Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Äri 25. Maratoonlase hingega rauamehed

28. veebruar 2014, 00:00

Meie Avoga oleme paljuski olnud vaid õpipoisid – mõte asutada puidutööstusele sisseseadet valmistav firma tuli soomlaselt Heikki Koivunenilt ja ettevõtte tähelend sai hoo sisse tänu Sylvesterile, nendib ASi Hekotek tegevjuht Heiki Einpaul.

“Hekotek on oma eksistentsi ja edu eest võlgu peale Heikki ka endistele Sylvesteri omanikele, kes meid usaldasid,” räägib Einpaul. “Algusaegadel mina ja Avo peamiselt tõlkisime Heikkit ja õppisime selle kaudu, mida ta rääkis. Olime Avoga usinad õpipoisid.”

Einpauli kõrval istuv Avo Raigla, praegune Hekoteki elektri- ja automaatikaosakonna juhataja, noogutab innukalt kaasa. Sest just tema oli see, kes 1991. aasta lõpus koos Koivuneniga nõukogudeaegseid puidu- ja mööbliettevõtteid läbi kammis, et saada ette pilti, kas Eestis on üldse võimalik kellelegi pakkuda puidutöötlemise seadmeid.

Koivunen kolis 1991. aasta lõpus Eestisse, sest vajas uut keskkonda ja uusi väljakutseid – tema masinaehitusfirmad Soomes läksid masu ja turu kadumise tõttu pankrotti ning hiljuti oli ta matnud oma abikaasa. Kuna Koivunen oli varem Soomes põgusalt kohtunud Avo Raiglaga, võttis ta Eestisse saabudes Avoga ühendust.

Käiberaha saamiseks müüdi Soomes mööblit. Raigla ja Koivunen asutasid ASi Hekotek 27. veebruaril 1992. aastal. Einpaul tuli Hekotekki tööle kuu aega hiljem. Einpaul ja Raigla olid tuttavad juba TPI tudengipäevilt.

“Et käiberaha teenida, ostsime Eestist kokku täispuidust mööblit, viisime selle Soome ja müüsime maha,” annab Raigla ettekujutuse alustava firma finantsraskustest. “Ükskord, kui palgaraha üldse ei olnud, siis mina ja Heiki saime mõlemad tehtud töö kompensatsiooniks ühe voodi.”

Meeste tööjaotus kujunes välja nii, et aktiivsest ja suhtlemisaldist Einpaulist sai Heikki Koivuneni n-ö töövari-ihutõlk ning tagasihoidlikuma loomuga Raiglale jäi raamatupidamine ehk ülesanne, mida keegi teine teha ei tahtnud. “Me vahel sõbralikult nöökasime Avot, et ega siin suurt vahet ei ole, kas sa otsid bitte taga või nüüd sente taga, et kõik klapiks,” muigab Einpaul. “Loomulikult, kui ettevõte kasvas, siis esimesel võimalusel hakkas Avo oma erialaste projektidega tegelema. Ja mina järjest vähem Koivuneni tõlkima ja järjest rohkem tegevjuhi kohustusi täitma.”

Katlamaja käivitamisel vedas inspektoriga. Hekoteki esimene tõsisem töö oli 1993. aastal Haapsalu Uksetehase ASi puidukuivati ja katlamaja töölepanek. “Õnneks jõudsime katlamaja käivitada enne, kui tehnilise järelevalve inspektor sinna jõudis,” meenutab Einpaul. “Meil polnud õrna aimugi, et objekti kohta tuleb koostada ka vastav dokumentatsioon. Juhtus mõistlik inspektor olema – ta ei seisanud katlamaja ja lasi meil dokumendid tagantjärele ära vormistada.”

Hekoteki tähelend sai alguse 1994. aastal, kui ASi Sylvester omanikud eesotsas Mati Polliga otsustasid Imavere saeveski esimese ehitusetapi seadmete tarnijaks valida tollal tundmatu firma. Sylvesteri meeskond usaldas Hekotekki, ehkki selle asutajaks ja põhiomanikuks oli soomlane, kellel ei olnud tollal Eestis praktiliselt mitte midagi ja teisele poole lahte oli maha jäänud mitu pankrotipesa.

