“Naine, tule meile tööle! Meil teenid mehega võrdselt!”

28. veebruar 2014, 00:00

Statistikaameti keskmise palga avalikustamise hommik on juba mitu kvartalit paljudele ettevõtjatele ebameeldiv, sest see näitab kiireid kasvunumbreid, mis annab töötajatele põhjuse küsida: “Aga meil?” Nii ka eile, mil raporteeriti 7,6protsendilisest palgatõusust mullu IV kvartalis.

Lisaks avaldas Eurostat eile ka soolise palgalõhe värskeimad numbrid, mis näitavad, et Eesti liidripositsioon sellel alal Euroopa meistrivõistlustel üha tugevneb. Erasektoris teenivad sama tööd tegevad mehed meil 29% naistest enam, kusjuures tööstuses 33% ja finantssektoris lausa 45%.

Sooline palgalõhe on igal juhul tööandjatele kahjulik, sest võimekad naised jäävad seeläbi väärilise rakenduseta. Me pole nii rikas riik, et seda endale lubada. Meile on oluline, et iga inimene endale tööl väärika koha leiaks.

Eeltoodud numbrid lubavad üldiselt järeldada, et ebavõrdsus inimeste sissetulekute vahel Eestis käriseb. Ning piir jookseb tööturule oluliste oskuste ja teadmiste juures. Kes on nn kvalifitseeritud tööjõud, selle töötasu kasv kiireneb. Kes teeb lihtsamaid töid, kuulub seltskonda, kellele jäävad keskmise palga kasvunumbrid kaugeks unistuseks.

Kindlasti ei saa rahul olla Eesti suure soolise palgalõhega. Kuigi seda on üsna palju uuritud, ei ole siinkohal võimalik tuua välja ühest põhjust, miks me ses osas nii palju muidu sarnastest riikidest erineme. Üht selget põhjust. Nii nagu mõjutas Krimmis toimuv ­eile aktsia- ja toormehindu maailmas.

Ei ole palgalõhe üheseks põhjuseks naiste aktiivsus tööturul, mis Eestis üsna hea; ega horisontaalne sooline segregatsioon (naised peavad vähem tasustatud ameteid), sest võrreldakse ju samu töökohti. Pealegi on naistel ju kõrgem haridustase, ei ole nad last saades ülemäära kaua ka tööturult ära, ei ole me katoliiklik maa, samuti peaks joomarlus pigem meeste kahjuks olema.

Üheks vähem uuritud põhjuseks võib olla naiste enda käitumine. Nii naistest keskastmejuhtide (kelle hulk Eestis üsna suur) palgamaksmine naistest alluvatele kui ka naiste allaheitlikkus ja kartlikkus, vähene enesesse uskumine, kui jutt läheb töö tasustamisele.

Võib isegi mängida mõttega, et üheks põhjuseks on ka emade roll Eesti peredes, kes kipuvad eriti just maapiirkondades kasvatama poegi ja tütreid erinevalt. Tütreid õpetatakse tööd tegema, ka venna eest hoolitsema, kellest loodetakse enam kui õest – “õed-peavad-teenindama-vendi”-sündroom. Kui ka kodutöid delegeeritakse, siis ikka teistele naistele.

Mäletame veel kõik kampaaniat “Euro hinda ei tõsta”, mida nüüd enam meenutada ei taheta. Arusaadav, sest hindade tõus on sisuliselt peamine võimalus palkade kasvuks. Aga kampaania kui sellise mõte polegi alati paha.

Palgatõus korraga. Ettevõtja Mati Vetevool kutsus ühel hiljutisel avalikul esinemisel toiduainetööstuses tegutsevaid ettevõtjaid üles korraga palku tõstma, millega kaasneks ka hindade tõus. Ning tõestas, et see on ettevõtjale kasulik. Siit edasi minnes võiks lauale visata mõtte, et mis juhtuks, kui ettevõtted hakkaksid end reklaamima loosungiga “Naine, tule meile tööle! Meil on meestel ja naistel võrdne palk!” Loomulikult ainult need, kes seda lubadust ka täidaksid. Olgu meid palju.

Äripäeva toimetuses muuseas on naistoimetajate keskmine palk 2,5% kõrgem kui meestoimetajatel ja naisajakirjanike keskmine palk 3,6% meesajakirjanike omast väiksem.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    27. February 2014, 19:31
    Otsi:

    Ava täpsem otsing