Kahtlused viisid hobusekasvataja kaposse

28. veebruar 2014, 00:00

Mullu aprillis saatis Tori Hobusekasvanduse juhataja Imre Sams kirja riigiprokuratuuri: “Soovin teatada kuriteokahtlusest, mis seisneb pistise küsimises ja vahendamises ning mõjuvõimuga kauplemises. Asjaga on seotud vähemalt üks valitsuse liige ning tõenäoliselt ka kõrgemad ametnikud.”

Talle vastas juhtiv riigiprokurör Heili Sepp, kes soovitas pöörduda kaitsepolitseisse aadressil Toompuiestee 3, Tallinn. “Öelge nimi ja teid juhatatakse vastava ametniku poole”. Mis seal juba juhtus, sellest rääkida ei tohi.

Küllap olid seal kõne all mullu aprillis aset leidnud sündmused, millesse on segatud kolm osapoolt: hobusekasvatajad Imre Sams, kodanikuühenduse Parem Eesti esimees Maario Laas ning põllumajandusministeerium eesotsas Helir-­Valdor Seederiga.

Asja keskmeks on Pärnumaal asuv Tori Hobusekasvandus ja selle juurde kuuluv 915 hektarit maad. Neid valdusi rendib Sams riigilt 1997. aastast peale ning tema lepingud riigiga kehtivad aastani 2029. Kokkuleppe järgi võib rentnik raiuda ja müüa sealset metsa, vastukaaluks aretab ta Tori tõugu hobuseid.

Valdusel tegutseb ettevõte Tori Hobusekasvandus OÜ, kelle 2007. aasta majandusaasta aruande järgi kujunes jaotamata kasumiks 6,15 miljonit krooni. Üle poole müügitulust, mis oli 2,67 miljonit, moodustas metsa müük. Hilisemaid aruandeid ettevõttel äriregistri andmetel esitatud pole.

Etteheited mõlemalt poolelt. Tori Hobusekasvandust peetakse ihaldusväärseks objektiks, mille puhul ei saa välistada ka poliitilisi huvisid. “Kui on tuhat hektarit maad, peab ju olema kellelgi ikka mingi huvi,” ütleb hobusekasvataja Novearenduse esindaja Paul Arus.

Rentnik ja rendileandja on aga tülli pööranud ja süüdistusi üksteise aadressil jagub kuhjaga. Põllmajandusminister Seeder väidab, et Sams on ebausaldusväärne ega täida kohustusi. Teine pool seevastu räägib, et ei saa ega peagi kohustusi täitma, sest minister survestab teda juba aastaid ebaausate võtetega, et ta valduselt välja koliks. Samsi meelest soovib minister valdused omadele inimestele üle anda.

Mullu jaanuaris päädis asi sellega, et põllumajandusministeerium saatis Samsile rendilepingute ülesütlemisavaldused. Hobusekasvatajal kästi välja kolida aprilli lõpuks.

Selle takistamiseks pöördus Sams kohtusse. 25. aprilli 2013. aasta kohtumääruses seisavad sõnad “jõud” ja “omavoli”. Neid appi võttes olevat põllumajandusministeerium ähvardanud talle kuuluva Tori hobusekasvanduse ja selle juurde kuuluva maa rentnikult üle võtta.

Väljakolimine oleks tähendanud Samsile rahalist kahju. Viimase kolme aastaga on ta investeerinud kompleksi arendamisse 170 000 eurot.  Samuti oleks kulukaks muutunud hobustele uue maa ja hoonete leidmine. Kohus rahuldas Samsi hagi osaliselt – põllumajandusministeeriumil keelati valdust kahjustavate toimingute tegemine.

Vahetult enne põllumajandusministeeriumi määratud tähtaegade kukkumist, aprilli alguses, pöördus Samsi poole vastselt hobusekasvatajate seltsi esimeheks saanud Maario Laas. “Ta helistas mulle, et tal on vaja kokku saada ja rääkida hobusekasvanduse teemal. Siis tuli ta Torisse ja me rääkisime,” meenutab Sams.