“Heikki Koivunenil on olnud suur roll Imavere saeveski arengul, sest just tema joonistas käsitsi esimesed plaanid ning nägi ette tulevased tootmismahu kasvud,” toonitab Einpaul ja lisab, et Sylvesteril omakorda on olnud oluline roll Hekoteki arengus. “Ilma Sylvesterita ei oleks Hekotek täna see, mis ta on.”

Häbenesid kasumit. Einpauli andmeil sai Hekotek 1990. aastate teisel poolel ligi 90 protsenti käibest Sylvesteri tellimustest. “Me ei tahtnud algul kuidagi näidata, et selle käibe pealt teenisime me veel mitu miljonit krooni kasumit,” tunnistab Einpaul. “Tollal me püüdsime varjata, et me jumala eest kellegi huve ei riivaks. Täna saame muidugi aru, et just see kasum pani aluse meie arengule.” Raigla lisab: “Sellest arenes edasine pikk ja edukas koostöö – oleme olnud osalised kõikides Sylvesteri projektides.”

Einpaul iseloomustab Hekoteki arengut kokkuvõtvalt spordiga. “Algus oli nagu võõras metsas orienteerumine, kus füüsilise pingutuse ja väsimuse foonil on vaja kogu aeg vastu võtta uut informatsiooni, seda analüüsida ning õiged otsused teha,” räägib omal ajal orienteerumisega tegelenud Einpaul. “Kuna me pole kunagi taga ajanud maksimaalset kasumit, oli Hekoteki start pikk ja aeglane, samas oleme suutnud hoogu päris hästi hoida. Meie filosoofia on maraton, mitte sprint.”

  • Täiendkoolitus kriisikoldes

Kui pärast järjekordset pauku hakkas katlamaja põleti korpus palli kuju võtma, sai Hekoteki tegevjuht Heiki Einpaul aru, et ainult julgest pealehakkamisest enam ei piisa.
Tollel 1992. aasta külmal detsembripäeval jäi vähe puudu, et Sompa kaubabaasi konteinerkatlamaja oleks esmakäivitamisel õhku lennanud. Süüdlaseks oleks jäänud vastasutatud AS Hekotek, millele Sompa objekt oli üldse üks esimesi tellimusi.
Tuttavate kaudu sai Einpaul ühe katlaspetsialisti aadressi ning kihutas autoga Sauele, mehe koduukse taha. Mees saatis Einpauli esimese hooga pikalt. “Hakkasin sealsamas ukse taga raha lugema – 500, 1500, 3000, 6000, 10 000 rubla,” meenutab Einpaul. Mees sai aru, et teda on tõesti väga vaja, ja andis Einpaulile esimese professionaalse katlamaja täienduskoolituse, ja seda lõpuks pakutust mitu korda väiksema summa eest. “TPIst saadud inseneriharidus on hoopis midagi muud kui reaalne elu. Me pidime töö käigus õppima, sest me pidime töötava asja ka valmis ehitama,” räägib Einpaul.

 

Mis on mis

  • AS Hekotek

Projekteerib, valmistab, paigaldab ja käivitab puidutöötlemisettevõtetele tehnoloogilisi seadmeid.
Asutasid 1992 Avo Raigla ja soomlane Heikki Koivunen, Heiki Einpaul sai omanikeringi 1992. aasta lõpus.
Suuromanik 82,5% alates 2007. aastast Rootsi kontsern Lifco (omandas Koivuneni osaluse). Teine osanik OÜ Hekotek Produkt (65% Einpaul, 25% Raigla).
Tegevjuht Heiki Einpaul.
Teenis 2012. aastal 33,9 miljoni eurose käibe juures 2,7 miljonit eurot puhaskasumit.
Ekspordi osa 2012. aastal 87,4%, sellest Venemaale 80%. Venemaa osa käibes on viimased 10 aastat olnud üle 60%. Lisaks eksportinud Põhjamaadesse, Kesk-Euroopasse, LAVi, Venetsueelasse, Tansaaniasse jm.
Töötajaid 80.
Võitnud Äripäeva masina-metallitööstuse TOPi 2008., 2010. ja 2011. aastal.

Ajalugu:
1993 esimene profiilne klient Haapsalu Uksetehase AS, kuhu tarnitud puidukuivati ja katlamaja töötavad tänaseni.
1994 tarnis ASile Sylvester Imavere saeveskisse sisseseade. Osalenud kõikides Sylvesteri hilisemates projektides Eestis, Lätis ja Leedus.
2000 esimene tarne Venemaale.
2002 ehitas kontori ja tootmisruumid Rae valda Põrguvälja tehnoparki.
2007 hakkas Venemaale tarnima graanulitehaste sisseseadet.

