Kiiev küsib IMFi abi

28. veebruar 2014, 00:00

Ukraina parlament andis eile oma toetuse uuele peaministrile, samal ajal kui Krimmis hõivasid venemeelsed relvastatud isikud parlamendi- ja valitsushoone ning nõudsid liitumist ­Venemaaga.

Kartes regioonis konflikti ägenemist ja ebastabiilsust, otsisid investorid eile varju vähem riskantsetes varades, müües aktsiaid ja ostes Šveitsi franke, USA ja Saksamaa võlakirju ja kergitades kulla hinda.

Ukraina grivna vajus esmakordselt läbi 11 grivna taseme USA dollari suhtes, kiskudes alla ka ­Vene rubla.

Kaks suurt probleemi. Ukraina ühe noorima peaministri Arseni Jatsenjuki (39) ees on kaks väga rasket ülesannet – päästa riik pankroti servalt ning hoida ära riigi lõhenemine.

“Põhiteema on praegu rahvuslik ühtsus ning igaüks, kes kutsub üles lõhenemisele, toimib vastupidiselt Ukraina ja selle rahva huvidele,” ütles Jatsenjuk eile Ukraina parlamendis. “Meie ees on rängad majandusprobleemid. Ainus väljapääs on teha ära need väga ebapopulaarsed sammud, mis puudutavad tariife, riiklikke subsiidiume ja sotsiaalprogramme,” vahendas Jatsenjukki agentuur Bloomberg.

Ukraina vajab kahel lähemal aastal välisabi hinnanguliselt kuni 35 miljardit dollarit.

Jatsenjuk asub juhtima vahevalitsust, mis jääb ametisse umbes neljaks kuuks. Aega kaotamata esitati eile taotlus Rahvusvahelise Valuutafondi abiprogrammi saamiseks.

Fondi juht Christine Lagarde teatas, et IMF on valmis aitama ning läkitama oma eelmissiooni Ukrainasse majandusolukorda hindama juba lähipäevil.

“Arutame kõigi oma rahvusvaheliste partneritega – nii kahepoolselt kui ka mitmepoolselt –, kuidas Ukrainat sellel kriitilisel ajaloohetkel ­aidata,” ütles Lagarde. “Arvukad toetusavaldused on julgustavad.”

Nii EL kui ka USA on teatanud valmisolekust ­Ukrainat toetada, eelistades seda teha IMFi abipaketi raames. Venemaa seevastu on praegu oma läinud aasta lõpul Ukrainale lubatud 15 miljardi dollarilise abipaketi külmutanud.

Venemaa rahuldas eile Ukraina tagandatud presidendi Viktor Janukovõtši palve saada Venemaalt kaitset “ekstremistide tegevuse” eest. ­Janukovõtš teatas Venemaa uudistekanalite kaudu, et peab end jätkuvalt Ukraina seaduslikuks riigipeaks.

Krimmis kuulutas parlament eile välja referendumi autonoomse vabariigi tuleviku otsustamiseks, mis toimuks 25. mail. Eelnevalt olid relvastatud isikud hõivanud valitsushooned ja parlamendi ja heisanud Venemaa lipu.

Venemaa manöövrid. Venemaa jätkas eile ­Ukraina piiri lähistel sõjaväeõppusi, kuhu on kaitseministeeriumi andmeil kaasatud kuni 90 sõjalennukit ja 880 tanki. Vene sõjaväeveokite väljumine Musta mere baasist pälvis eile terava reaktsiooni Ukraina parlamendi spiikerilt Oleksandr Turtšinovilt, kes nimetas seda agressiooniks ja kutsus välja Venemaa suursaadiku.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen väljendas Krimmis toimuva üle muret ning kutsus ­Venemaad üles hoiduma sammudest, mis pingeid veelgi suurendada võiks.

USA kaitseminister Chuck Hagel ütles NATO peakorteris Brüsselis, et praegune olukord nõuab nii Venemaalt kui ka kõigilt osapoolelt väga külma pead ja tarka juhtimist.

“Ma kutsus neid üles mitte astuma samme, mida võidakse vääriti tõlgendada või mis võivad väga keerulisel ajahetkel põhjustada valearvestusi,” ütles Hagel.

Agentuuri Bloomberg telekanalile antud intervjuus väljendas Jatsenjuk eile usku, et Venemaa on sõbralik naaber, kes kunagi sõjaliste jõududega Ukraina asjadesse ei sekku.

 

Tasub teada

  • Grivna vajus rekordmadalale

Kasvanud pingetes vajus ­Ukraina grivna eile 11,2 grivna tasemele USA dollarist, mis on nõrgim näit grivna käibele­võtust 1996. aastal.
Rubla odavnes Venemaa keskpanga eurodest ja dollaritest koosneva valuutakorvi suhtes 42,1267 rublale ning börsiindeks langes 2%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. February 2014, 19:33
Otsi:

Ava täpsem otsing