“Minuga on igal juhul lõpp”. Samsi väitel soovis Laas tema firma üle võtta. “Vestlus seisnes selles, et minuga on igal juhul lõpp. Ministeerium teeb kõik, et lepingud lõpetada. Küsisin, mis mõte on temal seda asja üle võtta, sest lepingud on paari päeva pärast lõppenud. Ta ütles, et temal on kokkulepe inimestega, et ministeerium võtab need lepingud ja ülesütlemisavaldused tagasi,” räägib Sams.

Samsi väitel ei nimetanud Laas nende inimeste nimesid, aga ütles, et on sidemetes olnud Res ­Publica inimestega. Laas oli Isamaa ja Res Publica liige aastatel 2001–2012.

Laas kinnitab, et on Samsiga mõne korra vestelnud. Küll aga oli tema väitel vestluste sisu teine: “Teile on keeratud nendest vestlustest kokku päris huvitav kompott. See, mida mina olen öelnud, on tõstetud teise konteksti.”

Laasi sõnul pole ta isiklikult teinud ettepanekut Samsi firmat üle võtta, vaid esindas hobusekasvatajate seltsi ja püüdis leida lahendust, kuidas asju kohtuta lahendada. Enne lepingute lõppemist oli põllumajandusministeerium ühendust võtnud tema juhitava hobusekasvatuse seltsiga, et võib-olla nemad saavad hobuste eest edasi hoolitseda.

“Kuna need hobused hakkasid meile kraesse vajuma, siis ma ütlesin talle, et kui ta on võtnud kohustuse, püüdku ise need asjad lahendada. Kui ise ei suuda, siis tule ütle. Võib-olla need teised inimesed, kes vastutavad hobuste eest, äkki saavad nemad või ise aidata. Seda tõlgendatakse siis nii, et minul on mõjuvõimuga kauplemise ambitsioon,” selgitab Laas.

Sams kahtlustab, et Laas võis hobusekasvatajate seltsi laekunud infot proovida oma huvides ära kasutada. Toona keeldus selts Tori Hobusekasvanduse ülevõtmisest, ehkki kuulduste järgi on selts ligi 20 aastat soovinud seda enda valdusesse saada.

Laasi hinnangul pole tal ministeeriumis ega erakonnas nii mõjukaid tuttavaid, kes võiks Tori hobusekasvanduse käekäiku mõjutada. “See oleks fantastiline, kui oleks, aga kahjuks pole,” ütleb Laas. Tema väitel tähendas “oma inimestega rääkimine” seda, et ta arutas Tori Hobusekasvandusega seonduvat hobusekasvatajate seltsi inimestega.

Kuigi Laas pole enda sõnul soovinud Samsi firmat üle võtta, ei eita ta, et Samsiga oli hinnapakkumisest juttu. “Ta nimetas mingeid numbreid jah,” möönab Laas. Samsi sõnul soovis ta firma eest saada ligi 900 000 eurot. Seda numbrit kuulnud, olevat Laas Samsi väitel öelnud, et peab ministeeriumi inimestega asja läbi rääkima.

Laas tegi väidetavalt ka omapoolse pakkumise, millest Sams keeldus, sest ei soovinud enda sõnul kelleltki altkäemaksu võtta. Pealegi oli tegu “võileivahinnaga”.

Minister eitab läbirääkimisi. Mõnevõrra üllatav on ministri reaktsioon, kui kõne alla tuleb pea­aegu aasta hobusekasvatajate seltsi esimehe ametis olnud tema endine erakonnakaaslane Laas. “Täiesti tundmatu nimi. Ei tea, kust see nimi on välja ilmunud ja kes temaga läbirääkimisi on pidanud,” ütleb Seeder. “Arvan, et tegu on inimesega, kellega ma kordagi kohtunud ei ole. Mina teda isiklikult ei tunne. Mingisuguseid läbirääkimisi pole me teinud. Ja mingisuguseid pakkumisi pole me ka teinud. Ma arvan, et see on välja mõeldud luul, mis ei vasta tegelikkusele.”