 

Kommentaar

  • Vastastikune leid

Mati Polli, Sylvesteri üks asutajaid, RMK nõukogu esimees
Koostööd Hekotekiga meenutan ma alati väga positiivselt, pean seda vastastikuseks leiuks.  Saetööstusest, selles kasutatavate seadmete, masinate, agregaatide maksumusest ja paljust muust sisuliselt mitte midagi teadvate noorte eestlastest ettevõtjate ärieetiliselt võrdne ning aus kohtlemine Heikki Koivuneni poolt lõi aluse pikaajaliseks usalduslikuks koostööks.
Ettevõtluses on ikka nii, et vastastikku aus olles saab pikka aega mõlemapoolseid väärtusi luua.

 

Sündmused

Mis juhtus Eesti ärimaailmas 1990. aastate veebruaris?

22 aastat tagasi
Tartu Kommertspank sai Eesti Pangalt tegevuslitsentsi. Seni tegutses Tartu Kommertspank NSVLi riigipangalt 26.09.1988 saadud tegevusloa alusel (TKP kaotas tegevuslitsentsi 19.12.1992).
Registreeriti arvutifirma AS Ordi, mille juhataja ja põhiomanik on Sulev Sisask.

21 aastat tagasi
Reisilaev Estonia tegi esimese regulaarreisi Stockholmist Tallinna, laevaliini teenindas E-Liini AS (reisilaev Estonia viimane, saatuslik reis oli 28. septembril 1994. aastal).
Tallinnas avati Eesti-Rootsi ühisaktsiaselts Paroc Eesti (nüüd AS Paroc), mis hakkas müüma kivivilla ja selle tooteid.
Raivo Rand ja Aivar Tuulberg asutasid ehitusfirma R.T. Inv (alates 1994. aastast kannab ärinime AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg).
Eesti-Kanada ühisaktsiaselts Columbia-Kivi käivitas Tartumaal Vana-Kastres tellisetehase.
Loodi Eesti Kindlustusseltside Liit.
Viktor Siilats ja Andres Küng registreerisid automüügifirma ASi Info-Auto (2004. aasta veebruaris ostis Viktor Siilats 24,5 miljoni krooni eest endise kompanjoni Andres Küngi pärijatelt Info-Auto aktsiad välja).

20 aastat tagasi
Marja poe lagi varises ehitusvea tõttu, hukkus viis inimest.
Väärtpaberiametis oli esimene maaklerite kvalifikatsioonieksam, kvalifikatsioonitunnistus väljastati Eesti kolmele esimesele maaklerile, kelle hulgas olid ka Indrek Rahumaa ja Angelika Koha.

18 aastat tagasi
AS Ericsson Eesti alustas tegevust, telekommunikatsioonikontserni Ericssoni tütarfirma loodi Ericssoni toodete müügiga tegelenud Baltimore Eesti ASi baasil.
Ajaleht Äripäev hakkas senise kolme korra asemel ilmuma viis korda nädalas.
Tiigrihüpe ehk Eesti koolide arvutiseerimine kuulutati president Lennart Meri poolt ETV saates “Otseliin” välja.

17 aastat tagasi
Kõik hotellid pidid jõustunud korra järgi saama tärniomanikeks.
AS Estravel avas esimese Eesti reisibüroona filiaali Riias.

 

Pane tähele

  • Äripäev 25

Äripäev tähistab oktoobris 25. sünnipäeva. Sellest tähtpäevast ajendatult käivitasime rubriigi “Äri 25”.
Iga kuu viimasel reedel teeme põgusa tagasivaate, mis on sellel kuul Eesti majanduses viimase 25 aasta jooksul juhtunud.
Rubriigis keskendume ühele tollast aega hästi iseloomustavale persoonile, sündmusele või tehingule, lisaks anname lühemaid tähelepanekuid ununema kippuvate faktide kohta.
Toimetus on huvitatud ka lugejate meenutustest. Kui teil on mõne meie esile toodud sündmuse, tehingu või muu fakti kohta huvitavat ­infot, siis jagage oma meenutusi aadressil vainu.rozental@aripaev.ee või aivar.hundi­magi@aripaev.ee

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. February 2014, 18:30
Otsi:

Ava täpsem otsing