vajaduspõhiselt ja mõistusega, riikliku maksupoliitikaga seda asja küll ajada ei saa,” sõnas Vanaselja.

Ta lisas, kedagi ei lasta ka vanuse pärast lahti, kui inimene on ka kõrges eas hea töötaja. “Laeva peale keevitajana ronima me pensionäre päris ei saada, aga neid saab hästi kasutada näiteks laotöötajate või mentoritena,” ütles Vanaselja.

Leidub pooldajaid. Lääne-Virumaal põllu- ja metsamajandusmasinaid tootva ligi 30 töötajaga OÜ Palmse Metall tegevjuht Bert Sild on rootslaste metoodika suhtes pisut lootusrikkam. Ta nentis, et igasugune soodustus stimuleeriks kindlasti pensionäre palkama.

“Kuidas aga vaatab sellele inimene, kes pole veel pensioniealine, kui talle eelistatakse n-ö odavamat pensionäri? Küsimus on õigluses. Meil on vanemad töötajad enamasti rahulikematel ametikohtadel, pensionärid pole enam esimese liini töölised, nad ei ajagi niivõrd suurt palka taga,” ütles Sild.

 

Väljaõppele kulub rohkem aega

Signe Kaurson, Swedbanki personalidirektorPank on kogenud vanemaealiste inimeste töölevõtmisel seda, et nende väljaõppeperiood ja kohanemisaeg on pikem ning tuleks kindlasti jälgida, et  nende töö iseloom ei oleks liiga pingeline ja sagedasti muutuv. Seetõttu on oluline tööandja valmisolek võimaldada suuremat paindlikkust ning vanemaealiste tööhõivet toetavad riiklikud meetmed, nagu maksusoodustused, oleksid kindlasti motiveerivad nii tööandjale kui ka töötajale.