Laas jääb sellest kuuldes nõutuks: “Mul on väga raske öelda, miks ta nii väidab.” Laasi sõnul on tema ja seltsi teised liikmed korduvalt ministriga kohtunud ja need on isegi protokollitud.

Seederi sõnul pole põllumajandusministeerium ühegi ettevõtjaga n-ö kokku mänginud, ehkki ta on teadlik, et nii mitmedki ettevõtjad on soovinud Tori Hobusekasvandust üle võtta.

Tema sõnul on kaks võimalust: kas Sams valetab või bluffis Laas, kui väitis, et tal on erakondlaste toetus, ning püüdis sellega rentnikku survestada.

Pärast seda, kui Sams asja kohtusse andis, pole Laas temaga ühendust võtnud. Laas ütleb, et Tori Hobusekasvanduse tulevik on poolelioleva kohtuvaidluse tõttu segane. Samas pole Laas viimase kuu aja jooksul Samsi poole pöördunud, et tema väidetavaid valeväiteid ümber lükata. “Mul pole temaga midagi rääkida,” ütleb Laas.

  • Keevaline “remondimees”

Hobusekasvataja ja kodanikuühenduse Parem Eesti juht Maario Laas nimetab enda hobiks “remontimist” – ta soovib Eesti elu kapitaalselt muuta. Osa toetab tema ambitsioone, kuid on ka naeruvääristajaid.

Kohtume Laasiga tema finantskonsultatsioone ja raamatupidamist pakkuva firma kontoris Tallinnas Tatari tänaval jaanuari lõpus. Nädalapäevad varem teatasid Vaba Isamaaline Kodanik ja Parem Eesti, et liitusid eesmärgiga asutada partei. Laasis nähakse andekat liidrit, ehkki suures poliitikas on tegu tundmatu nimega.

Laas on heatujuline, tähistab parasjagu oma tagasihoidlikus töökohas 37. sünnipäeva. Tema tuju langeb kiiresti, kui ta taipab, et jutuks ei tule tema juhitava Hobusekasvatajate Seltsi ning toidu- ja veterinaarameti vaheline kohtuvaidlus. Ehkki ajakirjanik polnud seda teemat kordagi nimetanud, eeldas Laas endamisi, et intervjuu tuleb sel teemal.

Seetõttu nõuab ta tungivalt, et avaldaksime inimeste nimed, kellega veel on räägitud. “Ega me ei pea seda intervjuud tegema, võime ära ka jätta selle,” ähvardab Laas. Kuna teemaks on Tori hobusekasvandus, selle ümber käivad intriigid ja Laas on loos üks võtmeisik, pole võimalik eelnevalt kõiki nüansse ning allikaid tutvustada.

Hobuste juurde paar aastat tagasi. Laas on endast väljas, tõstab häält, ei kuula selgitusi ega luba küsimusi esitada. Lõpuks ta siiski nõustub vastama, vabandades, et pole jõudnud end Tori hobusekasvandusega seonduvaga kurssi viia. Kui ta on juba alustanud, jätkab juttu rahulikult ja põhjalikult.

Oma senistest tegemistest rääkides ütleb Laas, et hakkas hobustega tegelema 2012. aastal, kui ostis pankrotti sattunud ettevõttelt partii hobuseid. Nüüd kuulub Laasile Hanila vallas ligi 400 hektarit koos rendimaaga. Seal asub ka Ranna Rantšo, mis ühtlasi pakub majutus- ja meelelahutusteenust. Eeskätt on tegu siiski perele mõeldud mahefarmiga.

Pelgalt hobusekasvatusega ära ei ela. Laas nendib, et hobusekasvatusel on praegu keerulised ajad. Mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. “Praegu veel ots otsaga kokku ei tule,” ütleb ta. Samuti ehitab Laas Otepää valda Pedajamäe külasse Metsa­spaad. Talle kuulub seal peaaegu 3 hektarit maad.

Hobusekasvatajate Seltsi esimees on Laas olnud nüüdseks peaaegu aasta. Ka seltsi puhul on ta eesmärgiks võtnud remontimise. Seda on märganud ka Eesti raskeveohobuste haruseltsi esindaja Tiina Piirmets, kel jagub uue esimehe kohta kiitust kuhjaga. “Tal on palju energiat, mis mõjub kõigile innustavalt. Suur asi on hea ja avatud suhtlemine. Ta oskab luua hea õhkkonna, kus kõikidel on võimalik ennast hästi tunda ja kõiki kuulatakse,” sõnab Piirmets.

Sporthobustega tegelejal jagub kriitikat. Kuid Laasile on tekkinud ka vastased. Üheks neist on Sporthobuste Kasvatajate Seltsi esimees Raigo Kollom, kes väidab, et tal pole ühtegi head sõna öelda. Selline meelelaad, nagu on ka tema juhitaval seltsil, et riigil on suur kohustus kõiki aidata, sõltumata sellest, mida need inimesed või ettevõtted ise teevad või kuidas hakkama saavad, on Kollomile vastuvõetamatu.

Kollomi hinnangul pole Laasil hobustega tõsiseltvõetavat kogemust. Ka ettevõtjana pole Laas seni läbi löönud. Rääkimata tema poliitilistest ambitsioonidest, mis on Kollomi hinnangul naeruväärsed: “See mees ei ole kindlasti ühtegi kapitaalremonti kuskil organiseerinud.”

Jaanuaris avaldas Laas Postimehes arvamusloo “Eesti vajab kapitaalremonti”. Selles kirjutas parteiasutaja, et Eesti on muutunud poliitikute omandiks: poliitikud manipuleerivad inimestega, et kindlustada oma võim, ning isemõtlemine ja iseotsustamine on peaaegu võimatu.

Vaba Isamaalise Kodaniku esimees Andres Herkel märgib, et Laas on karismaatiline noormees. “Kindlasti  on tegu inimesega, kes pulbitseb energiast. Mis suunas see minema hakkab, on iseküsimus,” ütleb Herkel.

Parema Eesti liitumisest ei saanud asja. Kas tegu võib olla ka tulevase peaministriga? Herkel hakkab naerma. “Jätan ennustamata. Kindlasti võtaks selline areng kaua aega,” märgib ta.

Siiski möönab Herkel, et Parema Eesti põhimõtted on võrreldes Vaba Isamaalise Kodaniku liikmete omadega radikaalsemad. “Kui kaugele jõuame ühisarusaamadega, on mõneti lahtine, kuid oleme suutnud selle asja liikuma lükata,” rääkis Herkel paar nädalat tagasi. Seepeale, mõni päev hiljem, teatas Parem Eesti avalikult, et jätkab üksi. Kahe ühenduse kooselu jõudis kesta vaid kuu.

Laas toob enda iseloomustamisel välja, et ta on juristi haridusega Veevalaja. “See tähendab, et minus on kombinatsioon idealistlikust unistajast ja detailides urgitsejast, kes on enesekindel õigluse eest seisja. Vahel ei ole selline isik teistele mugavaim koostööpartner.”

Kohalikus volikogus märkamatu. Lahkulöömist Vabast Isamaalisest Kodanikust põhjendas Laas sellega, et Parem Eesti saab üksi hõlpsamalt oma eesmärke ellu viia. “Parem Eesti leiab, et Eesti riik vajab restarti, mitte vaid kohatist timmimist. Eesti on sügavas kriisis, praegune poliitiline süsteem on end täielikult ammendanud ja diskrediteerinud,” selgitab Laas.

Seni pole Laasi poliitiline tegevus tähelepanu pälvinud. Ta kandideeris 2005. aastal Res Publica nimekirjas Kohila vallavolikogusse, kus oli liige 2009. aastani. Enne seda ja ühtlasi samal ajal töötas ta Kohila valla kultuurikomisjonis.

Erakonnakaaslasest Kohila maavanem Heiki Hepner jääb jänni, kui püüab kirjeldada Laasi poliitilisi saavutusi kohalikul tasandil. Pigem meenub Hepnerile, et tegu on aktiivse tervisespordimehega.

Laas sõnab, et tal polnudki Kohila vallavolikogu liikmena suuremat poliitilist ambitsiooni. “Meil ei ole endiselt mitte mingisugust poliitilist ambitsiooni. Meil on ambitsioon muuta Eesti elu paremaks. Praegu on selleks ainus võimalus teha seda poliitilise sekkumisega. Aga see nüüd ei tähenda, et me tahaks hirmsasti poliitikasse minna, kes me sellega seotud oleme. Kaugel sellest,” kommenteerib Laas oma viimase aja tegemisi.

Pigem tuntakse Laasi kodanikealgatuste järgi. Üheks neist on “Eesti rattarikkaks”, mis loodi eesmärgiga innustada linnaelanikke kasutama jalgratast igapäevase liiklusvahendina.

Nüüd tegeleb Laas aktiivselt Eesti Ettevõtlike Noorte Koja projektiga “Väärtusta tulevikku”. Ta on sellega seoses käinud peaaegu 35 koolis ja kohtunud mitme tuhande noorega. Programmi eesmärk on julgustada noori iseseisvalt mõtlema. “Seis täna koolides on kordades hullem, kui seda oleks osanud ette kujutada. Seda ei saa muuta tegevuse, vaid süsteemi tasandil,” räägib Laas.

  • Ministeeriumil hobusekasvandusele mitu etteheidet

Põllumajandusministeeriumi ja Tori Hobusekasvanduse vahel on rendileping alates 1997. aastast ja see kehtib 22. märtsini 2029. Selle eesmärk on jätkata Tori hobusetõu aretamist, mille eest vastutab Tori Hobusekasvanduse juhataja Imre Sams.

Metsamajanduskava järgi võib Sams hobusekasvanduse paremaks majandamiseks raiuda 1736,5 tihumeetrit puitu. 2010. aastal teatas rendileandja, et lubab seoses rentniku kasutuses olevate maade võimaliku võõrandamisega rentnikul teha hooldusraiet üksnes mahus 586,9 tihumeetrit.

Seoses sellega keeldus Sams maksmast ka sama palju renti, kui leping ette nägi. Ta andis ministeeriumile mõista, et tegu on lepingu rikkumisega. Samsi hinnangul on ta raiekeelu tõttu jäänud ilma umbes 100 000 eurost.

Leping öeldi üles. Mullu jaanuaris esitas ministeerium rendilepingute ülesütlemisavaldused  ja võlanõude summas 12 244 eurot koos pankrotihoiatusega. Vastavalt ülesütlemislepingutele oleks rentnik pidanud välja kolima kolme kuu jooksul.

Põllumajandusministeerium põhjendas lepingute ülesütlemist sellega, et Tori Hobusekasvanduse elujõulisus on kahtluse alla sattunud. Äriregister on esitanud ühingule kustutamishoiatuse seoses majandusaasta aruannete mitteesitamisega alates 2008. aastast.

Teise põhjusena toodi välja, et Tori Hobusekasvandus on kaotanud lepingupartnerina usaldusväärsuse, kuna juhatuse liige polnud põllumajandusministeeriumile kättesaadav mitme kuu jooksul, kui oli tarvis lahendada maaeralduse küsimus kergliiklustee rajamise tarbeks.

Samuti heitis ministeerium ette, et Tori Hobusekasvanduse valduses oleva vara seisund halveneb ja nii on kohaliku kultuuripärandi säilimine ohtu sattunud. Tori Hobusekasvandus on varasse suhtunud hooletult ja mitteheaperemehelikult ning ei ole hoidnud vajalikus korras.

Sams vaidlustas ministeeriumi ülesütlemisavaldused, tema kaebus rahuldati osaliselt. Sellega keelati ministeeriumil hobusekasvanduses ja selle juurde kuuluval territooriumil teha toiminguid, mis võiksid vara kahjustada.

Vaidlus lepingu täitmise üle jätkub kohtus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. February 2014, 20:06
Otsi:

Ava täpsem otsing